-positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine areng -objektivism (antiik-ja keskaeg)->subjektivism (varauusaeg ja uusaeg) Charles Taylor:arusaamas kõlbelisest käitumisest pööre sissepoole -Loomuõigus kui moraaliteooria alus. Areng:Jumala loodud maailmakord->inimese loomus (skeptiline/optimistlik inimesepilt) Mis on hea elu?Antiigi nägemus -Antiik:Objektivistlik hea elu (eudaimonia)definitsioon Platon:häälestumine kosmilise korra järgi.Kirgede allutamine Aristoteles:loomutäiusele (arate) püüdlemine.Saavutatav polises. -Augustinus:reflektiivne pööre.Tee ülima hüveni inimese enda kaudu. Mis on hea elu?Varauusaja vaade. -humanism:eneseväärikus, harilik elu -romantism:sisemise loomuse väljendamine -Taylor´i ,,Autentsuse eetika" kirjeldab arengut: sihid väljaspool püüdlejat
algõpetuse nüüdispraktikat ning üles leida oma töö tugevused, samuti jagada neid ühiselt kooli ja lasteaia vahel. · Kontekstuaalne lähenemine rõhutab kasvamise ja õppimise seotust selle keskkonnaga ja tegevuskultuuriga, milles laps elab ja tegutseb. · Inimesepildi muutus on tekitanud võimsa muutuse ka kasvatuse ja õpetamise ideoloogias. · Alushariduse uus inimesepilt on tõstnud lapse isiksusena kasvatuse subjektiks. · Viinud alusharidusealase arutelu kasvatamisele ja õpetamisele orienteerituselt kasvamisele ja õppimisele orienteeritusele. · Sotsiokultuuriline õppimiskäsitus toob esile lapse mõtlemise ja õppimise tiheda seotuse tegevuskontekstiga. · Lapsed õpivad ja arenevad siis, kui nad osalevad ümbritsevas elus ja tegevuses, mistõttu lapse käitumist ja mõtlemist võib mõista vaid lapse tegevuskonteksti kaudu
Kuigi need leegid on omavahel seotud, ei ole siiski tegemist sellesama leegiga. Nirvaana on vabanemine surmaahelast. Täpne kirjeldus oleks ,,kustumine" - nagu küünlaleek hääbub, kui küte otsa saab. Sellega lõppevad ka kannatused. See on mõneti paradoksaalne, sest kui lääne inimesele tundub eelnevatele eludele mõtlemine põneva ja eksootilisena, siis Aasias nähakse jätkuvaid uuestisünde kui kannatust. Vana Testamendi aegne inimesepilt oli kompaktne psüühilis-füüsiline olend ja inimese hingest eraldi ei räägita. Kirjutatud on, et inimesest sai elusolend peale seda, kui Looja tema ninasõõrmetesse eluvaimu puhus. Seda hinge võib siis võrrelda hingamisega, sõõrmetes liikuva õhujoaga. Nii kaua kui inimene hingab, ta elab. ,,Ja Jehoova Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse elavat õhku: nõnda sai inimene elavaks hingeks" (1. Moos. 2:7)
Ometi selgub geneetika valdkonnas tehtava uurimistöö tulemusena aina enam, kui palju on inimesele kaasa (ja ette) antud looduse poolt. Ja on teadlasi, kes oletavad, et meie geneetiline pärand mõjutab meid (ja seega meie valikuid) tunduvalt rohkem kui kasvatus ja kultuur. Kui need oletused peaksid tõeks osutuma, siis ei tule ilmselt radikaalselt ümber hinnata mitte ainult arusaam kasvatusest, vaid kogu praegune inimesepilt. Selline tulevikustsenaarium on usutav, sest inimkond on 20. sajandil teinud läbi palju rohkem (ja radikaalsemaid) muutusi kui võib-olla kogu oma varasema eksistentsi vältel kokku. Jääb üle loota, et see uus inimesekäsitlus ei dehumaniseeri inimest ega võta temalt seda, mis teda ilmselt kõigist teistest elusolenditest eristab usku sellesse, et inimene võib muutuda, vaimselt kasvada, tõusta
Teos on katse suhtestada tragöödiat kreeka elureligioosse ja vaimse küljega. Nietzsche sai inspiratsiooni Wagneri müütilisest maailmanägemusest. N leidis sarnasust tragöödia ja muusika mütopoeetilise jõu vahel, pühendades tähelepanu eriti mõlema emotsionaalsele mõjule. Tragöödias nägi Nietzsche metafüüsilise kannatuse kajastumist, mille vastandiks ta pidas ratsionaalset elutunnetust. Theophrastos Euroopa kultuuritraditsioonis. Antiikaja inimesepilt. Theophrastose teos ,,Inimtüübid" keskendub erinevatele karakteriltele. Sellisest zanrist saab alguse karakteriromaani areng. Karakterikesksed on euroopa kirjanduses näiteks rahvajutud, valmid, naljalood ja draamazanr tervikuna. Antiikajal tegelesid inimloomuse mõtestamisega eelkõige filosoofid, aga ka ajaloolased, kõnemehed. See, mida praegu mõistetakse isiksusena, selleks olid hing (kr. Psyche, ld. Animus), loomus (kr. Psysis, ld
sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma hüveni Varauusaja vaade :
Nende rikkumine halvendab oluliselt inimese kehalist ja vaimset heaolu. Kodanikuõigused on inimese ja riigi suhete reguleerimiseks. Kodanikul on poliitilised õigused (valimised, erakondadesse kuulumise õigus, õigus töötada riigiametis, kohustus kaitsta riiki jmt). Inimõigused on igale inimesele kuuluvad õigused, mida inimene ei pea omandama ja millest ta ei saa loobuda, sest need tulenevad inimloomusest, nii nagu meie inimesepilt seda mõistab. Inimõigused: on universaalsed, need kuuluvad kõigile inimestele igal ajal ja igas kohas; kaitsevad inimese peamisi vajadusi ja enesemääratlust; põhinevad kõlblusnormidel; toimivad kehtiva õiguse mõõdupuuna. Universaalsus toob kaasa ka selle, et inimõiguste tagamine on iga inimese ja inimeste elu korraldava organisatsiooni, eelkõige riigi ülesanne. Inimõiguste rikkumine põhjustab inimesele kehalisi või vaimseid kannatusi
kordumatutel ja pöördumatutel asjaoledel. Kriitika heidab absoluutsetele teooriatele ette maksimalismi absoluutse, kõrgeima kõlbluse eest hoolitsemine maa peal ei saa olla riigi ülesanne ja arvestades riigi käsutuses olevaid vahendeid, ka ei tohi seda olla. Riik võib sekkuda üksnes siis, kui see on hädavajalik ühiskonnaliikmete rahulikku ja turvalist kooselu ähvardava ohu kõrvaldamiseks. Absoluutsete teoorate inimesepilt lähtub absoluutsest, vabast, kõigi teiste inimestega võrdsest kurjategijast, unustades inimese eripära ja isiksuse ning tema käitumise determineerituse. Ka unustab karistuse absoluutne käsitlus, et ka eksinud inimene ei vaja jääkülma ja ülimalt õiglast kohtlemist, vaid vahel lihtsalt abi. 21. Karistusjärgne kinnipidamine: praktika ja probleemid. Karistusjärgne kinnipidamine kujutab endast preventiivse vahistamise, kinnipidamise üht eriliiki.
· Inimlikust vabaduse puudumisest. · "Idee adekvaatsus sisaldab ... sidet reaalselt · Mõistuse jõust või inimlikust vabadusest. eksisteeriva asjaga ... vahendatult ideede kaudu · "EETIKA" 1677 Jumalas ... Üksnes sedavõrd kuivõrd meie ideed · Spinoza alustab Jumalast. Ta leiab, et kui on Jumala mõtlemine, võivad olla meie ideed jumalakujutlus on vale, siis ei saa ka inimesepilt adekvaatsed." olla õige. · "EETIKA" 1677 · Jumalast kõneleb ta oma definitsioondes kui · Spinoza eristab kolme tunnetuse viisis: "substantsist". · Meeleline tunnetus, mis tekib afektsioonide kaudu · Jumal on "mõiste, mis ei vaja teiste nähtuste ja mis võib esile tuua segaseid ja korrastamata
Varasemast aga mäletab inimkond ka aegu, kus orje, naisi, lapsi, välismaalasi jne ei peetud õiguslikult inimesteks – õiguse subjektideks või siis tehti seda piiratult. Küsimus inimesest õiguses tähendab ka küsimust inimesepildist õiguses – kuidas siis “ainsat tõelist õiguse subjekti” õiguses mõistetakse. Ka see on läbi aegade olnud väga erinev (loomulikult ei saa unustada ka ruumimõõdet – ka tänapäeval erineb nt õhtumaa ja islamimaailma inimesepilt oluliselt, et mitte öelda diametraalselt). Tänapäeva läänemaailma inimesekäsitlus lähtub aga inimesest kui mingi grupi liikmest – kollektiivinimesest. Inimene on alati seotud mingi sootsiumiga ja tema individualism on piiratud. Lisada tuleb veel, et inimene on välja mõelnud omapärase fiktsiooni, mille kaudu praktilise vajaduse tõttu teostatakse õigussubjektsust. Jutt käib juriidilisest isikust. Juriidilise isiku
annaabi.ee 
