-i; kuula pt.-i; selgita haigusest tulenevast stressist tundi järjest. rahuliku pika ööune vajalikkust, (Haagedoorn jt 1996:319) ja selgita une kvaliteeti soodustavaid eesolevast operatsioonist. tegureid; loo hea unekeskkond; õpeta pt.-i kuidas leida mugavaid magamise asendeid. 6. Apaatsus, initsiatiivitus, väsimus, Patsient saab aru oma Julgusta pt.-i tegelema oma mis on tingitud stressist ja probleemist ning jagab oma meelistegevustega; julgusta pt.-i unehäiretest (Haagedoorn jt mured lähedaste kui olema aktiivsem päevasel ajal; jaga 1996:345). spetsialistidega. pt.-le informatsiooni tugigruppide
kodu kaunistuses või mööbli paigutuses). Peale nende spetsiifiliste diagnostiliste tunnuste võib autismiga lastel sageli avalduda hulk teisi mittespetsiifilisi nähte: kartused/foobiad, une- ja söömishäired, ärritus- ja agressiivsushood. Ka enesevigastamine 2 (näiteks randme hammustamine) on üsna laialt levinud, eriti neil juhtudel, kui kaasneb raske vaimne alaareng. Enamikul autismiga indiviididel avaldub oma tegevuse organiseerimisel ja vaba aja sisustamisel aspontaansus, initsiatiivitus ja loomingulisuse puudumine, raskused otsuste tegemisel (isegi siis, kui ülesanded vastavad nende võimetele). Lapse vanemaks saades autismi spetsiifilised avaldused muutuvad, kuid puuded nende isiksuse struktuuris püsivad ka täiskasvanueas, ilmnedes üldjoontes samasuguste sotsialisatsiooni- ja kommunikatsiooni probleemidena. Lapse autismi diagnoosi püstitamiseks on nõutav, et arenguhälbed oleksid avaldunud esimesel kolmel eluaastal, kuid seda sündroomi võib
(Johnson 1997, Lovaas 1998, Kuzemtsenko 2003.) Peale spetsiifiliste tunnuste võivad avalduda hulk mittespetsiifilisi nähte: · Kartused/foobiad, une- ja söömishäired · Ärritus- ja agressiivsushood · Ka enesevigastamine (nt randme hammustamine) eriti, kui tegemist on raske vaimse alaarenguga · Oma tegevuse organiseerimisel ja vaba aja sisustamisel aspontaansus, initsiatiivitus, loomingulisuse puudumine, raskused otsuste tegemisel · Miimika ja zestikulatsiooni tähendusrikkuse kadu (Johnson 1997, Lovaas 1998, Kuzemtsenko 2003.) Tugevad küljed · Suhteliselt hea vaimne võimekus · Väga hea mehhaaniline mälu- omandatu ei unune 4 · Raugematu töövõime, kui on olemas motiiv ja soodsad tingimused
puudumise tunne. Kroonilise üksinduse põhjused: · Võimetus taluda sunnitud isoleeritust · Madal enesehinnang · Sotsiaalne ärevus · Suhtlemisoskuste puudulikkus · Usaldamatus teiste inimeste vastu · Sisemine pingesolek · Kalduvus valida endale sobimatud partnerid · Kartus konkurentide ees · Seksuaalne ärevus · Hirm emotsionaalse läheduse ees · Eneseusalduse puudumine, initsiatiivitus · Ebarealistlikud soovid inimsuhete vallas Emotsionaalse üksinduse liigid: · Lootusetult üksildased ei rahulda suhted kaasinimestega, hingeliselt tühjad · Ajutised üksildased aeg-ajalt tunnevad tühjusetunnet või igavust · Passiivsed üksildased ei häiri teistest eraldatus · Inimesed, kes ei tunne üksindust, isegi kui nad vahetevahel teistest eralduvad Üksinduse alaliigid: · Armastatu igatsemine · Tõrjutuse tunne
o väärtuste loomis- ja vahetusprotsessi. Selles protsessis tegutseb ettevõtja eri turgudel: ostab sisse ressursse (materjalitooret, masinaid, energiat, tööjõudu jms), toodab ja müüb kaupa või osutab teenust tarbijaturul. See tähendab ettevõtja viib teatava vajadusega kliendi võimaluse juurde seda vajadust rahuldada. Ettevõtjale on omane näha ja teostada ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole mingil muul põhjusel (initsiatiivitus ja otsustusvõimetus, riski kartus, hirm avaliku arvamuse ees jne) valmis realiseerima. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski. Esitatud definitsioon eristab ettevõtjat palgatöötajast, kes võib osaleda äris kellegi, s.o ettevõtja, või millegi ettevõtte nimel. Ettevõtja võib olla investeerija, kes investeerib (mahutab) oma raha ärisse eesmärgiga saada ärist tulu
Väli 8 pea ja silmade iikumine vastaspoolele. Prefrontaalne koor – initsiatiiv, otsustusvõime, isiksus, mõtlemine, planeerimine, käitumine. Urineerimise ja defektsiooni kortikaalne kontroll. Kahjustus – põie ja pärasoole pidamatus. Prefrontaalne kahjustus- käitumise vabanemine kontrolli alt (emotsionaalne labiilsus, puudulik otsustusvõime, hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, vulgaarsus. Frontobasaalne kahjustus – apaatia. Letargia, initsiatiivitus, ükskõiksus, pseudodepressioon. Mediaalne fr kahj – akineetilisus, uriini pidamatus, sõnalise väljendumise häire. Ühepoolsel kahjustusel on nähud vähem väljendunud. Haarderefleks, imemisrefleks, kõnnakuhäire, asendi peetus, stereotüüpsete liigutuste kordamine, ehhopraksia(liigutuste imiteerimine), ehholaalia (sõnade ja lausete kordamine). Frontaalne käitumishäire, kõnnaku apraksia Parietaal- e kiirusagar. Sensoorne koor – tundlikkus vastaskehapoolest
reageerimisega. Funktsioonid: · Premotoorne korteks- tegeleb otsuste vastuvõtmisega vastavalt välistele stiimulitele. · Primaarne korteks- asub tegevusse väliste stiimulite puudumisel ning vastutab käitumise planeerimise ja liigutusteks valmistumise eest. 33. Otsmikusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired Vähenesid loomadel ärevus- ja hirmureaktsioonid. Hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, apaatia, letargia, initsiatiivitus, regulatoorne apraksia (häire sihipärases tegevuses, eriti seoses käitumise verbaalse regulatsiooniga), kineetiline apraksia (häire liigutuste kiiruses sujuvuses ühelt programmilt teisele ülemineku häire). 34. Oimusagara ehitus ja funktsioonid Oimusagar ehk temporaalsagar. Funktsioonid : Temporaalsagaras toimub auditoorse info töötlus, kõne mõistmine ning visuaalsete objektide äratundmine. Ülemises temporaalvaos sobitatakse kokku visuaaset
roojamishäired jms). NB! Neuroloogiline uurimine iseloomustab ainult 1/3 aju funktsiooni, mis sobib arstile, kuid mitte (neuro)psühholoogile. F-sagara funktsioonid 1. Neuroloogilised sümptomid 2. Üldised motoorse käitumise häired a. F-orbital -> hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria = pseudopsühhopaatia b. F convexa, RF jt -> apaatia, letargia, laiskus, initsiatiivitus = pseudodepressioon 3. Motoorne püsimatus – võimetus liigutust käigus hoida – vb tähelepanu häire? Programmi ei hoita piisavalt kaua aktiivsena, lõpetatakse poole pealt ära. 4. Apraksiad – häired võimes läbi viia liigutust säilinud primaarsete motoorsete oskuste ja läbiviidava akti mõistmisega. *A. Luria järgi: a. Kinesteetiline – P2 – „käsi nagu labidas“ – käe asendeid ei saa kontrollida,
veel avastatud. Emotsionaalse pinge instrumentaaldiagnostika abil leitud tüüpilised ilmingud: *higistamine, * punastamine ja kahvatumine, * hingamissageduse ja/või rütmi muutused, * pulsimuutused, *jäsemete värisemine, * silmamusta diameetri muutused, *süljeerituse muutused, *aju biopotentsiaalide muutused. Vaata õpikust ise isiksuse tahtelise iseärasusi Tahepatoloogia Initsiatiivitus Jne EKSAM 19. sajandi psühholoogia Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. Leipzig 1879 Esimene eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium. Wilhelm Wundt. Psühholoogia kui iseseisva teadusdistsipliini teke. Esemete ja olendite hingestamine- animism. Tsivilisatsioon- hingeellu puutuv sai filosoofia uurimisobjektiks. Psüühilise alge seletamine-
• Laps teeb igapäevast tööd lohakalt või poolikult, aga kui on huvi, siis saab suurepäraselt aru ja jätab meelde. • Suur kvalitatiivne erinevus suulise ja kirjaliku töö vahel. • Hoidutakse katsetamast uusi tegevusi, märgid perfektsionismist või üle- määrasest enesekriitikast. • Initsiatiivitus. • Madal enesehinnang, endassetõmbumine või agressiivsus. • Tahtmatus töötada grupis. • Liiga kõrged või madalad eesmärgid. • Ei sallita harjutamist ega praktilist tööd. • Ei suudeta keskendada tähelepanu või jõupingutusi. • Ükskõikne või negatiivne suhtumine õppeasutusse.
annaabi.ee 
