Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus. · Tähtis on, kuidas jaotub rikkus inimeste vahel · Rahvastiku taastamise probleemid. Kuidas neid lahendatakse? · Eesti on Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond · Sündivuse kasv või sisserände soosimine? · Rahvastiku kvaliteet-haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda · Vägivaldsed surmad, krooniliste haiguste levik, koolist väljalangevus jt näitajad iseloomustavad inimarengut · Strateegia ,,Säästev Eesti 21" inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eestit rohkem kui teised jätkusuutlikkuse tegurid · Jätkusuutlikkuse eesmärgid: eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus, heaolu kasv, hea valitsemine. Need on teatud määral vastuolulised eesmärgid. Kuidas neid saavutada? Vaata jätkusuutliku arendamise põhimõtted lk. 27. Kuidas jätkusuutlikkus tagada?
(mõõdab tervist ja pikaealisust), haridus (sisaldab täisealiste kirjaoskust ja õppijate vanuselist määra põhi-, kesk- ja kõrghariduse tasemel) ja majanduslik heaolu (SKP elaniku kohta). IAI ei ole terviklik näitaja inimeste arengust. See ei hõlma olulisi näitajad, näiteks soolist võrdõiguslikkust või ebavõrdset sissetulekut ega raskesti mõõdetavaid mõisteid nagu inimõigused ja poliitiline vabadus. See tagab laiendatud prisma, et vaadelda inimarengut ja keerukaid seoseid sissetulekute ja heaolu vahel. IAI komponentidest, vaid sissetulek ja haridus on mõnevõrra tundlikumad lühiajaliste poliitiliste muudatuste suhtes. Seetõttu on oluline uurida muutusi inimarengu indeksi kohta üle aastate. Aastast 2000 kuni 2007 kasvas Nigeri IAI 3,92% (0,258lt 0,340ni). IAI näitajad on aastate jooksul kõigis riikides järk-järgult tõusnud (Joonis 1), kuigi igal aastal on olnud perioode aeglase kasvu või isegi langusega. Joonis 1
2005 aasta seisuga on USA 10% arenenum kui Eesti. SKT inimese kohta on USAl ligi 3 korda suurem kui Eestil (41,420 vs 15,478). Laste suremus on sama (7 last/1000). Riigi arengutaset iseloomustavad indikaatorid: Puhta vee kättesaadavus: 100% elanikkonnast; Üle 65-aastased: 12% elanikkonnast; Sooline võrdsus teenistuses: 48,6% ; Energia tarbimine (naftat või mõnda alternatiivset energiaallikat): 7798kg/inimene; Inflatsioon (alates 1990): 137% . USA on väga kõrgelt arenenud riik. Enamik inimarengut iseloomustavaid tegureid on keskmisest kõrgemad (keskmine eluiga, interneti kasutamine, kirjaoskus jne) . Riikide võrdlus SKT- ja IAI indeks SKT 14 256 mld dollarit (2009) SKT elaniku kohta 46 380 dollarit (2009) . USA IAI indeksilt maailmas 12. kohal. SKT on maailma suurim tänu loodusvarade rohkusele, kõrgeltarenenud infrastruktuurile ning aktiivsele majandustegevusele. USA suur SKT inimese kohta on kõrge tänu
seotud vaimne tervis, mis sisaldab endas toimetuleku uskumust ja enese-väärtuse ning enese- tõhususe näitajaid. Kuid kõik dimensioonid on tihedalt seotud ning mõjutavad üksteist. Sellest vaatevinklist saab üsna kindlalt väita, et tervise näol on tegemist ülima väärtusega. Kasutatud allikad: Eesti Postimees, Juhtkiri: tervis, heaolu võti. 2009 Kidron A. Elustiil ja heaolu. 2007 Harrison L.E., Huntington S.P. Kultuur on tähtis. Kuidas väärtushinnangud kujundavad inimarengut. 2002 Tamara Janson. Tervise olemuse käsitlus. www.ut.ee/tervis/opetajatele/T. Janson.html
.................................................................................................... 2 Sissejuhatus Tehnoloogia mõjutab inimeste igapäevast elu märkimisväärselt ning sellest on kujunenud meie lahutamatuks osa. Tänapäeva infotehnoloogia loob aina rohkem uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtluseks, vajaliku informatsiooni hankimiseks ja ühiskonna problemaatiliste probleemide lahendamiseks. Nende võimaluste kasutamine või mittekasutamine võib mõjutada omakorda inimarengut. Tehnoloogia areng on jõudnud ka tervishoiusektorisse. E-tervishoid on maailmas saamas järjest rohkem rakendust. Tänu e-tervishoiu kiirele arengule saavad inimesed mugavalt ja efektiivselt arstiabi. Kirjatöös on e-tervise kohta tehtud lühiülevaade, kuid kuna e-tervisena saab käsitleda peaaegu kõike, mis on seotud tervise ja infotehnoloogiaga, on töös välja toodud olulisimad punktid. 2
masinate, aparaatide ja kemikaalide valmistamine. Hästi mehhaniseeritud suurfarmide tõttu on põllumajandus kõrgel tasemel. Alates 20. sajandi keskpaigast on USA-st saanud majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas. 9 USA on väga kõrgelt arenenud riik. Enamik inimarengut iseloomustavaid tegureid on keskmisest kõrgemad (keskmine eluiga, interneti kasutamine, kirjaoskus jne), mistõttu ongi USA IAI indeksilt maailmas 12. kohal. SKT on maailma suurim tänu loodusvarade rohkusele, kõrgeltarenenud infrastruktuurile ning aktiivsele majandustegevusele. Võrdlused 10
arukam õppida teiste kogemustest ja töötada välja Oma Tavatud Lahendused (Oja jt 1999, 55- 66). Strateegilise planeerimise ja seadusloom e tasandil on Eesti jätkusuutlikk use institutsiona alsed eeldused pigem head, minimaalne institutsiona alne baas on olemas. 2.3. Eesti Inimareng u Indeks kui Eesti sotsiaalse jätkusuutli kkuse näitaja Sotsiaalset jätkusuutlikk ust hindame inimarengu indeksi järgi. Eesti inimarengu indeks oli 1998. a 0,801. Sellega olime maailmas 46. kohal, kõrge inimarengut asemega maade nimekirja lõpetamas, just enne keskmise tasemega maid (Eesti inimarengu aruanne 2000, 14). Pooled Euroopa Liidu liikmesriigid on esimese 15 seas, esimese ringi kandidaatrii gid kolmandas, neljandas ja viiendas kümnes. Globaalses mõttes oleme liiga jätkusuutlik ud, s.t ei anna "piisavat" panust üleilmsesse rahvastiku kasvu plahvatusse. Rahvastiku taastumise kohalt oleme pigem jätkusuutma tud, stabiilse rahvastiku taastumise jaoks peaks summaarne sündimuskor daja olema
nõudva tööga. Tänapäevane sotsiaalne jaotus Inimeste arusaam sünnipärasest võrdsusest on muutnud klassipiirid ületatavaks, tõstnud sotsiaalset mobiilsust. Samuti on kasvanud põlvkondadevah mobiilsus. Ük kihistus on säilitanud oma hierarhilisuse ühed inimgrupid omavad ük-s kõrgemat positisiooni ehk staatust kui teised. Sotsiaalse kihistumuse põhjal saab hinnata ka ük demokraatlikkust. Demokraatlikes ja inimarengut väärtustavates riikides moodustab keskklass proportsionaalselt suurima kihi. Diktaatorlikes v vähearenenud riikides ("banaanivabariikides") on suur osa jõukusest koondunud kõrgklassi kätte, millele vastanduvad vaesed rahvamassid. Inimgruppide eristumise alused Varanduslikud Regionaalsed Rahvuslikud Ideoloogilised, sh usulised Huvid Pluralismi olemus ja tähtsus
ja asjades. Modernismiajastul arenes ühiskond kiiresti: kasvas jõukus, tõusis turvalisus ja heaolu, laienes toetus inimõigustele ja vabadustele. See üleüldine progress tegi modernismist optimistliku elufilosoofia, mis uskus inimkonna võimesse hankida tõeseid teadmisi ümbritseva kohta. Samuti uskus modernism, et inimesed on suutelised neid teadmisi kollektiivselt rakendama, muutmaks elu paremaks ja suunamaks maailma inimarengut. Modernism hindas kõike seda, mis oli uus ja kaasaegne, vanades kommetes ja traditsioonilises kultuuris ei nähtud midagi nii väärtuslikku, mida peaks kindlasti hoidma. Postmodernset ühiskonda, mis kujunes 20. sajandi viimasel veerandil, nimetatakse ka disorganiseerunud kapitalismiks. See tähendab majanduse ja valitsemise detsentraliseerimist, võimu hajumist, suhete ja kihistuse muutumist ebapüsivaks ning kiiresti liikuvaks.
Ta jõudis oma sünnipärase kurjategija teooriaga avalikkuse ette ning see tekitas palju vaidlusi. Nimetatud teooria oli tugevaks tõukeks antropoloogiale ja õiguspsühholoogiale. Psühholoogiline kriminoloogia on Lombroso poolt loodut täiendanud, antropomeetilised mõõtmised on muutunud süstemaatilisemaks, korrektsemaks. Lombroso alustatud sound keskenduda kurjategija uurimisele, kasutades uuemaid uurimismeetodeid ja rakendades nüüdisaegseid inimarengut selgitavaid teooriaid, on jäänud põhimõtteliselt samaks. 9. Õiguspsühholoogia-alase tegevuse elavnemine 19. sajandi lõpul. Uus elavnemine ehk nn kriminaalpsühholoogia taassünd leidis aset 19. sajandi teisel poolel, mil loodusteadlased ja meedikud hakkasid julgemalt käsitlema juura valdkonda kuuluvaid probleeme. Kuritegevuse küsimustega tegelesid vaadeldaval perioodil mitmed väljapaistvad psühhiaatrid, nt R.Krafft-Ebbing, R.Sommer. Sel ajal hakkasid eri teadused suuremal määral
antropomeetrilised mõõtmised on muutunud süstemaatilisemaks ja korrektsemaks, uuringud paremini läbimõelduks, andmeid analüüsitakse efektsiivsemalt uuemate statistiliste meetoditega ja kontseptsioonid põhinevad parematel bioloogilistel ja psühholoogilistel teooriatel. Kuid Lombroso alustatud suund, s.o keskenduda kurjategija uurimisele, kasutades uuemaid uurimismeetoteid ja rakendades nüüdaegseid inimarengut selgitavaid teooriaid, on jäänud põhimõtteliselt samaks. ( Saar, 2007, 42-46) 14 1.9.6 Teaduslik kriminaalpsühholoogia Kriminaalpsühholoogia taassünd leidis aset 1960. aastatel, mil hakkas ilmnema uus huvi kurjategija psühholoogia vastu. Üks esimesi märkimisväärseid teoseid oli Hans Tochi toimetatud "Õigus- ja kriminaalpsühholoogia", mis ilmus 1961. aastal.
See aeg, kus muutub inimese jaoks oluline väline külg, mitte sisemine. Noorus on siis kirjeldus sellest, kuidas peaks endast uuesti need puhtad ja parimad omadused üles leidma ja kuidas viia ennast nii kaugele, et tunda, et suudad ennast teostada elus. Sõja teema on Tolstoile üsna oluline, alguse saab see ikkagi seal Kaukaasias. Tal on üldse väga palju omapäraseid mõtteid. Suhtumine sõjasse väga vastuoluline, arvab, et sõda on suur kurjus, teistpidi arvab, et sõda viib inimarengut edasi. Siis on tema meelest kahesugust vaprust. Lihtsõduri vaprus on niinimetatud õige vaprus, sest tema kaitseb sõjas oma maad, oma kodu, aga ohvitserivaprus on mäng, sest ohvitser püüab pidevalt teistele ohvitseridele näidata kui edukas ja julge sõjaväelane ta on. Seal Kaukaasias satuvad mõlemad vennad Tolstoid Sevastoopolisse, koht Krimmis. Ja Tolstoi on seal Sevastoopolis Vene-Türgi sõja aegu, 1854-1855. Siin tal siis valmis selline teos ,,Sevastoopoli jutustused
1. läbimurre (1-5 aastat) 2. uue poliitilise, majandus- ja õigussüsteemi aluste rajamine (3 10 aastat) 3. demokraatliku ühiskonnakorralduse stabiliseerumine (3 15 või enam aastat) Sellega kaasneb inimeste de- ja resotsialiseerimine üleminekuühiskonnas: uue mõttelaadi ja käitumise kujundamine. Siirde põhiprobleeme on selles, kuhu ühiskond suundub, millised on eesmärgid. Tänapäeva ühiskond vajab jätkusuutlikku inimarengut, mis: mitte ainult ei tekita majanduskasvu, vaid jaotab õiglaselt ka selle hüved püüab ühiskonda taastada, mitte hävitada eelistab vaeseid, parandades nende valikuvõimalusi suurendab inimeste tegevust ja marginaliseeri neid. 74 So arengusuund, mis toetab inimesi, arendab tema loomust, säilitab loodust, loob töökohti, ei ahista naisi. 9.6.Sotsiaalne struktuur ja põhimõisted 9.6
annaabi.ee 
