Kõik revolutsioonilised sündmused lõid lahti Ameerika-asumaade iseseisvumise laine. Seda soodustasid mitmed asjaolud: *suur kaugus emamaast *asumaade majandusliku arengu pidurdamine ja väliskaubanduse piiramine *kreoolide rahulolematus oma olukorraga ja nende vastuolud hispaanlstest ametnikudega *eurooplaste kultuuri ja mõttelaadi domineerimine, valgustusideede ja euroopa filosoofide levik *indiaanlastest põlisrahva ekspulateerimine *suur maksukoorem *vastuseis inkvisitsioonile *Põhja-Ameerika edukas iseseisvussõda Iseseisvussõda Iseseisvus sõda algas 1810 19. aprillil. 1815. aastani kestis sõja esimene periood, mil saavutati silmapaistvaid võite põhjas. 1816. aastal algas teine etapp, ehk Lõuna-Ameerika vabadusliikumine, iseseisvumisprotsessi oli võimatu peatada. Iseseissõja tulemused Pea-ageu kõik Ladina-Ameerika riigid olid nüüdseks sõltumatud, v.a. Kuuba ja Puerto Rico, kus püsisid veel Hispaania asumaad.
Kastiilia Isabel Kastiilia Isabel süundis 22. aprill 1451 Hispaania linnas MADRIGAL de Altas Torres turukojas. Isabeli isa Juan 2 . Isabel oli lapsena tähelepandamatu laps , sesti isa kaotas 4 aastaselt ja ema ei olnud terve et tema eest hoolitseda sellepärast oligi tähelepandamatu oksas lugeda , kirjutada ja uskus ristiusku ema viis ta Arevalo lossi kui ta väike oli . Isabel sai troonile 18 aastaselt ja viis Kastiilia riigi uusaega. Isabeli esimene samm 20 juuni 1468 Kastiilia ja Leoni kuningriikide printsess ja seaduslik pärijanna Kastiilia riigi valitsejaks hakkab Isabel .Isabel abiellus Argoonia kuninga pojaga Fernadoga 19 aastaselt 19 oktoober 1469 aastal. Abieluga ühendus Kastiilia Leoni riik Argoonia riigiga. Isabelil oli 2 last tütar Juana ja Karl 5 . Isabel oli ainuvalitseja kastiilias ja ta tegi uued seadused kastiilias. Isabel kuulutab valitsuse programmi. Austab kirikukäske , aadlikke ja valvab kuni...
1791. aastal, kus toimus Francois Dominique Toussaint L'Ouverture juhtimisel neegerorjade ülestõus. Uue ülestõusuga aeti prantslased minema ja 1804. aastal kuulutati välja Haiti iseseisev riik, mis oli esimene sõltumatu riik Ladina-Ameerikas. Ladina-Ameerika Iseseisvussõja põhjused Ladina-Ameerika Iseseisvussõja puhkemist soodustasid mitmed asjaolud: asumaade majandusliku arengu pidurdamine ja väliskaubanduse piiramine suur maksukoorem vastuseis inkvisitsioonile Francois Dominique Toussaint L ´Ouverture Ülestõusnute armeed juhtinud endine ori, kes oli astunud Prantsusmaa teenistusse ja saanud kindraliks. Ta ühendas kogu saare ja kuulutas end eluagseks valitsejaks, kuid pidi alistuma saarele saabunud Napoleon I vägedele. Iseseisvussõda Algas 19. aprill 1810.a. Ülestõus, millega kukutati hispaanlaste võim Caracases 2 etappi: 1810-1815 ja 1816-1826 I etapp - silmapaistavad võidud ning enamike linnade
Haiti iseseisev riik. Haiti oli esimene sõltumatu riik Ladina ameerikas. Ladina-Ameerika iseseisvussöja põhjused olid järgnevad 1. Suur kaugus emamaast 2. Asumaade majandusliku arengu pidurdamine ja väliskaubanduse piiramine 3. Kreoolide rahulolematus oma olukorraga ja nende vastuolud hispaanlastest ametnikega 4. eurooplaste kultuuri ja mõttelaadi domineerimine, valgustusideede ja Euroopa filosoofia levik 5. indiaanlastest põlisrahva ekspluateerimine 6. suur maksukoorem 7. vastuseis inkvisitsioonile 8. Põhja-ameerika edukas iseseisvussõda Iseseisvussõda Hispaania Ameerika-asumaade iseseisvussõja alguseks loetakse 19. aprillil 1810.a puhkenud ülestõusu, millega kukutati hispaanlaste võim Caracases. See kestis kuni 1826. aastani. Iseseisvussõja tulemusene likvideeriti koloniaalreziim peaaegu kogu Ladina-Ameerikas ja moodustati sõltumatud riigid. Peaaegu kõigis riikides kehtestati vabariiklik parlamentaarne riigikord ja võeti vastu võhiseadused.
Feodaalisandatel tuli pingutada kogu jõudu, enne kui neil läks korda see laialdane rahvaliikumine maha suruda. Esialgu deklareerisid ketserid oma vaateid avalikult ja julgelt. Pärast mitme liikumise hävitamist ning ketserite massilisi hukkamisi hakkasid ketserid oma seisukohti varjama ning tegutsema salaja. Et saada salajastele ketseritele jälile, paani paavstivõo, XII sajandi lõpul ja XIII sajandi algul aluse katoliku kiriku uuele organisatsioonile inkvisitsioonile*. 9 *Indulgents on patukustutuskiri, mida müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. *Inkvisitsioon oli kohtuvorm keskaegses Euroopas. See ladinakeelne sõna tähendab uurimist, juurdlemist. Keskajal mõisteti selle all katoliku kiriku politsei- ja kohtuorganisatsiooni, mida juhtis paavst isiklikult. Inkvisitsioon ja ketserite piinamismeetodid
Vaimulike ordude liikmed ei lahkunud üldiselt oma kloostriseinte vahelt, kerjusmungaordu liikmed aga rändasid ringi (vahepeal pöördusid kloostrisse tagasi ka ikka). Vaimulikuo suletud, kerjusmungao avatud. Kerjusmungao liikmed õppisid selgeks ka kohaliku keele, seetõttu jõudis ka usk paremini kohalikeni. Üheks kerjusmungaorduks oi dominiiklaste ordu. Teine frantsisklased. Dominiiklased pöörasid eriti tähelepanu ketserlusele ja hakkasid tegelema inkvisitsioonile (kiriku kohus, mis tegeles ketserlaste väljaselgitamisega). Väga paljudest kerjusmungao liikmetest said õppejõud ülikoolides. (Benediklaste ordu tekkis juba 6ndal sajandil) PAAVSTIDE JA KEISRITE VÕIMUVÕITUS See väljendus kõige paremini investituuritülis (ühelt poolt tähendab investituur maavalduse üleandmist, teiselt poolt ametikoha üleandmist). 962.a oli tekkinud suhteliselt nõrk moodustis Saksa-Rooma keisririik. Algselt saksarooma keisrid nimetasid piiskoppe ametisse ja kuna
,,Kirjades provintslastele" :"See, et te saavutasite Roomalt dekreedi Galilei vastu, mis mõistab hukka tema arvamuse, et maa liigub, on kasutu. See ei tõesta, et maa püsib paigal; kui meil oleks kindlaid vaatlusandmeid, mis tõestaksid, et maa on see, mis pöörleb, siis ka kõik inimeses koos ei suudaks takistada teda pöörlemast ega takistada iseenda pöörlemist koos temaga". Sellega heitis Pascal väljakutse inkvisitsioonile ja näitas selle jõuetust teaduse progressi ees. Inkvisitsioon diskrediteeris progressiivselt mõtlevate inimeste silmis kristlust ja kutsus esile nende tugeva opositsiooni, mille tulemusena see kiriklik karistusinstitutsioon kaotati paljudes Euroopa maades juba 18 sajandil. Pascal kuulus nende usklike katoliiklaste hulka, kes mõistsid hukka inkvisitsiooni ning inimvihkamiseks ja muu-usuliste ja teisitimõtlejate vastu julmuseks muutunud usufanatismi niisama vihaselt kui ateistid
Pärast Cordoba kalifaadi lagunemist (1031. a.) araablaste väljatõrjumine - reconquista mille ajal tugevnes katoliku kiriku mõju.. 1479. a. Hispaania kuninganna Isabella (1451-1504), Kastiilia kuninganna alates 1474. a. Abiellus 1479. a. Aragoni kuninga Ferdinandiga (al. 1469. a., 1479-1516). Ühendati Kastiilia ja Aragoni kuningriigid - faktiliselt Hispaania ühendamine. Isabella - tugeva Hispaania rajaja, muutis kogu Hispaania katoliiklikuks. 1480 andis paavst Sixtus V õnnistuse inkvisitsioonile, mis tugevdas kuningavõimu ja lubas lõpule viia riigi tsentraliseerimise. Ameerika avastamise järel muutus Hispaania maailmariigiks, mida valitsesid Habsburgide dünastia esindajad. Riigi laienemine tõi kaasa sõjad naabritega. 16. saj. 2. poolel toimus Hispaania majanduslik ja poliitiline taandareng. Kaotati Madalmaad, inglased hävitasid Hispaania laevastiku - Võitmatu Armaada, tuli loobuda Itaalia valdustest. 1618-48 30-aastane sõda - Hispaania sai lüüa.
independent- Uuendusliikumine katoliku kirikus. Katoliku kiriku vastuseis reformatsioonile avaldus ühelt poolt otseses vastutegevuses (vastureformatsioonis), teisalt aga kiriku enese uuenemisprotsessis, mis sai alguse juba enne reformatsiooni vallandumist. Otsese vastusena reformatsioonile tugevnes inkvisitsioon, mis seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. Itaaliast õnnestus reformatsioon eemal hoida paljuski just tänu inkvisitsioonile. 1559. aastal avaldati keelatud raamatute nimekiri Inkvisitsioonist olulisematki osa etendas nn katoliiklik reformatsioon – uuendusliikumine katoliku kirikus eneses. Katoliku kiriku uuenemisega kaasnes vagadusideaali taassünd. Loodi uusi vaimulikke ordusid: 1528. aastal kaputsiinid (said nime teravatipulise kapuutsi järgi), kes võtsid missiooniks vaeste ja haigete eest hoolitsemise; 1535. aastal tütarlaste kasvatuse ning koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu
lugemise. Suurim ketserite liikumine oli 15saj tsehhis prof jan hus ja tema järgijas hussiidid. Soovisid rahvakeelseid jutlusti, armulaual kõigile veini ja leiba. Kiriku maade jagamist rahvale ja indulkentside müügi hukka mõistmist. 1415 mõisteti jan hus ketserina surma ja põletatti tuleriidal. Järgnes 15a rahva vabadus võitlust kiriku vastu. Algul avalik ketserlus muutus tagakiusamise tõttu salajaseks, et ketseritele jälile saada pani kirik aluse inkvisitsioonile ehk kiriku kohtule. Ketsereid karistatti varac konfiskeerimise piinamise eluaegse vangistuse või surma nuhtlusega. Munga ordud Munklus tekkis egiptuses ja süürias ja levis 4ndal saj euroopasse. Mungad ja nunnad elasid kloostri reeglite järgi toimuvates ordudes. Kloostrite reeglite aluse panija on püha penetiktus 5-6saj kes rajas monte cassino kloostri mis oli esimene! Kloostritest said ka põhiline kultuuri ja haridus keskused. Kloostrite elu korraldus,
palveraamatute põletamine, cunnilingus, fellatio ja üleüldine tagumise poole suudlemine. Kõike seda tehakse rõvetsevalt Püha Piiblit tagurpidi lugedes ja risti peale sülitades! Eriti hea on veel see, kui rituaali ajal õnnestub veel mõni laps mõrvata, sest nagu igaüks teab on see satanistide lemmikharrastus! Kui see kõlab vastikuna, siis on kirjeldusi Mustast Missast, kirikus vagaduse hoidmiseks lihtne mõista. Ükski ,,korralik" inimene ei eksiks poole valikuga inkvisitsioonile sellisest jumalateotusest teatamisel. Kiriku propageerijad tegid oma tööd hästi, informeerides publikut paganate, katarite, bogomillide ja templarite ketserlikest ja jälkidest tegudest, kes oma lõhestunud elutõlgenduste ja mõnikord ka ilmselgelt satanistliku loogika tõttu väljajuurimisele kuulusid. Jutud satanistide poole röövitud ristimata lapsukeste mustal missal kasutamise kohta polnud ainult efektiivne propaganda, vaid need garanteerisid kirikule ka püsiva tulu ristimistasude
a. Ulster). Uuendusliikumine katoliku kirikus Katoliku kiriku vastuseis reformatsioonile avaldus ühelt poolt otseses vastutegevuses (vastureformatsioonis), teiselt poolt aga kiriku enese uuenemisprotsess, mis sai alguse juba enne reformatsiooni vallandumist. Otsene vastutegevus reformatsioonile seostus inkvisitsiooni tugevnemisega, mis seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. Itaaliast õnnestus paljuski just tänu inkvisitsioonile reformatsioon eemal hoida. 1559. aastal avaldati keelatud raamatute nimekiri Index auctorum et librorum prohibitorum, mis sisaldas 48 ketserliku piiblitõlke kõrval ka näiteks Giovanni Boccaccio ,,Dekameroni" ning Niccolò Machiavelli traktaadi ,,Valitsejast" (Il principe). Nimekirja raamatutest, mille lugemist tuli katoliiklastel vältida, täiendati pidevalt veel kuni 1966. aastani, mil see lõplikult tühistati.
annaabi.ee 
