Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"inimstega" - 11 õppematerjali

Albert Camus KATK
4
docx

Albert Camus KATK

inimesed üritavad elada oma uue valitseja „katkuga“. Kõige suuremaks raskuseks inimestel oli lahus olemine oma armastatust. See muutus lõppude lõpuks kõige valusamaks piinaks, mida pidi linn kanntama. Ajakirjanik Rambert, kes oli tulnud Pariisist reportaaži tegema, kel polnud mitte ühtegi tuttavat selles linnas. Ta ei suutnud oma kallimast lahus olla ning mõtles põgenemisplaanile. Ta nägi tohutult vaeva, et põgenemist organiseerida ning pidi suhtlema kahtlaste inimstega. Lõpuks suutis ta asja nii kaugele ajada, et lahkuda, kuid viimasel hetkel otsustas ta siiski ümber ning jäi Rieux`le ja oma sõpradele toeks ning abiks haigete ravimisel. Mina oleksin tema asemel sama teinud ja jäänud uutele sõpradele abiks. Ma oleksin elanud teadmisega, et mu naine on Pariisis ja temaga on kõik korras. Lõpuks hakkas katk taanduma, Casteli seerumil oli mõju ja ohvrite arv langes. Linn oli katkust jagu saanud, kuid taud oli inimestele oma märgi jätnud

Kirjandus → Kirjandus
250 allalaadimist
Titanic-levinuimad müüdid ja faktid
2
docx

Titanic, levinuimad müüdid ja faktid

meetri kõrgusele. Jäämägi lõikas Titanicu paremasse pardasse 61 meetri pikkuse lõhe. Kapten Smith ja Thomas Andrews tegid kindlaks laeva kahjustused, seejärel said nad aru, et Titanic lõpetab oma avareisi ookeani põhjas. Veidi peale südaööd andis kapten käsu alustada reisjate päästepaatidesse evakueerimist. Peale seda anti esimene SOS-signaal ning lasti taevasse signaalrakett. Päästepaadid mahutasid 986 inimest, kuid polnud pea ühtki paati, mis startisid maksimum arv inimstega. Ükski laev polnud piisavalt lähedal, et jõuda õnnetuspaigale enne laeva uppumist. Kõige lähemal olnud laev oleks jõudnud sinna umbes 4 tunniga. Laev hakkas vööri poolt vajuma vee alla, kuid vee suure sissevoolu tõttu purunesid kere teraskonstruktsioonid ning laev murdus 3. ja 4. Korstna vahelt pooleks. 2223 reisjast pääses eluga vaid 713. Peamine surmapõhjus oli alajahtumine, kuna veetemperatuur oli veidi alla nulli. Esimene

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Parlamendi ülesanded ja töökorraldus
3
doc

Parlamendi ülesanded ja töökorraldus

KUNAGI TAGANTJÄRGI. $109- kui RK ei saa kokku tulla Vabariigi president anda seaduse j]uga seadlusi, kus on ka RK esimehe ja peaministri allkiri.-> RK peab selle tagantjärgi esimsel võimalusel kinnitama v tühistama. ÕPIK.... *Parlamendi ülesanne seadusloome korval on: on parlemendi funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. *oluline on side rahva ja parlemendi vahel= üks nädalapäev on saadikutel selleks, et kohtuda oma valmisringkonnas inimstega. LOBISM- kuluaaripoliitika. Parlamendi oluline funkt.on ka järelvalve teostamine-> kontrollil on kaks vormi: 1.)otsene kontroll-umbusalduse avaldamine, Valitsuse moodustamisel arvestatakse parlamendis esindatud parteide huve. Seadused on valitsusele kohustuslikud. 4.Parlament kontrollib valitsust läbi eelarve 5.Aruandmine parlamendi ees. 2.)kaudne kontroll. 1.Parlamenti kuuluvad saadikute juhtpoolikud nõuavad poliitilist distsipliini. 2

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
130 allalaadimist
Demokraatiad-valimissüsteemid jm
2
doc

Demokraatiad, valimissüsteemid jm

Esindus- ehk vahendatud demokraatia- kujunes koos libearismi levikuga. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Põhiküsimus on kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. See näitab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimstega ja annab saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalusdemokraatia- iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Selle puhul on kodanikul võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Sinna kuulub ka mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. See on kindlamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus(skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
221 allalaadimist
Mis on kunst
4
doc

Mis on kunst?

Kunsti võib nimetada ka meelelahutuseks, sest inimesed teevad seda tihti oma tuju tõstmiseks ja teiste meeleheaks. Kuid põhjusteks võib olla veel raha, kuulsus ja soov ennast tõestada. Kunst on midagi sellist, mis ei saa kunagi otsa. Samuti võib öelda, et seda pole liiga palju, ega ka vähe. Kunsti arengutee algas juba kiviajal, koos inimühiskonnaga, aidates inimestel tundma õppida elu ja iseennast. Ja kindlasti muutub see koos inimstega. Sõnaga kunst meenub mulle esimese asjana maalid, kunstinäitused ja kunstitunnid. Kuigi see on ainult üks väike osa kunsti mõistest, on sellest siiski väga palju räägitud. Juba koolis õpivad noored arhitektuuri-, skulptuuri- ja maalikunsti. Need teadmised on aluseks kõigele muule. On väga tähtis, et inimesed teaksid kunstiajalugu ja suudaksid teha vahet erinevatel kunstiliikidel. Ka maalimine arendab meie kunstitunnetust, ja annab juurde uusi väärtusi. Kui me joonistame

Filmikunst → Disainiajalugu
38 allalaadimist
Organisatsiooni analüüs
7
docx

Organisatsiooni analüüs

kvalifikatsiooni puudumine. Samuti puudub toimiv informatsioonivahetamise süsteem ­ töötajatel puudub informatsioon ja ülevaade oma tööülesannetest. Juhatajal on iseendale selgeks tegemata, kas ta üldse sobib antud ametikohale. Robert Katzi (lk 17) järgi võib juhi võimed jagada kolme gruppi: 1) tehnilised võimed (erialased teadmised ja kogemused) ­ antud juhil need omadused puuduvad. 2) võime töötada inimstega (hea suhtleja, motiveerija ja delegeerija) ­ antud juhil need omadused puuduvad. 3) kontseptuaalsed võimed (analüüs ja diagnoos keeruka olukorra üle) ­ antud juht ei tee märkamagi, et toitlustkohas on üles kerkinud tõsine probleem. Katzi teooria järgi on võimetegruppide osatähtsus olenevalt juhtimistasemest erinev. Näiteks tippjuht vajab rohkem konseptuaalseid võimeid, alamastmejuht tehnilisi võimeid. Aga on üks kõige kõige olulisem

Sotsioloogia → Organisatsiooniline käitumine
291 allalaadimist
Minu negatiivsed küljed
11
doc

Minu negatiivsed küljed

kui aga valitseb Saturn siis see tekitab Vähile segadusi ja kui valitseb Marss siis jäägi Vähk parem oma koju ja ärgu tehtku suuri otsueid, need teevad talle ainult halba, kuna ta pole sel perioodil piisvalt mõtte võimeline. 4 Sünnikaardi majad Sünnikaartide maju on olemas kaksteist nagu ka tähtkujusid. Esimesed kuus maja seletavad lahti isiksust ja tema omadusi, viimsed kuus suhteid teiste inimstega ja perekonnaringist väljapoole jäävaid asjaolusid. Vähk kuulub neljandasse majja. Neljas on seotud Vähi märgi ja Kuuga. Siin on võtmemõisted kodu, suhted vanematega ja üleüldine hoolimine. Ema või emakuju loetakse selle maja eriti tugevaks jooneks. Kodul ja kaitsval ümbrusel on sarnasust analoogiaga üsast ja hauast- seega tähtsustatakse siin nii sündi kui ka surma. Päikesemärgid Vähk (21.Juuni- 21. Juuli) Tüüpilised jooned

Ühiskond → Ühiskond
25 allalaadimist
Ülevaade psühholoogiast
21
doc

Ülevaade psühholoogiast

nälg, mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. Funktsioonivajaduste hulka kuuluvaiks võib lugeda ka orienteerumisrefleksi ja laste mängutarbe, vabadusrefleks. Orgaanilisi ja funktisoonivajadusi nimet. esmasteks e primaarseteks vajadusteks. a.i.1.a.i.3. Sotsiaalsed vajadused. Inimene on ühiskondlik olend. Vajab oma inimliku kvaliteedi säilitamiseks ja arendamiseks pidevat lävimist teiste inimstega ja kultuurikeskkonnaga. a.i.1.a.i.4. Vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused. Need tarbed on üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise,loomingu järele. a.i.1.a.i.5. Esteetilised vajadused. Püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Laialt kasutatavaks on osutunud Abraham Maslow' poolt pakutud , eeltooduga sarnane, vajaduste hierarhia. Baasvajadusteks on bioloogilised vajadused, nendele tuginevad ohutusvajadused (nt

Psühholoogia → Psühholoogia
49 allalaadimist
Semiootika KONSPEKT
26
docx

Semiootika KONSPEKT

) · Transformatsiooniline lingvistika. Semantika I Charles Sanders Peirce · Spekulatiivne grammatika (Cgarles Morris ütles, et see on süntaktika märgi strukturi ja märkidevahelised formaalsed suhted.) · Spekulatiivne kriitika(Charles Morris ütles, et see on semantika märkida seos asjadega, mida nad tähistavad.) · Spekulatiivne retoorika (Charles Morris ütles, et see on pragmatika märkide ja nende mõju osa inimstega, kes neid kasutavad.) Spekulatiivne ­ välja mõeldud · Süntaktika vastab sellele, milline on struktuur · Semantika, mida see tähendab · Pragmaatika kuidas see töötab. Süntaktika · Märgi või sõnumi struktuur (morfoloogia) ­ märgisiseline süsteem. [Morfoloogia vaatab sõna sisemist struktuuri]. · Märkidevaheline struktuur sõnumis (tekstis või süntaksis) ­ märgiväline struktuur.

Semiootika → Semiootika
48 allalaadimist
Psühholoogia alused
53
doc

Psühholoogia alused

sensoorne nälg, mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. Funktsioonivajaduste hulka kuuluvaiks võib lugeda ka orienteerumisrefleksi ja laste mängutarbe, vabadusrefleks. Orgaanilisi ja funktisoonivajadusi nimet. esmasteks e primaarseteks vajadusteks. 3. Sotsiaalsed vajadused. Inimene on ühiskondlik olend. Vajab oma inimliku kvaliteedi säilitamiseks ja arendamiseks pidevat lävimist teiste inimstega ja kultuurikeskkonnaga. 20 4. Vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused. Need tarbed on üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise,loomingu järele. 5. Esteetilised vajadused. Püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Laialt kasutatavaks on osutunud Abraham Maslow' poolt pakutud , eeltooduga sarnane, vajaduste hierarhia. Baasvajadusteks on bioloogilised vajadused, nendele tuginevad

Psühholoogia → Psüholoogia
684 allalaadimist
Psuhholoogia alused
90
doc

Psuhholoogia alused

sensoorne nälg, mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. Funktsioonivajaduste hulka kuuluvaiks võib lugeda ka orienteerumisrefleksi ja laste mängutarbe, vabadusrefleks. Orgaanilisi ja funktisoonivajadusi nimet. esmasteks e primaarseteks vajadusteks. 3. Sotsiaalsed vajadused. Inimene on ühiskondlik olend. Vajab oma inimliku kvaliteedi säilitamiseks ja arendamiseks pidevat lävimist teiste inimstega ja kultuurikeskkonnaga. 17 4. Vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused. Need tarbed on üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise,loomingu järele. 5. Esteetilised vajadused. Püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Laialt kasutatavaks on osutunud Abraham Maslow’ poolt pakutud , eeltooduga sarnane, vajaduste hierarhia

Psühholoogia → Psühholoogia alused
83 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun