1) Vabaduse piiramise põhimõte “Mina vaatlen kasu kui ülimat eesmärki kõikide eetiliste küsimuste puhul; aga ma pean silmas kasu kõige laiemas mõttes, lähtudes inimese kui areneva olendi püsihuvidest. Ma väidan, et need huvid lubavad spontaanset individuaalsust välisele kontrollile allutada ainult sellise tegevuse korral, mis riivab teiste inimeste huvisid” 2) Vabaduse põhimõtte kehtivuse piirid “Vaevalt on vist vaja lisada, et see doktriin on mõeldud ainult küpses eas inimolenditele. Me ei räägi lastest või noortest allpool seda iga, mille seadus võib fikseerida mehe või naiseea piirina” 3) Niipea, kui midagi inimese eluviisis kajustab teiste huve, on ühiskonnal õigus kohut mõista ning asuda arutama küsimust, kas üldine heaolu asjasse sekkumisest võidab või ei. Kuid sellise küsimuse arutamisel pole mõtet, kui inimese eluviis ei puuduta kedagi teist peale tema enda õvi ei pruugi puudutada, kui neil pole selleks soovi.
Juba väga vähene kogus metaani atmosfääris , võib põhjustada lennukimootori seiskumise. Mitmed teadlased on püstitanud teooriaid selle kohta , mis Bermuuda kolmnurgas toimub. Ühe huvitavama teooria müsteeriumi selgitamiseks esitas Vene okeanograaf Vladimir Azhazha. Ühes oma artiklis, mis avaldati nii USA's kui ka Venemaa mainekas teadusajakirjas, kirjutas Azhazha, et kolmnurgas tekkivad tormid põhjustavad infraheli madala sagedusega laineid, mis on inimolenditele kuuldamatud, aga võivad teatud mõjude kokkulangemisel saada tohtutult võimsaks , nii et võivad hävitada isegi laevu ja lennukeid . Infraheli on sagedus mis on madalam , kui 16 tsüklit sekundis . Moskas antud intervjuus, mis avalikustati ka National Enqurer ajakirjas (15 november 1977) märkis Azhazha , et tema arvates tekib infraheli Saatana Kolmnurgas veetemperatuuri muutustest ja võimsa merealuse jõe voolamisest ookeani hoovustega vastupises suunas .
Need käsitlused rõhutavad, et kultuur on abstraktsioon, mis erineb konkreetsest käitumisest. Selles mõttes on str. def-d erinevad nt Tylorist, mitte lihtsalt loetledes kultuuri elemente, vaid süstematiseerides ja jaotades neid mentaalseteks ja käitumuslikeks. Kultuur on teatud moel struktureeritud organisatsioon. John Gillin 1948. The Ways of Men: Introduction to Anthropology. Kultuur koosneb mustritesse koondunud ja funktsionaalselt seotud kommetest, mis on omased spetsiifilistele inimolenditele, kes moodustavad teatud sotsiaalseid gruppe või kategooriaid. Culture consists of patterned and functionally interrelated customs common to specifiable human beings composing specifiable social groups or categories. 6. Geneetilised definitsioonid Määratlevad kultuuri selle läbi, kuidas ta tekkis või kuidas ta on püsinud. Need def-d ei pea silmas geneetikat bioloogia mõttes, vaid käsitlevad kultuuri kui midagi, mis tekib inimestevahelisest interaktsioonist ja eksisteerib kui
Kõrgeim juht peaks aga iseenesest õiglane, ja ometi inimene olema. 13) sõdade roll ajaloos ja mil moel rahvaste ühendus lahendab riikide vahel tekkiva vastasseisu Igal ühiskondlikul organismil on välissuhetes, piiramatu vabadus, ja järelikult peab iga riik olema valmis kohtama teiste riikide poolt sedasama ebaõiglust, mis sai osaks üksikindiviididele, ning mis sundis neid siirduma seadustel põhinevasse kodanlikku seisundisse. Loodus on niisiis taas tarvitanud inimeste ja koguni inimolenditele omaste suurte ühiskondade ja riigikehade kokkusobimatust vahendina selleks, et avastada kõigi nende vältimatus antagonismis rahu ja julgeoleku seisund; s.o. sõdade, nendeks valmistumise mitte iial vaibuvate tohutute jõupingutuste ja viletsuse, mida seeläbi lõpuks iga riik isegi rahu ajal seesmiselt kannatama peab, hinnaga tõukab loodus inimesed võtma esialgu ette ebatäiuslikke katseid, lõpuks aga, pärast paljusid
sõltub ajast ja kohast. voorusteoreetikud defineerivad ümber oma eelarvamusi ja eelistusi voorusteks (ja eluviise, mis neile ei meeldi, peavad pahelisteks) ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid, ei võimalda vastata küsimusele „mida on õige teha.... (olukorras)“ eeldab, et on olemas inimloomus, milles sisalduvad üldised käitumise ja tundmise mallid, mis on kohased kõigile inimolenditele. Paljud filosoofid, nt Sartre eitavad inimloomuse eksisteerimist. 9. loeng FAKT JA VÄÄRTUS: SISSEJUHATUS METAEETIKASSE Mis on metaeetika? Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? Mis on metaeetika? – Filosofeerimine eetika üle. Metaeetika on neutraalne, ei ütle, mis on hea/halb, õige/väär. Mis on väide? – Väide sisaldab termineid, millel on tähendus ja väitel on tõeväärtus, s.t. on kas õige või väär.
2. Voorusteoreetikud lihtsalt defineerivad ümber oma eelarvamusi ja eelistatud eluviise voorusteks (ja eluviise, mis neile ei meeldi, käsitlevad pahelistena)! 3. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid; ei võimalda vastata küsimusele"Mida on õige teha (antud olukorras)?" 4. Teooria eeldab, et on olemas selline asi nagu inimloomus, milles sisalduvad mõned üldised käitumise ja tundmise mallid, mis on kohased kõigile inimolenditele. Paljud filosoofid (nt Sartre) aga eitavad niisuguse nähtuse nagu "inimloomus" eksisteerimist. Ajalooliselt Paljudel juhtudel on vooruseetika lähtekohaks Aristotelese teos Nichomachose eetika. Kaasaegsetes teooriates ka tükke Platoni, Aquino Thomase, Hume'i, Nietzsche vaadetest. Antiikne vooruseetika Aristoteles: inimelu eesmärk on "õitseng"EUDAIMONIA. (See pole niivõrd õnnelikkus (õnn), vaid pigem inimese terviklik heaolu.)
suhted. Need käsitlused rõhutavad, et kultuur on abstaktsioon, mis erineb konkreetsest käitumisest. Selles mõttes on str.def-d erinevad nt Tylorist, mitte lihtsalt loetledes kultuuri elemente, vaid süstematiseerides ja jaotades neid mentaalseteks ja käitumuslikeks. Kultuur on teatud moel struktureeritud organisatsioon. John Gillin 1948. The Ways of Men: Introduction to Anthropology. Kultuur koosneb mustritesse koondunud ja funktsionaalselt seotud kommetest, mis on omased spetsiifilistele inimolenditele, kes moodustavad teatud sotsiaalseid gruppe või kategooriaid. Culture consists of patterned and functionally interrelated customs common to specifiable human beings composing specifiable social groups or categories. 6. Geneetilised definitsioonid. Määratlevad kultuuri selle läbi kuidas ta tekkis või kuidas ta on püsinud. Need def-d ei pea silmas geneetikat bioloogia mõttes, vaid käsitlevad kultuuri kui miskit, mis tekib inimestevahelisest interaktsioonist
kodanike vabadustesse sekkuma, kuid üldiseks põhimõtteks on: inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse individuaalselt või kollektiivselt sekkuda ühelainsal eesmärgil enesekaitseks. Et takistada kahju tekitamist teistele. "Vabas ühiskonnas valitsevad need vabadused tingimusteta ja absoluutselt," ütles Mill. Kaasaegses, arenenud ühiskonnas, kehtivad inimese südametunnistuse vabadus. See on omane vaid küpsetele, väljaarenenud inimolenditele ja ühiskondadele. Barbaritele on despootlik valitsemine seaduspärane valitsusvorm ja neil ei ole vabadusi, vaid kohustus kuuletuda. Arenenumates ühiskondades toimub ühiskonna juhtimine mitte sunduse, vaid veendumuste ja veenmise kaudu. Siis pole sundus inimese enda hüvangu nimel enam aktsepteeritav, vaid on õigustatud ainult teiste inimeste turvalisuse tagatimiseks. Utilitarism Kuid inimesel on ka vastutus. Ta ei pea tegema head, kuid ei tohi teha ka halba. Kasu on ainus
küllaldaselt, seni on olemas veel hiiglaslikud tasandikud, mis on täiesti kasutusele võtmata ja ootavad oma harijat. Peale selle pole kahtlust, et see harimata maa pole üldse looduse poolt varem määratud teatud kindlale rahvusele. Olemasolevad vabad maad kuuluvad nendele rahvastele, kes leiavad endas küllalt jõudu, et neid võtta ja piisavalt usinust, et neid üles harida. Loodus ei tunnista poliitilisi piire. Ta annab inimolenditele elu meie planeedil ja jälgib seejärel rahulikult jõudude vaba mängu. Kel ilmneb rohkem mehisust ja virkust, see saabki tema kõige armastatumaks lapsukeseks ja seejärel ta tunnistab tema õigust valitseda maa peal. Kui see või teine rahvas piirdub sisemise koloniseerimisega momendil, kui teised rassid levivad aina suurematele ja suurematele territooriumitele, on ta sunnitud kasutama enesepiiranguid siis, kui kõik ülejäänud rahvad veel jätkavad paljunemist
annaabi.ee 
