avalikult välja toodud rahvuslippe ,lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule, kutsuti esimest korda rahvast üles omariikluse taastamisele. 1989 aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu:eesti keele riigikeeleks (keeleseadus), 24.veebruar iseseisvuspäevaks, senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 1989 23.august- Balti kett: Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon, milles osales ~600 kilomeetrises inimketis ~2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist; omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne suund, kes oli 1989 aastal algatanud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise e
Moskva vastus oli eitav ja Ülemnõukogu otsused tühistati, kuid Eestis seda ei aktsepteeritud. Moskvas kaaluti ka Eesti juhtkonna väljavahetamist, kuid kuna liiduvabariigi juhtidele kuulus nüüd suure hulga rahva poolehoid, siis sellest loobuti. Rahva poliitiline aktiivsus järjest tõusis. 23. augustil 1989 toimus Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon balti kett, milles osales 600 kilomeetrises inimketis ligikaudu 2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja omariiklust Balti liiduvabariikidele. Erimeelsused poliitikas Impeeriumimeelsed jõud töötasid Eesti omariikluse ideele ägedalt vastu. Protesteeriti keeleseaduse vastu, korraldati streike ja nõuti Kirde- Eesti muutmist autonoomseks oblastiks. Moskva toetas nende tegemisi majandusblokaadiga.Vastukaaluks sellele tulid ERSP, EMS ja Eesti Kristlik Liit 24
novembril 1988 vastu võtta suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 1989. aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu eesti keele riigikeeleks (keeleseadus), 24. veebruari iseseisvuspäevaks ning senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 23.augustil 1989 korraldasid Baltikumi rahvarinded enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. 660 km pikkuses inimketis osales ligi 2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist, selle tagajärgede likvideerimist ning ka omariiklust Balti liiduvabariikidele. Sel viisil demonstreeris Baltikum maailmale oma iseseisvuspüüdlusi. Pandi alus kodanike komiteede liikumisele, valiti Eestile esindusorgan – Eesti Kongress. Alustati läbirääkimisi lääneriikide ja NL-iga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. 1990. aasta
Nendel üritustel kasutati juba massiliselt avalikult välja toodud rahvuslippe, lauldi paljusi varem keelatud rahvuslikke laule, toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele. Kujunesid välja selged poliitilised suunad: radikaalid(rahvuslased) mõõdukad( alalhoidlikud) ja impeeriumimeelsed. 1989 a. Balti kett - Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt oragniseeritud protestiaktsioon; osalejaid kuni 600 kilomeetrises inimketis kuni 2 miljonti. Üritusel nõuti MRP avalikustamist, selle tagajärgede likvideerimist, omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 a. valiti Eesti Kongress ja toimusid Eesti NSV Ülemnõukogude valimised. 1991 a. toimus Balti liiduvabariikides referendum iseseisvuse küsimuses ja 20. augustil toimus Eesti Vabariigi Ülemnõukogude otsus
Keti igale kilomeetrile oli seatud üks Rahvarinde turvateenistuse tunnusega mees. Kiiraabi seisis iga 20 km kaugusel, ühendust võis võtta autoinspektsiooni või millitsa liikuvatest patrullautodest. Kõige rohkem rahvast tõotas olla Tallinnas. Tänu paljudele inimestele sujus inimketi korraldamine hästi. Keti marsuudil oli kehtestatud piiratud kiirusega sõitmine. Kõiki autojuhte, kes mööda sõitsid oli palutud auto peatada ja inimketis osaleda. Kett pidi kogu trassil valmis olema 18.30. Üritust juhiti radioteel (kõikidel osalistel paluti kaasa võtta raadioaparaadid). Läti, Leedu ja Eesti raadio ühissaade algas kell 17.00. Selles saates luges Marju Lauristin ette Rein Veidemanni kirjutatud, vandena mõeldud teksti ja hüüdis eetrisse mööda ketti suust suhu kuni Vilniuseni edasiantava, protestipäeva tähistava märgusõna,,Vabadus!" See läks nii hinge, et hakati laulma eestläti ja leedukeelset laulu.
MRP AEG, EMS, ERSP RR, EKP (KK) IR, TKÜN 1. Olulisemad sündmused 1989-1991: 1989 aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu: - eesti keele riigikeeleks (keeleseadus) - 24.veebruar iseseisvuspäevaks - senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 1989 23.august- Balti kett: Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon, milles osales ~600 kilomeetrises inimketis ~2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist; omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne suund, kes oli 1989 aastal algatanud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise e
SL Õhtuleht BALTI KETT: Balti ketis seisis kokku ligi kaks miljonit inimest. Arhiiv 23. augustil 15 aastat tagasi lookles Tallinnast Toompealt Vilniusse Gediminase torni jalamile inimkett, mis hämmastas kogu maailma. Balti kett, mis moodustati kurikuulsa MRP 50. aastapäeval, jõudis telepildis kogu maailma. Inimesed teadvustasid Balti riikide olemasolu ja meie vabadustahte. Lembit Koik meenutab oma vastilmunud raamatus «Balti kett», et 620kilomeetrises inimketis seisis ligikaudu 2 miljonit inimest, neist 400 000 Eestis. Tänu tuttavale väliseestlasele ja klassivennale Jüri Korgile sai raamatu autor teada, et kuskil on olemas NASA satelliidifoto kosmosest, kus on näha nii Hiina müür kui ka Balti kett. «Kui meie (s.t. USA) satelliit 23. augustil 1989. aastal hilja õhtul üle Euraasia maatüki lendas, saatis ta meile keskusesse pildid, kus oli kaks pikka, no üks oli pikem,
tulemusi. Kõige enam kohtab kirjanduses arvu umbes 2 miljonit inimest, kes ühendasid oma käed. Võimalik, et see arv on ka mõnevõrra ülepakutud. Eestist võttis aktsioonist osa 300 000-400 000 inimest. Samas, mõnes kohas oli teedel koguni kolm- neli rida inimesi, valdavalt kujunes sadade kilomeetrite pikkusele maanteele katkematu inimkett. Tõsi, esines ka üksikuid katkestusi, kuhu liiklusummikute tõttu inimesed ei jõudnudki. Aga nemadki leidsid oma koha selles suures inimketis, tehes vajaduse korral ka teise keti. Mitmel pool oldi üksteisest kuulde- või nägemiskaugusel. Inimketi kogupikkuseks kujunes 620 kilomeetrit ja see on võrdlusena ligikaudu samapalju kui vahemaa näiteks Moskvast Peterburi, Kopenhaagenist Varssavisse, Berliinist Antverpeni, Pariisist Liverpooli, vahemaa Los Angeles ja San Fransoisco vahel jne. 6
Kui puudub informatsioon narkootikumi hukatuslikest tagajärgedest ning tarbijad jutustavad ainult ülimast naudingust, ei saa tekkida psüühilist tõrksust. Sotsiaalses plaanis on paratamatu, et antud ajahetkel puudub Eestis miski kandev usk või idee, mis kumuleeriks positiivseid emotsioone. Kui kümme aastat tagasi haaras vabaduseidee kõikki eestlasi ja veel enam tervet Ida - Euroopat, siis nüüd on ühiskond parteikeste võitlusest lõhki käristatud. Kuuesaja kilomeetrises inimketis seistes kogesid inimesed sellist armastust ja ühtekuuluvust, et lubati süüa kartulikoori ja mindi palja rinnaga tankide vastu. Praegu ühtegi konsolideerivat ideed ei ole ja sestap on juhuslik, milline vaimsus mingis sotsiaalses koosluses areneb. Samas on igati loomulik et kriminaalses subkultuuris on suhtumine narkootikumidesse märksa soosivam kui intellektuaalses seltskonnas. Kuna narkootilise aine toime seisneb meeldivate tunnete simuleerimises, on
Liitu endisel kujul. Sel eesmärgil kavatseti isegi muuta riigi põhiseadust. Et seda ennetada, võttis Eesti 16. novembril 1988. vastu suveräänsusedeklaratsiooni, mille alusel kuulutati Eesti NSV seadused NSVLiidu seadustest kõrgemalolevaiks. NSVLiidu juhtkond eitas MRP salaprotokolli olemasolu. Et Moskvale survet avaldada, organiseerisid 3 Balti liiduvabariiki 23. aug. 1989. Balti keti, mis ulatus Tallinnast Vilniuseni. Inimketis osales 2 miljonit inimest. Aasta lõpus oli Moskva sunnitud tunnistama salaprotokolli olemasolu ja mõistis selle õigustühiseks. 1989. süvenesid poliitiliste jõudude erimeelsused. Rahva poolehoidu kogusid rahvuslikud jõud. Nende ideena algatati kodanike komiteede liikumine, mille eesmärgiks oli taastada EV juriidilise järjepidevuse alusel. Selleks tuli kõige pealt kindlaks teha EV kodanikkond, millega hakkasidki tegelema kodanike komiteed. Edasi valisid kodanikud 1990
a kokku tulnud rahvaesindus, mis seadis eesmärgiks Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel. Algkoosseisu kuulus 499 hääleõiguslikku liiget ja 43 Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejate seast valitud sõnaõiguslikku liiget. Eesti Kongress moodustas täidesaatva organi, Eesti Komitee. Selle esimeheks sai Tunne Kelam. Balti kett oli ainulaadne rahumeelne meeleavaldus, mis toimus 23. augustil 1989. Ligi 2 miljonit inimest seisid käsikäes 600- kilomeetrises inimketis, mis läbis kolme Balti riiki ning sümboliseeris Eesti, Läti ja Leedu püüdlusi vabadusele. Aprillis 1988 loodi Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne. Rahvarinne ei olnud vormiliselt partei, vaid laiapõhjaline rahvuslik massiliikumine. Liikumisele anti 1988. a kevadel ametlikult ka tegutsemisluba. Võimud lootsid liikumise legaliseerimisega ühiskonnas valitsevat poliitlist rahulolematust suunata. Rahvarinne omakorda taotles ühiskonna demokratiseerimist
annaabi.ee 
