Muusika esituskoosseisud ANSAMBEL Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid saab liigitada, kahe põhitunnuse järgi, need on · muusikute arv · pillikoosseis Ansamblite nimetused, mis lähtuvad muusikute arvust, on tuletatud ladinakeelsetest arvsõnadest. Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 Duo (instrumentalistid) Duo Duett (vokalistid) 3 Trio (instrumentalistid) Tres Tertsett (vokalistid) 4 Kvartett Quattuor (loe: kuatuor) 5 Kvintett Quinque (loe: kuinkue) 6 Sekstett Sex (loe: seks)
hooajast. Laval kõlasid kahe instrumendi hääled: klaveril Johan Randvere ja klarnetil Marten Altrov. Kontserdi pealkirjaks oli „ Tõmbame päeva käima ehk lustakas tund Marteni ja Johaniga“, mille kava oli spetsiaalselt üles ehitatud koolides esinemiseks, mis tagas selle huvitava ülesehituse. Kavas oli peamiselt klassikaline muusika, kuid vahelduseks kõlasid ka paar džäss- ja rahvamuusika valdkonda kuuluvat teost. Palade vahel suhtlesid instrumentalistid väga elaval viisil publikuga ning tutvustasid enda mängitavaid instrumente. Nad küsisid mitmeid küsimusi, mis suunasid klarnetist ning klaverist üldmulje loomist. Peamisteks küsimusteks olid: mis puust on see pill tehtud, mitu klahvi sellel on ja mitu mängimisviisi sellel pillil on? Õpilastele räägiti lähemalt ka klarneti ehitusest, seletati lahti sõna „trost“ ning räägiti lähemalt selle tähtsusest ning ülesannetest.
Sellel teoorial on oma vead, kuna ühiskond seab neid piiranguid niikuinii. Realism on lühidalt öeldes tegelikus, ta kirjeldab asju nii nagu nad tegelikult on.Realist väljendab oma teooriaid tuginedes juba realistlikult toimivatele teooriatele, nt Maxwelli võrrandid mis näitavad, et maailmas on elektri ja magnetväljad. Realismi üheks tõesuse aluseks on mingi teooria olemuse ja aspekti korrektne kirjeldamine. Realismile vastaselt instrumentalism ei kirjelda tegelikust, Instrumentalistid võtavad mingit teooriat kui fiktsiooni mille järgi tehakse uusi oletusi.Instrumentalismis on sees ka piiratud kujul tõe mõiste.Kui instrumentalisti teooria osutub tõeseks, siis peab see teooria töötama kui instrument. Tõe vastavusteooria üldise põhimõtte järgi on lause tõene, kui ta vastab faktidele.Tõde tundub sellepoolest olevat lihtne, kui on ka lihtne jõuda paradoksini, kus lause on nii tõene kui ka väär
Seega on tõene teooria, mis kirjeldab mingit tegelikkuse aspekti ja selle olemust. Siin tuleb esile tõe vastavusteooria, mille kohaselt on lause tõene, kui see vastab faktidele. Kuid seda ei saa võtta kindlana, kuna on palju paradokse, mille puhul tõe vastavusteooria ei kehti. Mitterepresantatiivne realism väidab, et füüsika eesmärk on teha kindlaks praeguste teooriate rakendatavus ning kujundab uusi teooriaid, mida saab maailmale paremini rakendada. Instrumentalistid aga väidavad, et teooriad on loodud selleks, et neid hiljem kasutada käepäraste vahenditena. Tavainimese seiukohast tundub üsna loogiline olevat realistide seisukoht ning nii ilmselt tõde vaadataksegi. Tõeotsinguil on suur roll ka Karl Popperil, kuna ta tunnustas tõele pideva lähenemise ideed. Kuid üritades mõtestada tõelähedust teooria tõestest ja vääradest järeldudes, ta eksis. Kokkuvõtvalt ütleb Chalmers oma raamatu lõpus, et tema seisukohalt ei ole olemas
traditsioonilise ooperi juurde uuel tasandil. Nii tegi seda Ligeti eelpool juba kirjeldatud anti-anti-ooperis. Muidugi jätkub ka uuenduste liin, näiteks Karlheinz Stockhauseni „Arlekiin“ 1976 tantsiva klarnetisti jaoks. Edasi aga pigem traditsiooniline ooper uuel tasandil, grandioosne tsükkel Licht (Valgus), mis koosneb seitsmest ooperist, esimesena valmis Donnerstag (Neljapäev; 1981), aga ka seal olulisel kohal näitlevad instrumentalistid. Beriol valmib 1984 ooper Un re ascolto (Kuningas kuulatab), tegevus- ja kuuldedraama. Kuningas on lavastaja, kes valib lauljaid uude lavastusse. Olivier Messiaen (1908-1992) kirjutab 1980. aastatel oma ainsa ooperi Saint Francois d'Assisi (Püha Franciscus Assisist), valmis 1983. Kestab umbes neli tundi, koosseisus on 7 solisti, 150 koorilauljat ja 120 orkestranti. Ameerika minimalism. 1970. aastatel kerkib esile minimalism (minimal music), see jõuab ka muusikateatirsse. Philip Glass (s
Bigbändi kuulus tol ajal 3 trompetit, 2-3 trombooni, 4- 5 saksofoni ja rütmigrupp-klaver, kitarr, kontrabass ja trummid. Saksofone ja vaskpille-vastandas Henderson teineteisele spirituaalidest tuntud eeslauja ja koori vaheldumise põhimõtte, rütmigrupi hooleks jäi kogu pala läbiv rütmipulss. Loomulikult oli palades ka rohkesti lõike, kus kõlasid kõik puhkpillid koos-tutti (itaalia k. kõik) Tavaliselt juhtisid populaarseid svingorkestreid silmapaistvad instrumentalistid, kelle kanda oli ka suur osa soolosid. Esimesena saavutas 1935 aastal tohutu populaarsuse Benny Goodmani (1909-1986) orkester. Goodman sai hüüdnimeks King of Swing. Kuulsad orkestrijuhid olid veel Artie Shaw, Glenn Miller, mustadest muusikutest Count Basie, Chick Webb. Niisugune suur orkester ei saanud enam peast mängida-seega jäi improvisatsioon üksikutele soolopillidele. Kõik muu oli nootidesse kirja pandud. Tõusis vajadus eriti spetsialistide arranzeerijatejärele
hiljem ka Vello Toomemets. Vajadus tekkis väljenduslaadi uuendamise vastu, mis sai teoks ühinemisel ansambliga Repriis, millega töötas Fix'i endine muusikaline juht Väino Land. Sündis Fix'i suur koosseis, mille puhkpillirühm võimaldas ka dzässilaadsemat muusikat või dzässrokki teha. 1983. aastal on Fix jällegi väikeses koosseisus, mille peamine muusika looja oli Viljo Tamm. Lugusid kirjutasid ka tugevad instrumentalistid-improvisaatorid Evald Raidma ja Viktor Vassiljev. 1987. aastaks oli koosseis järgmine Viktor Vassiljev (vokaal, kitarr), Väino Land (löökpillid), Alar Madisson (vokaal), Kanni Kutman (vokaal), Evald Raidma (vokaal, kitarr), Madis Kütt (basskitarr, vokaal) ja Viljo Tamm (vokaal). Heli eest hoolitses Andres Korotov. (ibid: 114) 3.2.2. Apelsin Eesti levimuusika söötijäänud huumori- ja satiirimaad asus 1974. aastal harima ansambel Apelsin
Bigbändi kuulus tol ajal 3 trompetit, 2-3 trombooni, 4-5 saksofoni ja rütmigrupp- klaver, kitarr, kontrabass ja trummid. Saksofone ja vaskpille- vastandas Henderson teineteisele spirituaalidest tuntud eeslauja ja koori vaheldumise põhimõtte, rütmigrupi hooleks jäi kogu pala läbiv rütmipulss. Loomulikult oli palades ka rohkesti lõike, kus kõlasid kõik puhkpillid koos- tutti (itaalia k. kõik). Tavaliselt juhtisid populaarseid svingorkestreid silmapaistvad instrumentalistid, kelle kanda oli ka suur osa soolosid. Esimesiena saavutas tohutu populaarsuse klarnetist Benny Goodman, koos temaga said kuulsateks Artie Shaw, Glenn Miller, mustadest muusikutest Count Basie, Chick Webb. Niisugused suured orkesterid ei saanud enam peast mängida- seega jäi improvisatsioon üksikutele soolopillidele. Kõik muu oli nootidesse kirja pandud. Tõusis vajadus eriti spetsialistide- arranzeerijate järele. Esialgu tulid need orkestrantide hulgast. Need
murda, jäi ainult üks avangardistlik tabu: tagasipöördumine traditsioonilise ooperi juurde uuel tasandil. Nii tegi seda Ligeti eelpool juba kirjeldatud anti-anti-ooperis. Muidugi jätkub ka uuenduste liin, näiteks Karlheinz Stockhauseni „Arlekiin“ 1976 tantsiva klarnetisti jaoks. Edasi aga pigem traditsiooniline ooper uuel tasandil, grandioosne tsükkel Licht (Valgus), mis koosneb seitsmest ooperist, esimesena valmis Donnerstag (Neljapäev; 1981), aga ka seal olulisel kohal näitlevad instrumentalistid. 20 Beriol valmib 1984 ooper Un re ascolto (Kuningas kuulatab), tegevus- ja kuuldedraama. Kuningas on lavastaja, kes valib lauljaid uude lavastusse. Olivier Messiaen (1908-1992) kirjutab 1980. aastatel oma ainsa ooperi Saint Francois d'Assisi (Püha Franciscus Assisist), valmis 1983. Kestab umbes neli tundi, koosseisus on 7 solisti, 150 koorilauljat ja 120 orkestranti. 13. 1970. aastad
annaabi.ee 
