Meil on mitmeid omadusi, millega me teistest erineme. Lisaks eelnimetatud punktidele elukoht, perekond, suhtlusringkond, sõbrad, ellusuhtumine. Me kõik kogeme erinevaid asju erinevat moodi. Mõni võtab juhtunut väga südamesse ega unusta seda eal, mõned inimesed aga ei lase sündmusel end heidutada, jätkates oma elu nagu poleks midagi juhtunudki. Identiteedi kujunemine algab kodust. Milline oli ühiskond meie ümber siis, kui olime alles vanematest täielikult sõltuvad inimolevused. Kuidas see kõik on mõne või mõnekümne aastaga muutunud. Milliseks see ümbruskond meid kujundanud on. Identiteedi kujunemine ei lõpe eal. Tänapäeva maailmas on üsna tavapärane kuulda kedagi lausumas, et soovitakse olla keegi teine. Võetakse üle teiste persoonide harjumusi ja omadusi ehk segatakse oma identiteet kellegi teise omaga. See pole küll halb, kuid kui muutused on drastilised, muutub
,,luuserite" pinki. See on elu paratamatus; lihtsalt on neid, kellel läheb eksistents edukamalt kui enamusel. Suurriigid on omamoodi õnneseened neil on suur maa-ala, enamasti küttetagavarad, arvestatav protsent töölisklassi, kes suurendab keskmist sissetulekut ja mõjutab importi-eksporti. Ent kui juba miski hästi läheb, tekib tahtmine ikka rohkem saada. See on inimloomule normaalne omadus ometigi juhivad ju riikigi kõigest inimolevused. Vahest ka mitte just kõige õnnestuma mõtlemisskaalaga. Siin tekivadki vastuolud: suurriigid lähvad ahneks, väikeriikide mitteedukad juhid ei oska ennast kaitsta tekib konflikt. Sõda... õõvastav sõna, nii nagu mõiste isegi. Ainuüksi mõte, et nii väga paljud surevad lahinguväljal mõttetult, samas kui suur protsent võidelnutest sandistub jäädavalt, tekitab külmavärinaid sõda on kohutav! Paraku vajalik, sest kui vaenutsejad kompromissi ei leia,
Torm Lühike ülivõrre, lühike mitmus Maailma kauneimad kirsipuid õitses alleel, kus päikeseloojangu ehavas kumas kaks linna vaeseimat kerjuslast peitust mängis. Neil polnud kodu, emasoojus jäi ammugi kaugeks, kuid koos olid nad vahest õnnelikumad inimolevused, keda jumalad armastusest sepistanud. Õhk kumas nende naerurõkkavaist kilkeist, tuul lasi õrnematel kirsiõitel mängukaaslaste juusteisse langeda see oli lummav õhtu, kuigi lämbevõitu, otsekui enne äikest. Ühe vanima heleroosaõielise kirsipuu all istus bard. Ta oli oma helelokilise pea vastu tüve toetanud ja nautis kuldlooklevaid päikesekiiri. Lastes erksamatel helidel puhata, silitas ta tasasemaid harfikeeli oma väsinud käega. Kuigi välimuselt noor, olid
Seal oli kõiki: nii noori kui vanu, nii mets- kui ka veehaldjaid ühesõnaga kogu haldjasriigi koorekiht oli siia kokku kogunenud. Platsi keskel lõõmas võimas tuli, mille kõrval asetses suur hõbedaga ehitud troon. Sellel istus kaunis kuninganna, üleni valgesse siidi ehitud. Selja taga laiutusid tal hõbedaselt sätendavad tiivakesed ja peas säras kuukivist sepitsetud haldjakroon. Lapsed jäid teda üksisilmi imetlema unustades hoopiski, et inimolevused olid haldjapeol kutsumata külalised. Korraga Marii köhatas, unustades enda sunnitud olukorra. Kogu trill ja trall vaikis silmapilkselt ning kõik suunasid oma pilgu põõsaste suunas, kus lapsed end soojendanud ja varjanud olid. Ka kuninganna pööras oma sügavrohelised silmad sinna, kust tundmata hääl köhatanud oli. Martin sai aru, et põgeneda oli nüüd juba liiga hilja ja seega astus ta vapralt haldjate sekka. Ka
..............9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid.........................................................................................12 Keel ilma helita (Viipekeel, kehakeel, self-made signs)...............................................16 2 Kõik inimolevused kasutavad suhtlemiseks märgisüsteemi, mida nimetatakse keeleks. Maailmas on ligikaudu 3000 keelt, neist ainult 140 on sellised, mida mõistab ja räägib üle ühe miljoni inimesi. Keel on märgisüsteem; kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineerimise reegleid. Keeled kasutavad zeste, hääli, sõnu ja sümboleid mõtete ja tähenduste edasi andmiseks. Märgisüsteemi ei kasuta ainult inimene
1) Aitamiskäitumine - seoses asjaoludega, mille puhul me aitame aktiivselt keagi teist, kes on raskustes. 2) Koostöö erinevate asjaolude puhul - kas inimesed võtavad kasutusele koostöö- või võistlusstrateegia. - Kõrvalseisja sekkumine - mööduja või muu asjasse mittepuutuva inimese abipakkumine neile, kes näivad seda vajavat. Huvi pakub, millal ja millistel asjaoludel on ta selleks tõenäoliselt valmis. Sotsiobioloogia väidab, et kõigi elusolendite, kaasa arvatud inimolevused, põhitungiks on oma geenide põlistamine, tagamaks nende ellujäämise paljunemise kaudu, kui võimalik. Altruislikud aktid juhtuvad sellepärast, et altruism lubab indiviidi aidata kindlustada oma suguvõsa kui samade geenide edasikandjate ellujäämist. - Bioloogiline determinism - reduktsionistliku mõtteviisi koolkond, mis väidab, et bioloogilised tegurid võivad olla igasuguse olulise inimliku tegevuse ja mõtlemise põhjustajaks ning täielikuks seletuseks.
täheldada (joon. 7.7). Et seletada, miks tiirlevad tähed ümber meie Galaktika keskme just niisuguse kiirusega, tuleb oletada, et Galaktika mass peab olema suurem kui vaadeldava aine mass. Selle puuduva massi võiks panna mõne meie maailmas eksootilise osakese liigi arvele. Selline võiks olla nõrga vastastikmõjuga massiivne osake või aksion 12. Kuid puuduv mass võiks ka kinnitada ainet sisaldava varimaailma olemasolu. Võib-olla elavad seal 'õhukesed' inimolevused, kes imestavad, miks nende maailmast puudub osa massi, nii et neil on raskusi varigalaktika keskme ümber tiirlevate varitähtede põhjendamisega (joon. 7.8). On ka teine võimalus: teisel braanil lõppevate lisamõõtmete asemel võib kujutleda, et mõõtmed ulatuvad lõpmatusse, kuid on tublisti Joon. 7. 8 Joon.varigalaktika 7. 7 kooldunud nagu sadulal (joon
aksion12. Kuid puuduv mass võiks ka kinnitada ainet sisaldava varimaailma olemasolu. Võib-olla elavad seal 'õhukesed' inimolevused, kes imestavad, miks nende maailmast puudub osa massi, nii et neil on raskusi varigalaktika keskme Joon. 7. 7 Braanimaailma stsenaariumis võivad planeedid tiirelda varjatud massi ümber varibraanil, sest gravitatsioonijõud levib ka lisamõõtmeteisse. ümber tiirlevate varitähtede põhjendamisega (joon. 7.8).
defineerivad sotsialiseerumist teisiti. Sotsialiseerumise funktsionalismi teooria. Funktsionalistid defineerivad sotsialiseerumist, kui protsessi, mille kaudu ühiskond kujundab ja vormib inimesi selles (eriti noori), mis on neile kohane (sünnis) ja aitab kaasa selle toimimisele. Spordisotsioloogid kasutasid sellist definitsiooni 1970ndatel aastatel. Siis eeldati, et inimolevused on passiivsed õppijad, kes kasvavad üles oma perekonnas ja veedavad aega koolis, õppides neid reegleid, mida nad peavad järgima ja rolle, mida nad on kohustatud mängima olemasolevas ühiskonnas. Nendele eeldustele toetudes funktsionalistid kasutavad sotsialiseerumise internaliseeritud mudelit (Coakley, 1993) Vastavalt sellele mudelile inimesed usalduslikult ja vastutustundlikult kujundavad ennast
annaabi.ee 
