KEELEUNIVERSAALIDE LEIDMINE VÕIMALIK VÕI MITTE? MIRELL PÕLMA Keeleuniversaalid võtavad oma olemuselt kokku väited inimkeelte omaduste või tendentside kohta (Osgood 1961: 255). Keeleuniversaalidega hakkas esimesena tegelema generatiivne grammatika või täpsemalt selle haru universaalne grammatika , mis pärineb Noam Chomsky sulest, kui ta ei olnud rahul 20. sajandi keskpaigani levinud ideega, et lapsed õpivad emakeele ära üksnes täiskasvanuid kuulates ja neid imiteerides. Usuti, et laste keeleõppel on lihtne korrapära: nad õpivad keele ära katsetamise, vigade tegemise ja kiitmise teel. (Tool
Keeletüpoloogia-keeleteaduse haru, mis tegeleb maailma keelte ühisjoonte kirjeldamise ja süstematiseerimisega. Eesti keel on SVO keel, sest sõnade järjekord lauses on alus(subject), öeldis(verb), sihitis(object). Universaal-tunnusjoon. Üle 2000-de avastatud keeleuniversaali moodustavad inimkeelte tuuma. Neid on otsitud kaua, kuid suur osa omadustest on veel avastamata. Häälikud jagunevad vokaalideks(täishäälikuteks) ja konsonantideks(kaashäälikutest). Keele prosoodilised vahendid võimaldavad häälikujärjendeid erineval viisil hääldada. Vahendid on intonatsioon, rõhk, toonid, väited. Flektiivne keel- sõnavorme saadakse tüve kuju muutmisel (eesti, vene, inglise) vesi-vee-vett Isoleeriv keel- sõnad on sama kujuga, tunnuseid ei liitu, sõnadevahelisi suhteid väljendatakse
toidust või ohust teatamiseks. On teada, et eri piirkon- Herilase hoiatusvärvid vahendada. nas liikuvatel karjadel on isegi oma murrakud. Tavaliselt mõistetakse suhtlejate all inimesi, kuid infot vaheta- Hoolimata sellest, et loomade keeltel on sarnasusi inimkeelte- vad ka teised elusolendid, organismi osad kuni rakuni välja ja ga, on nende väljendusvõimalused siiski üsna piiratud. Ka võib ka masinad. Sellest järeldub, et lisaks inimesele on oma keel ka arvata, et loomad ja linnud ei oska keele vahendusel mõelda teistel liikidel. Loodus on kujundanud välja keele, millega kirjel-
tekitab vigu. Samas võib kiirus läheneda piirväärtusele altpoolt ükskõik kui lähedale ning vastava kodeeringuga on võimalik saavutada väga väike vea tõenäosus ka suvalise mürasisaldusega kanalis. Negentroopia on seotud juhtumitega, kus mittetäielik või moonutatud teade on vastuvõtja poolt kätte saadud tänu viimase võimekusele vigast teadet lahti kodeerida. Liiasust, mille eesmärgiks on kommunikatsiooni ebaõnnestumise ennetamine, demonstreeritakse tavaliselt inimkeelte näidetel. Arvatakse, et kõikides keeltes on liiasuse tase umbes pool kogu infost (näide telegramm). Teiselt poolt on liiasus kasutajaliideste disainimisel täiendava müra allikaks. Katsetage enda peal liiasust - ühte inimkeele põhiomadust - proovige lugeda teadet, millest osa on vihmaga maha pestud. 3. Kirjelda lühidalt N. Tripletti eksperimenti (1898), mida võib pidada üheks sotsiaalpsühholoogia esimeseks uurimuseks. Milliseid järeldusi sai sellest teha? Argumenteeri.
funktsionaalsete keeleteooriatega kui formaalsete teooriatega. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 5) Keeletehnoloogia loob keeletöötlustarkvara arvutitele. Keeletehnoloogiat saab rakendada: - masintõlge ühest keelest teise - telefonidialoog arvutiga - infoootsing eletroonilistest dokumentidest, sisukokkuvõtete tegemine - automaatne diktofon - tehiskõne süntees - kirjutaja abivahendid tekstitöötlusprogrammides 6) Arvutilingvistika loob teooriaid inimkeelte formaalseks kirjeldamiseks. 7) Viipekeel viipekeel on loomulik keel, mis on tekkinud suurte kurtide arvuga kogukondades loomulikul teel (koduviiped - pidzin - kreoolkeel), nt kurtide koolides. Viipekeele transkriptsioonis märgitakse üles viipe asukoht, käekuju, liikumine. Viipekeele universaalsus. Gestuno: arvatakse, et viipekeeled baseeruvad universaalsetele emotisonaalsetele väljendusvahenditele ja kehakeelele; viipekeeled on kuuljate inimeste poolt
erinevatest arenguetappidest lähtuvalt" 1820- 1830 esitab ulatusliku programmi keelte uurimiseks, haarates üle maailma erinevat tüüpi keele ( mille kohta oli ka ise rohkesti materjali kogunud diplomaadiaastate jooksul) sanskrit baski kaavi (Jaava saarel seks ajaks välja surnud kultuurkeel) "avada neis keelte realiseeruv maailmanägemus, inimvaimu avaldus" 3- köiteline "Kaavi keelest Jaava saarel", 1836 1839 Sellest tuntuim pikk sissejuhatus, ilmunud ka omaette teosena: "Inimkeelte ehituse erinevusest ja selle mõjust inimsoo vaimsele arengule" Keeleteaduslik kontseptsioon - keel kui tegevus, energeia, mitte produkt, ergon - keele sisevormi õpetus - keel ja maailmapilt, Weltanschaung; "vahemaailm"; keel vormib inimese mõtlemist, keel vormib inimese käitumist Üldkeeleteaduse rajaja. Uuris Jaava saare kaavi keelt. - Keele, mõtlemise ja kultuuri vahel valitseb tihe seos etnolingvistika e antropoloogilise lingvistika lähtekoht.
1) Semioosi mehhanism- Semioos on protsess, milles toimub assotsieerimine -- st seotakse omavahel miski (kaks objekti, kaks stiimulit, etc.), millel keemilises või füüsikalises mõttes ei pruugi olla a priori midagi ühist (näiteks ained, mis omavahel ei reageeri, ent mida saab ühendada kolmanda kaudu). Niisugust sidet ei tekita biosüsteem aga sugugi mille tahes vahel -- need sidemed vastavad biosüsteemi funktsioonidele. 2) Biosüsteemid kui tekstid; geneetiliste tekstide ja inimkeelte võrdlus- Seoses geneetilise koodi avastamise ja uurimisega ilmus lingvistiline aspekt bioloogiasse omas täies loomulikkuses. Elu hakati käsitlema kui lingvistilist fenomeni. Valdavalt on tähelepanu köitnud DNA ja kirjalike tekstide ühised omadused (digitaalsus, interpunktsioon, mitmetasemelisus), nende kahe tekkes nähakse kaht peamist revolutsiooni elu arenguloos. Ent tekstilistena võib käsitleda ka teisi elunähtusi.
erinevatest arenguetappidest lähtuvalt" 1820- 1830 esitab ulatusliku programmi keelte uurimiseks, haarates üle maailma erinevat tüüpi keele ( mille kohta oli ka ise rohkesti materjali kogunud diplomaadiaastate jooksul) sanskrit baski kaavi (Jaava saarel seks ajaks välja surnud kultuurkeel) "avada neis keelte realiseeruv maailmanägemus, inimvaimu avaldus" 3- köiteline "Kaavi keelest Jaava saarel", 1836 1839 Sellest tuntuim pikk sissejuhatus, ilmunud ka omaette teosena: "Inimkeelte ehituse erinevusest ja selle mõjust inimsoo vaimsele arengule" Keeleteaduslik kontseptsioon - keel kui tegevus, energeia, mitte produkt, ergon - keele sisevormi õpetus - keel ja maailmapilt, Weltanschaung; "vahemaailm"; keel vormib inimese mõtlemist, keel vormib inimese käitumist Üldkeeleteaduse rajaja. Uuris Jaava saare kaavi keelt. - Keele, mõtlemise ja kultuuri vahel valitseb tihe seos etnolingvistika e antropoloogilise lingvistika lähtekoht.
Semioos on protsess, milles toimub assotsieerimine -- st seotakse omavahel miski (kaks objekti, kaks stiimulit, etc.), millel keemilises või füüsikalises mõttes ei pruugi olla a priori midagi ühist (näiteks ained, mis omavahel ei reageeri, ent mida saab ühendada kolmanda kaudu). Niisugust sidet ei tekita biosüsteem aga sugugi mille tahes vahel -- need sidemed vastavad biosüsteemi funktsioonidele 2) Biosüsteemid kui tekstid; geneetiliste tekstide ja inimkeelte võrdlus Seoses geneetilise koodi avastamise ja uurimisega ilmus lingvistiline aspekt bioloogiasse omas täies loomulikkuses. Elu hakati käsitlema kui lingvistilist fenomeni. Valdavalt on tähelepanu köitnud DNA ja kirjalike tekstide ühised omadused (digitaalsus, interpunktsioon, mitmetasemelisus), nende kahe tekkes nähakse kaht peamist revolutsiooni elu arenguloos. Ent tekstilistena võib käsitleda ka teisi elunähtusi.
annaabi.ee 
