Inimese kloonimine (4)

Inimese kloonimine

Miks peaks diskuteerima teemal-inimese kloonimine?
Miks see peab olema kontrolli all?
Miks sellel teemal üldse rääkida?
Kas see on eetiline, bioloogiline või majanduslik problem?
Kloonimine tähendab DNA fragmentide , rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamist. Kloonimine inimese puhul jagatakse kahte ossa 1. reproduktiivne kloonimine, mille vastanduseks on 2. terapeutiline kloonimine. Reproduktiivne kloonimine tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil, terapeutilise kloonimise eesmärgiks on aga geeniteraapia teostamine .
Inimese kloonimine on nüüdseks saanud juba ülemaailmseks teemaks. Väga vähe on puudu sellest, kui seda teostama hakatakse, hetkel on see aga õnneks keelatud. Maailmas on niigi liiga palju inimesi, miks siis neid veel juurde oleks vaja. Kloonimisel on kindlasti ka omad postitiivsed pooled, kuid kui mõelda korralikult järele, siis kaldub inimese kloonimise teema ikka negatiivsuse poolele, inimeste arvamused on aga erinevad.Tihti arvavad inimesed, et saab kloonida surnuid , näiteks kuulsaid , kui tegelikult see võimalik pole, sest kloonida saab vaid indiviide, kellel on olemas elusaid rakke. Niisiis vastus neile inimestele, kes tahavad väga vanu kuulsusi kloonida, siis pole see võimalik, kuid kui vaadata tehnoloogia kiiret arenemist maailmas, siis poleks see üllatus, kui varsti saaks teostada ka eelnimetatut. On levinud ka arusaam, et saab luua täpse koopia inimesest, just tema isiksust silmas pidades, siis ka see pole tõsi, sest kloonindiviid on inimese geneetiline, mitte aga isiksuse koopia.
Milleks oleks inimese kloonimist vaja? Kui nüüd hästi järele mõelda , siis tegelikult seda vaja ju ei ole, kuid mõningates olukordades oleks see siiski võimalus. Nimelt Tartu Ülikooli teadlase Raik -Hiio Mikkelsaare sõnul võimaldaks kloonimine aidata naisi, kelle munarakud ei ole täisväärtuslikud. Selleks oleks vaja munarakust eemaldada pärilikkusaine kahjustusega tuum ja asendada see spermatogooni tuumaga. Mikkelsaare sõnul sünniks täiesti terve laps, naisega ta ei sarnaneks mitte mingil moel, kuid teisalt oleks nagu isa suust kukkunud. Kas sellist võimalust oleks vaja kasutusele võtta, kui see on riskantne ja lööb loodusliku kulgemise laiali? Välja on töötatud mitmeid variante , kuidas naisel oleks lootust last saada, kui see mingil põhjusel võimalik pole kasvõi nt. lapsendamine, kunstlik viljastamine või surrogaatema kasutamine, milleks siis vaja veel üht moodust?!
Unistused jäävad unistusteks
"Tahan oma poega tagasi," kirjutas internetis üks isa, ja küsis, kas saaks lasta kloonida oma surma saanud 8-aastast poega.
"Olen 33-aastane ja tahan endale klooni. Kas mu kloon tuleb ka 33-aastane või sünnib ta titana," küsiti teises e-mailis.
Kindlasti tekiks kloonimise puhul ka eetilisi probleeme. On olemas uske, mis selliseid asju väga rangelt välistavad ja ei lähe üldse kokku nende inimeste põhimõtetega. Milleks siis üldse maailmas sellist variant arutada ja võibolla isegi lubada, see tekitaks ainult rahutusi ja tülisid, pigem hoiduda nendest , kui tekitada neid. Tekib ka küsimus, mis siis üldse maailmast saaks, kui võiks inimesi kloonida? Sellele ei tea arvatavasti praegu mitte keegi vastust, ja ega enne ju vastust ei saagi, kui asi on ära proovitud .