....................................................................................................... 3 2.4 Mõjutavad tegurid......................................................................................... 3 2.5 Sihtrühm........................................................................................................ 3 2.6 Võimalused ja probleemid............................................................................. 3 3.Vilistlaste poolt kogemuste jagamine ja inspireerimine.......................................3 3.1 Misioon.......................................................................................................... 3 3.2Visioon............................................................................................................ 3 3.3Sihid............................................................................................................... 4 3.4Mõjutavad tegurid...............................................................
olukordades. Teismelised vajavad toetavaid inimesi enda ümber ning need, kes enamus inimestel kõige lähedasemad on ju ema ja isa. Eelkõige peaksid just vanemad oma lastega kvaliteetset aega veetma ja samas ka ohtudest hoiatama, et noorukitel ei tekiks huvi ega tahet neid negatiivselt mõjutavate asjade vastu. Ideaalsed emad-isad on sellised, kes mõistavad oma laste probleeme ja aitavad neid sellest üle saada. Ka on teismelise inspireerimine vanemate üks kohustustest. Muidugi ei sõltu kõik täielikult noore perekonnast, vaid ka tema enda iseloomust. Kui teismeline on julge ja enesekindel, ei tohiks ta sattuda manipuleerivate inimeste ohvriks. Kui inimesed soovivad muuta maailma paremaks paigaks, peaksid nad alustama noorte turvalisusest. Teismeealised on tihti rumalad ja seega on vanemate inimeste või perekonna ülesanne, et noored ei rikuks oma elu valede valikutega või muul võimalikul viisil.
ARENDAMINE Kodutöö Juhtimine TMO0010 Juhendaja: Virve Siirde, MSc Tallinn 2018 Firma nimi: Wellbeing Fitness Club OÜ Tegevusvaldkond: Sporditeenused (jõusaal, rühmatreeningud, treening- ja toitumisnõustamine, personaaltreeningud) Igapäeva tegevuse kirjeldus: Inimeste nõustamine treeningu-ja toitumisalastes küsimustes. Inimeste motiveerimine ja inspireerimine olla aktiivse eluviisiga. Treeningvarustuse korrashoid. Klientidele meeldiva treeningkogemuse pakkumine. Missioon: Kliendi heaolu on meile kõige tähtsam. Suuname ja nõustame inimesi tervislikuma eluviisi poole, aidates neil luua parim versioon endast. Visioon: Olla Eestis tuntud ja tunnustatud spordiklubi, mis pakub kvaliteetseid treeningtingimusi ning mitmekesiseid treeningvõimalusi kaasaegses arenevas maailmas. Põhiväärtused: Sallivus, ausus, kvaliteet, pidev areng. Smart mudel:
Ja nad veel väidavad, et kool avardab silmaringi. Eks ütle seda Malcom X’ile, kes kukkus koolist välja, kuid on kuulus selle poolest, mida ta õppis vanglas olles. On vanasõna: “Lollil pole mõtet kulutada raha haridusele, sest tal pole nagunii mõistust” (ingl It does a fool no good to spend money on an education, because he has no common sense). George W. Bush (Ameerika 43. president – toim) – raske on paremat näidet tuua. Haridus on kellegi mõttemaailma inspireerimine, mitte selle täitmine tühja pahnaga. Võtke mind ennast kui “haritud inimese“ näidet”, kes jõudis sellisele järeldusele ainult pärast pikki õhtuid raamatukogus/…/, kus tuupisin pähe valemeid, fakte, kuupäevi. Poolt sellest ma ei mäletagi ning poole sellest ma unustasin kohe pärast eksamit. /…/ Ma leian tihti ennast jooksmas klassidesse, et leiaks hea koha, kus saaksin toetada pea lauale ning uinuda. Irooniline kui see ka pole, kuid see on ülikoolis
6. Eestvedamise olemus ja eestvedamise vormid. Võime panna pingutama ühise eesmärgi nimel. Motiveerida ja innustada inimesi, oskus luua edutunne. Pühenduma organisatsioonile või meeskonnale, ühisele eesmärgile. Ületama näiliselt ületamatuid raskusi, saavutada häid tulemusi. Sisendada inimestesse lootust. Individuaalne lähenemine. Intellektuaalne stimulatsioon- töötajaid mõtlema ja unistama, kasutama oma teadmisi uue loomiseks. Inspireerimine- optimistliku ja realistliku kujutluspilte tulevikust, julgustab püstitama suuri eesmärke. Idealiseeritud mõju- juht on oma töötajatele eeskujuks. Käitub optimistlikult, esekindlalt ja väljendab usku püstitatud eesmärkide saavutamisse. Võtab vastutuse oma otsuste ja tegude eest. Töötajad usaldavad oma liidrit ja loovad temaga emotsionaalseid seoseid. Juhtimine vigade kaudu- juht kaardistab ja parandab vigu, sekkub kui töö ei kulge plaanipäraselt .
Juhtimine Eestvedamine Planeerimine(kavandamine, ajagraafikud, ressursside Suuna loomine(visioon, strateegia väljatöötamine) jaotamine) Organiseerimine(struktuuri loomine, tööjaotus, Inimeste joondamine(eesmärkide seadmine, reeglistiku ja protserduuride väljatöötamine) pühendumuse loomine, meeskondade loomine) Kontrollimine ja probleemide Motiveerimine(inspireerimine ja innustamine, lahendamine(stiimulite loomine, lahenduste alluvate võimustamine, ootuste rahuldamine väljatöötamine, korrigeerimine) Eestvedamislik kätumine: tunnustamine ja austuse avaldamine, arendamine, motiveerimine, tegevuste kontrollimine, info edestamine, probleemide lahendamine, esinedamine, planeerimine, organiseerimine Juhi rollid: esindamine, eestvedaja, info jagamine, info edestamine, strateegilised muutused, ressursside jaotamine Kalev Kaarna
arengust ning on teadlik nende soovidest ja vajadustest. Juht toetab töötajate teadmiste ja oskuste suurenemist ning tugevdab nende valmidust võtta initsiatiivi. _ Intellektuaalne stimulatsioon juht ärgitab oma töötajaid mõtlema ja unistama, kasutama oma teadmisi uue loomiseks ja loobuma traditsioonilistest probleemi lahendustest. Juht peab olema valmis looma visioone ja aktsepteerima ootamatuid, kummastavaid ideid. _ Inspireerimine juht inspireerib oma töötajaid kujundades tuleviku väljavaateid. Juht loob tulevikust optimistlikke ja realistlikke kujutluspilte ja julgustab oma töötajaid püstitama suuri eesmärke ja püüdlema kõrgete sihtide poole. _ Idealiseeritud mõju juht on oma töötajatele eeskujuks. Tema käitumine väljendab optimismi, enesekindlust ja usku püstitatud eesmärkide saavutamisse. Juht võtab täis vastutuse oma otsuste ja tegude eest.
tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. 29. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage näide. Positsioonist tulenev võim: · Tasu · Karistus · Sundus Mõjutamise taktikta nt: seaduse kaudu, koalitsioonid, surve taktika Isiksusest tulenev võim: · Asjatundlikkus · Karismaatilisus Mõjutamise taktikta nt: teadmiste kaudu juhtimine, ratsionaalne veenmine, isiklik eeskuju, inspireerimine, meelitamine 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage näide. Kui juhil on liiga palju töökohustusi/ülesandeid. Või kui alluv on mõnes valdkonnas juhist pädevam.
Eestvedamine kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. See on tegevuste kogum, mis kindlate ühiste eesmärkide taotlemisel paneb inimesed eestvedajat järgima ja kutsub esile nende tõhusa kaasalöömise. Tegevuskava koostamine: suuna määratlemine, visiooni arendamine, strateegia loomine. Tegevuskava reliseerimine inimeste kaudu: inimeste joondamine, visiooni mõistmine, strateegia tunnustamine. Täitmine: motiveerimine, inspireerimine. Tulemus: suured muutused. Kontrollimine on standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. Kontrollimine on juhi tegevus, mille abil selgitatakse tehtava vastavus kavandatule ning hoitakse org eesmärkide saavutamiseks tõhusalt talitlevas olukorras. 12. Planeerimise olemus 8
teoreetilistele lähtekohtadele. Efektiivset koostööd ja isikutevahelisi erimeelsusi uurime järgmistes kategooriates, mis ühtlasi on ka intervjuu küsimuste teemadeks: 1) omavaheline suhtlus ja selle avatus (Eller, Lev ja Feurer 2014) (Milline oli teie omavaheline suhtlus? Kui tihti see toimus? Kas ja millist tagasisidet Sa said?); 2) vastastikune kättesaadavus (Ibid.) (Mil määral oli paariline kättesaadav, kirjelda?); 3) vastastikune inspireerimine ja toetus (hooliv ja personaalne suhe) (Ibid.) (Millist tuge Sa vajasid, kas ja kuidas Sa seda said?); 4) austus ja usaldus (Ibid.) (Milline oli teie omavaheline austus- ja usaldussuhe?); 5) eesmärgid ja väljakutsed (Ibid.) (Millised eesmärgid ja ootused olid Sul mentorlusprogrammi osas? Millised eesmärgid te omavahel kokku leppisite? Kas paariline esitas Sulle väljakutseid? Kui jah, siis millised?) 6) teadmiste vahetamine (Ibid
annaabi.ee 
