teadmine; 7)ärialased teadmised; 8)arvuti kasutamise oskus; 9)finantsalased teadmised; 10)seadusandlike aktide tundmine (19); 11)karjääri astmed ja karjääri planeerimise süsteem. Personalijuhi võtmerollid: *juhtkonna huvide esindamine:1)firma tutvustamine; 2)äri ja turu tundmine; 3) raha juhtimine 4) keskkonna tundmine, hindamine; *muudatuste kujundamine: 1)organisatsiooni strateegiline suunitlus; 2)eesmärgistatud tegevus; 3)väärtuste süsteem; 4)innovaatika seaduspärasused; 5)kontseptuaalne mõtlemine; 6)suuline ja kirjalik väljendusoskus. *sisekonsultant: 1)orienteerumine firma eesmärkidele 2)meeskonnatöö; 3)suhted, koostöö *personalistrateegia ja äri planeerimine: 1)strateegia väljatöötamine; 2)arendab plaane, ideid; 3)reservide hankija; 4)nägemus org-st pikemas perspektiivis (3-5.a.) *talentide leidmine: 1) talentide tulevikuvajaduste hindamine; 2)muutuste juhtimine; 3)juhtide treeningud; 4)edutamine, karjääri planeerimine.
hea kujutuspildi org olemusest ja väärtushinnangutest. Leimann, Oja, Terk rõhutavad, et missioon peab olema määratletud selliselt, et ühendaks ettevõtte eri rolle. Missioon on ka org liikmeid innustav ja ühtsustunnet kujundav mõju. Missioon on seotud organisatsiooni tegevuse eesmärkidega.. Eesmärgid peavad olema tasakaalus soovitava kasu ning aktuaalsete ja tuleviku nõudmistega. Org eesmärgid võivad olla seotud turupositsiooniga, innovaatika, tootlikuse, materiaalsete ja finantsressurside kasutamisega, kasumiga, org liikmete töö, arengu ja sotsiaalse vastutusega 5. Üksikisik ja isiksus Isiksus-indiviid kellel on teadvus ja eneseteadvus käitumise regulatsioon ja järjepidevus adekvaatne e. õige.isiksuse moodustavad üksikisikule ainuomased tunnusjooned, mis on teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasused või erinevused võrreldes organisatsiooni käitumisega
8. Strateegiliste eelduste ja riskide plaanivõrdlused. 9. Tasakaalus tulemuskaart (Balanced Scorecard – BSC) 4.7. Tasakaalus tulemuskaart (Balanced Scorecard) TASAKAALUS TULEMUSKAART (TTK, BALANCED SCORECARD) on süsteem, mis võimaldab siduda visiooni (missiooni) ja strateegia eesmärkide ja abinõudega ning seda läbi nelja (viie) perspektiivi: finantsid, kliendid, sisemised protsessid, areng (personal + innovaatika). Ettevõtte majandustulemuste kujunemist peab vaatlema tasakaalustatult eelkõige järgmistes momentides: 1. Traditsiooniliselt on ettevõtted keskendunud finantsnäitajate analüüsimisele ja selle alusel otsuste langetamisele. Kuid ainult finantsnäitajatele keskendumine võib anda ettevõtte tulemuse kujunemise mehhanismist ebaõige või moonutatud pildi, eriti põhjus-tagajärg seoste osas. Näiteks, British Telekom’is on märgitud, et mitte-
koostööle ja motiveerimine, probleemide väljaselgitamine, diagnostika) 2. Täiustamismeetodi rakendamine (meetod tuleb lahendatavatest probleemidest: motivatsiooni- kvalifikatsiooni- inimsuhete ja organisatsioonilised probleemid, kusjuures protseduurianalüüs ei lahend motivatsiooni ja inimsuhete probleeme / tulemuseks on soovitatavad uuendused ja muudatused organisatsiooni tegevuses) 3. Tulemuste ellurakendamine ehk juurutamine (innovaatika kitsamas tähenduses, põhisisuks õpetamine ja motiveerimine, tulemuseks on organisatsioon, liikmete tegevus vastavalt meetodi rakendamisel saadus tulemustele). Protseduurianalüüsi rakendamise etapid 1. Koostavate protseduurireeglite seostatud loetelu koostamine (organisatsiooni tegevus tervikuna, organisatsiooni funktsioon, üksikud protseduurid (keerikus, tähtsus, probleemsus) 2. Olukorda kirjeldavate protseduurireeglite koostamine (asjaosaliste
edasiseks õpetamiseks; tunnikontroll, hinnete panek); ülekande ja üldistusvõime arendamine (varieeruva kontekstiga õppeülesannete sooritamine; diskusioonide korraldamine õpitu praktiliste rakendusvõimaluste kohta; eluliste probleemsituatsioonide lahendamine). Õppemeetodite ja võtete vaatamine Gagne õppetunni etappide valguses aitab korrastada kujutlusi võimalikest lähenemisviisidest ja vältida olulisi vigu vahetu õppetöö korraldamisel. 5. Õpetamine klassi-tunnisüsteemis ja innovaatika (sealhulgas seletusena, miks paljud uuendused kipuvad mõne aja pärast ununema). Õpetamisel klassi-tunnisüsteemis on õpetajal keskne roll nii uue õppematerjali esitamisel kui ka õppimise suunamisel ja korraldamisel. Nii uurimused kui ka praktika, et terve klassi ühisõpetamine annab alternatiivsete meetoditega võrreldes häid tulemusi mis tahes teadmiste või oskuste õpetamisel pikemas perspektiivis. Kehtib
; · toote-turustrat. e. portfolio anal.; · funktsionaalseid strat.; · strat. kujundam. projektideks ja abinõudeks; · tähtsamate tulemuste plan. (naturaal- ja rahal. näitajates); · strat. eelduste ja riskide plaanivõrdlust. Tasakaalustatud mõõtmismudel (Balanced Scorecard, BSC) süst., mis võimaldab siduda visioo- ni/missiooni (nt. kuhu oleme minemas?) ja strat. eesm. ning abinõudega läbi 4 perspektiivi: 1. finantsid, 2. kliendid, 3. sisemised protsessid, 4. areng (personal + innovaatika). BSC on lisaks taktikalisele ja operat. mõõtmismudelile eelkõige strat. juhtimissüst. selleks, et juh- tida pikaajal. e/v strat. Viimane hõlmab: · visiooni (missiooni) määratl. ja selgitus; · strat. eesm. ja näitajate edast.; · plan., seada sihid ja järjest. meetmed; · laiend. strat. tagasisidet ja anal. Strateegia: MIDA ME TAHAME SAAVUTADA? · teenused, mis ületavad vaj; · kliendi rahulolu; · pidev arendustegevus; · tööjõu kõrge kvalifitseeritus;
Mitmed õpetajad kasutavad käelistel töödel sellist õpilasekesksemat õppemenetlust: Õpilane valmistab ühe tehise /pro tööeseme/ etteantud tööjooniste järgi. Seejärel teeb ta teise, analoogilise töö, mille ta ise teatavas mahus kavandab ja mõõtmestab. 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas Töö – ja tehnoloogiaõpetuse põhisisuks, alates järgmisest kooliaastast, /02…03/, on: ―rahvusliku kogemuse, innovaatika ja kaasaegse tehnoloogia seostamine õpilase mõtestatud loova praktilise tegevusega.‖ ( Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava, lk 1074, edaspidi RÕK: ... ). ―Õpilased peavad saama l a i a m i t m e k ü l g s e ettevalmistuse, st baashariduse, mis loob võimaluse oma mõtte – ja praktilist tegevust k v a l i t a t i i v s e l t u u e l t a s a n d i l a n a l ü ü s i d a , k o h a n d a d a ‖ , (RÕK: 870).
Mitmed õpetajad kasutavad käelistel töödel sellist õpilasekesksemat õppemenetlust: Õpilane valmistab ühe tehise /pro tööeseme/ etteantud tööjooniste järgi. Seejärel teeb ta teise, analoogilise töö, mille ta ise teatavas mahus kavandab ja mõõtmestab. 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas Töö ja tehnoloogiaõpetuse põhisisuks, alates järgmisest kooliaastast, /02...03/, on: rahvusliku kogemuse, innovaatika ja kaasaegse tehnoloogia seostamine õpilase mõtestatud loova praktilise tegevusega. ( Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava, lk 1074, edaspidi RÕK: ... ). Õpilased peavad saama l a i a m i t m e k ü l g s e ettevalmistuse, st baashariduse, mis loob võimaluse oma mõtte ja praktilist tegevust k v a l i t a t i i v s e l t u u e l t a s a n d i l a n a l ü ü s i d a , k o h a n d a d a , (RÕK: 870).
aitab korrastada meie kujutlusi võimalikest lähenemisviisidest ja vältida olulisi vigu vahetu õppetöö korraldamisel. Samas tuleb silmas pidada, et see mudel kajastab vaid väikest lõiku õppe- ja kasvatustöö planeerimise ning teostamise protsessist. Näiteks ei ütle see meile otseselt midagi üldiste lähenemisviiside ega strateegia sobivusest aine õpetamisel. 6. Õppimise tingimuste mõiste. 7. Õpetamine klassi-tunnisüsteemis ja innovaatika. Sellises süsteemis on õpetajal keskne roll uue õppematerjali esitamisel ja õpilaste õppimise suunamisel ja korraldamisel. Sellele õpetamisviisile on otsitud alternatiive, nt Daltoni plaan (õppetöö toimus õpetaja ja õpilase vahel sõlmitud lepingu alusel, õpilane võttis endale kohustuse sooritada ülesanded), õppise korraldamine pikaajalise uurimusliku tegevusena, programmõpe, õppimine arvutivõrkude vahendusel.
Kõrge sotsiaalse staatusega lapsed tavaliselt ei heitu ajutistest ebaõnnestumistest. Madala sotsiaalse staatusega õpilased heituvad kergesti ebaedust ja vajavad emotsionaalset kontakti õpetajaga. Õpilaste põhjendatud ja professionaalne jaotamine kategooriatesse aitab õpetajal paremini õppetööd korraldada. Õppetöö korraldamisel ei saa alati lähtuda õpilaste eelistustest, sest see võib viia soovimatute käitumisjoonte süvenemisele õpilastel. Õpetamine klassi-tunnisüsteemis ja innovaatika. Õpetamisel traditsioonilises klassi-tunnisüsteemis on õpetajal keskne roll nii uue õppematerjali esitamisel kui ka õppimise suunamisel ja korraldamisel. Nii uurimused kui praktika on näidanud, et terve klassi ühisõpetamine annab lternatiivsete meetoditega võrreldes häid tulemusi mis tahes teadmiste või oskuste õpetamisel pikemas perspektiivis. Kehtib eeldusel, et õppetöö on hoolikalt ettevalmistatud: õpetatav sisu pedagoogiliselt läbitöötatud,et seda saaks
annaabi.ee 
