August Gailiti ,,Ekke Moor" Retsensioon August Gailiti romaan novellides ,,Ekke Moor" jutustab rannaküla poisist Ekke Moor ja tema seiklustest. Raamatu alapealkiri võiks olla ,,Teekond lahtiste allikate juurde", sest just neid läheb Ekke Moor laia maailma otsima ning lahkub oma kodukülast Ingelandist. Ekke Moor on noor ja uljas poiss ning oma kodukülas peetakse teda logardiks, kes külastab öösiti erinevaid neidusid ning vedeleb rannas niisama ega abista oma ema Neenut. Neenu on karmikäeline, samas aga väga hell ja hooliv naine, kes armastab oma noorimat poega väga. Ka Ekke Moor armastab oma ema. Ekke Moor on ka huvitatud naabrimehe tütrest Eneken Üüvest, kelle isa nende suhet sugugi ei toeta. Raamatus on 24 peatükki ehk novelli, mis jutustavad Ekke Moori erinevatest seiklustest
Ta näeb Enekest laadal ja ostab talle pari sendise paberist valmistatud ingli. Toomas Üüve saab hobuse ostmisega mustlaselt tünga. Ekke näeb kõike pealt. Ekke näitleb kõrtsis tsaari. Ekke räägib kodus emale Toomas Üüvest ja tetrist, kui korraga on ta väljas jooksmas metsa poole, kuhu ühtlasi suubub ka Eneken. Eneken avaldab Ekkele armastust, kuid ütleb ka Ekkele, et too polevat veel mees. Teine olevat alles käärimas, toore ja hapu. Ekke otsustab, et läheb Ingelandist ära puhtaid allikaid otsima. Ta rändab ringi, kuni satub praost Odja juurde, kus hakkab ta esimest korda elus tõsist tööd tegema. Ekke hakkab Ingelandist unenägusid nägema. Lahkub Odja juurest. Alustab äri kaupmehena käib talust tallu, linnast linna, riigist riiki. Kohtab Pille- Riini, kaubitseb poe omanikuna, kuni pood külaelanike poolt maha põletatakse. Ekke jätkab oma rännakuid ja eneseotsimist. Ta peab külas jutlusi, kohtub Aleksandri ja Eldaga soos
,,Ekke Moor" ise jääb veidi tahaplaanile ,,Toomas Nipernaadi" kõrval, kuigi mõlemad teosed väärivad võrdset tähelepanu. Gailit kasutas Ekke tegelast, et näidata elukutsete vahetamisel ka vajalikkust. Ekke rändab mööda maailma, mitte ainult Eesti pinnal nagu Toomas seda tegi. Lisaks ei saa ta isegi mitte talveks koju minna enne kui on end leidnud. Ekke luiskab palju, kuid seda tingituna muude valikute puudumisest. Ekke lahkub oma kodukülast, Ingelandist, vaese ja laisa noormehena, kes on sisemiselt tühi. Kuid kui ta naaseb kodukülla, on ta roninud kõrgele pulgale ja teeninud varanduse. Lisaks on temast saanud korralik inimene, kes on valmis ka vastutama oma tegude eest. Iga roll, mida ta on oma rännakutel kehastanud, õpetab talle midagi uut. Kõik need väikesed õppetunnid panevad paika tema isiksuse piirjooni ja ka tema võimeid. Ekke Moor on huvitav peategelane, kelle eluseiklused tõid talle teadmised ja iseenda tundmise
- nii iseloomustas poissi tütarlaps. Ei tahtnud enda peale vastutust ega koormat võtta, talle meeldis hoopis olla rajuilm ja tuulega kaasa minna. Siiski suutis poiss oma libeda keelega tütarlast ära võluda aga siin polnud ju mingit armastus kahe inimese vahel. Valitsesid vaid tunded, kuid polnud neil saatuseks olla koos just poisi käitumise pärast. Polnud ta õige ja see väärikas mees ning vajas lihvimist nagu teemantki. Kurbusest vaevatud, läks ta Ingelandist minema, otsima iseennast. Tagasi tulles avastab ta enda ees poisi, kes peab end tema isaks. Tundub, et siin võis tegu olla teise suhega ja tõenäoliselt oli Enekel kellegagi teine suhe sellel ajal. Võib-olla armastas ta siiski Ekket ning pani sellepärast talle nime isa järgi, sest arvas, et ei näe teda enam kunagi.
mööda maad ringi. Ekke on mitmepalgeline, ära hellitatud, laisk ja looderdav mehepoeg, kes petab teisi ja näiliselt hoolib vaid endast. Temast oli kujunenud halb arvamus, sest ta ei aidanud üldse kodus oma ema ja käis öösiti erinevate tüdrukute juures, mis pole just väga sünnis tegu. Ekke oli ka üsna püsimatu, talle oli vastukarva pikalt ühes ja samas kohas viibimine, üsna kiiresti tekkisid tal ühe uued ideed mida ellu viia. Ühel päeval lahkubki Ekke oma kodukülast Ingelandist, et minna otsima lahtiseid allikaid ja avastada ning tundma õppida ennast. Ennast ära elatab ta juhutöödest, mis tee peale jäävad. Küll oli ta kraavikaevaja, küll sulane küla praosti juures ning rändkaupmees, oskas ta ka hästi näidelda. Samal ajal kui Ekke mööda ilma ringi rändas, jäi temast maha kodukülla Eneken armastatud naabritüdruk. Enekeni isa Toomas Üüve oli noorte suhtele küll kangekaelselt vastu, kuid nad olid ikka koos
· Teatris helde, ostab näitlejatele 2 pudelit viina · Kõva töötegija · Hea kaupmees, oskas äriga toime tulla · Hea jutlustaja, räägib hingest · Ei pea halvaks sõbra pärast raha raisata · Laplastega helde, jagab oma ostetud asju Hinnang · Lõppkokkuvõttes ei leidnud ta ühtegi sobivat ametit ega kohta, kuhu saaks ja tahaks paikseks jääda. · Ta igatses Neenu ja Enekeni juurde, teades seda terve rännaku. Ta alustas Ingelandist ja lõpetas ka seal. · Samas, ta sai teada enda kohta väga palju. Ta avastas maailma ametite läbi. Eneken küsib:"Kas leidsid lahtisi allikaid?" ,,Kas tead," ütleb ta pikaldaselt, ,,ma käisin siin ja seal neid vaatamas, kuid arvan, et parimad on meie endi kodus!" Raamatu sõnum minu jaoks · Inimene võib käia ringi ja uurida maid, tutvuda uute inimestega ja teha ükskõik, mida tahab, kuid lõpuks saab ikkagi aru, et kodus on kõige parem.
proovi, aga kuna kõik olid pohmellis, siis jäi see ära. Esinemise ajal pidi ta etteütlejat jälgima. Peale esimest vaatust olid kõik sillas Ekke vabanäitlemise peale. Lubasid teda Rahvusteatri direktorile esitleda. Teises vaatuses oli ta julgem ja veelgi loovam, kuid etteütleja ei lasknud tekstist kõrvale kalduda. Kogemata ajas Ekke etteütleja kasti ette vaiba ja nüüd sai ta vabalt fantaseerida. Rahvas oli tema esinemisest vaimustuses. Peale seda lahkus ta kiiresti Ingelandist. Ekke ja Eneken kohtuvad metsa ääres, kus nad jutlevad. Eneken teab, et kogu rannarahvas peab Ekket logardiks, aga Enekenile meeldib poiss sellepärast, et talle osteti laadalt odav ingel. Peale seda arvab tüdruk, et tema süda kuulub Ekkele. Ekket tabas hirm eelseisva elu ees, sest ta oli kindel, et ega Toomas Üüve ei anna oma tütart Ekke sugusele lodardile. Ekke otsustab Ingelandist lahkuda. Enne
poisihakatis. Ta käis ringi lausa nartsudes ja kriimustatud säärtega, kuid tema kõrist on kuula vaid hõiskamist ja vilet. Kuid muidugi oli tal ka laiskust: adra taha ta ei astunud, kalapüügile ta ei läinud, kuna võrgud tekitasid temas tülgastust. Ent orava kombel hüpata ühelt puult teisele, just see tegevus oli Ekkele südame järgi. Neenu võis poissi nuhelda ja sõimata, kuid kõik see pakkus Ekkele vaid nalja ja naeru. Ingelandist tulles oli alati paat täis igasuguseid raamatuid, mida Ekke luges. Vahel üritas isegi paberile värsse kirja panna ning saatis neid ümbrikus tüdrukutele, peamiselt Eneken Üüvele. Eneken oli tüdruk kes oli Ekke naaber. Muidugi oli ta tüdruk, kes Ekkele meeldis ning samuti meeldis Eneken ka Ekkele. Tüdruku akna all käis poiss ikka ja jälle öhtuti. Vaikselt ja salaja, et keegi ei näeks. Selleks suureks põhjuseks oli Toomas Üüve, Enekeni isa. Talle
Ekke jaoks on elu nagu teater, mängid ühe tüki, siis järgmise, ent eelmisest võtad uude tükki midagi kaasa, kas mõne hääletooni, näoilme või liigutuse. Ekke ei taha ennast korrata, ta tahab olla igal pool uus, aga see on paratamatus, et kõik eilne tuleb sinuga kaasa. Ainuke asi mida Ekke tahab kaasas kanda on Eneken Üüve. Pole ümbruskonnas meest, kes ei pilkaks või ähvardaks Ekket. Ekke Moor jookseb Ingelandist minema, aga kõik temast endast jääb sinna maha, tema südamesoojus ja tema hellus. Ekke tunneb endas midagi vastikut ja võõrast, ta tunneb, et temas ei ole meest Toomas Üüve ette astuma ja teatama, et tema on nüüd see mees kelle oma on Eneken. Ta tunneb, et tal ei ole enam midagi anda, nagu oleks ta kodune koer saba jalge vahel ja nina vastu maad. Ekke isa oli olnud kaugsõidutüürimees ja kõik oma rahutuse ja seiklusiha on ta andnud oma noorema poja verre ja Ekke
Kõigil oli suur pohmell. Üks peaosatäitja (Janka Veer) ei võtnud jalgugi alla. Direktor näeb Ekket ja palub tal tsaari osa mängida. Ekkele surutakse raamat pihku. Pärast esimest vaatust on kõik vaimustunud ning teises vaatuses improviseeris Ekke ise ja viskas vaiba etteütlejale peale. Kuid peaministrile see ei meeldinud ja püüdis Ekket lavalt ära kutsuda. Lõpuks kukub direktor lavalt alla. Kuid õnneks jõuab keegi lava eesriide alla lasta. Hiljem otsustas Ekke ,et läheb üksi Ingelandist ära. Neenu palvetab Ekke eest, kuid lõpuks avaneb värav. Ekke oli end ära maskeerinud. Kohe pandi Ekkele saun valmis ja paremad toidud toodi välja. Pärast sauna loeti piiblit ja hiljem pidi Ekke rääkima miks ta varem koju ei tulnud. Kui Ekke nägi kõrval toas Toomas Üüvet hakkas ta kõva häälega naerma. Jutustas sellest hobuse loost emale ja naersid koos. Neenu rääkis Ekkele kust oli tulnud Toomas Üüve rikkus: Toomas oli välja valinud ühe rikka kaupmehe tütre ja oli öelnud
hüpata oravana ühelt puult teisele, see on talle südame järgi. Kellesse ta küll on sündinud, see roju? Teised pojad künnavad kaugeid meresid, saadavad aeg-ajalt vanale emale mõne dollari või naela, kuid see pesamuna on nagu kägu poetunud võõrasse pessa - mida tahad sa selle päevavargaga teha? Kas nuhtle või sõima - see tekitab talle ainult naeru. Vitsad ei tee talle midagi, aga sõim jookseb nagu vihm räästast alla. Ning seda lakkamatut lugemist - kui tuleb Ingelandist, on ta paat täis raamatuid. Vahel katsub ka ise kirjutada värsse ja saadab neid kirjades üksildastele tütarlastele, naistele ja peamiselt Eneken Üüvele. Ühe pikema soperdise lähetas koguni ajakirjale. Ja kui see trükiti, naeris poiss kaua ja lõbusalt, ent loobus kohe sellisest kõlvatusest. "Ekke, roni kohe alla!" hüüab Neenu uuesti ning haarab paraja rooviku. "Oota aga, sa poisinolk
Kõigil oli suur pohmell. Üks peaosatäitja (Janka Veer) ei võtnud jalgugi alla. Direktor näeb Ekket ja palub tal tsaari osa mängida. Ekkele surutakse raamat pihku. Pärast esimest vaatust on kõik vaimustunud ning teises vaatuses improviseeris Ekke ise ja viskas vaiba etteütlejale peale. Kuid peaministrile see ei meeldinud ja püüdis Ekket lavalt ära kutsuda. Lõpuks kukub direktor lavalt alla. Kuid õnneks jõuab keegi lava eesriide alla lasta. Ekke läheb üksi Ingelandist ära. V Neenu palvetab Ekke eest, kuid lõpuks avaneb värav. Ekke oli end ära maskeerinud. Kohe pandi Ekkele saun valmis ja paremad toidud toodi välja. Pärast sauna loeti piiblit ja hiljem pidi Ekke rääkima miks ta varem koju ei tulnud. Kui Ekke nägi kõrval toas Toomas Üüvet hakkas ta kõva häälega naerma. Jutustas sellest hobuse loost emale ja naersid koos. Neenu rääkis Ekkele kust oli tulnud
Neenu küsis siis pojalt, et kus too nii kauaks oli jäänud ja Ekke rääkis talle kuidas ta oli näidelnud ja kuidas rahvas teda kandnud, seda ei tahtnud Neenu mitte uskuda, aga siis rääkis Ekke Aatile ja neenule loo naabrimehe hobusest, mis ta oli mustlase käest ostnud, pärast seda juttu naersid nad kõik koos kõhud kõveras, aga ekke ei tohi seda kellelegi edasi rääkida, sest muidu naabrimees teeb kõik, et neid kodust minema ajada. Toomas Üüve oli ikkagi rikas mees ja tal oli Ingelandist toodud rikka kaupmehe tütar ja palju varandust, isegi nende tütar Eneken oli Neenu arust upsakas ja uhke. On hiline pärastlõuna, inimesed saabuvad kirikust, Üüve hoovis hõigatakse Enekeni, kes alles magab. Ekke vaatab pealt, turnib puu otsas ja teeb imelikke linnu hääli, seda sama hakkab tegema ka Eneken. Ühtäkki on nad Ekkega koos ja räägivad kõiksugustest asjadest. Eneken puistab Ekkele kõik mis on ta südamel, ta räägib
Neenu küsis siis pojalt, et kus too nii kauaks oli jäänud ja Ekke rääkis talle kuidas ta oli näidelnud ja kuidas rahvas teda kandnud, seda ei tahtnud Neenu mitte uskuda, aga siis rääkis Ekke Aatile ja neenule loo naabrimehe hobusest, mis ta oli mustlase käest ostnud, pärast seda juttu naersid nad kõik koos kõhud kõveras, aga ekke ei tohi seda kellelegi edasi rääkida, sest muidu naabrimees teeb kõik, et neid kodust minema ajada. Toomas Üüve oli ikkagi rikas mees ja tal oli Ingelandist toodud rikka kaupmehe tütar ja palju varandust, isegi nende tütar Eneken oli Neenu arust upsakas ja uhke. On hiline pärastlõuna, inimesed saabuvad kirikust, Üüve hoovis hõigatakse Enekeni, kes alles magab. Ekke vaatab pealt, turnib puu otsas ja teeb imelikke linnu hääli, seda sama hakkab tegema ka Eneken. Ühtäkki on nad Ekkega koos ja räägivad kõiksugustest asjadest. Eneken puistab Ekkele kõik mis on ta südamel, ta räägib kuidas ta Ekket armastab, kuidas ta teda
viiakse ja, et Ekke peab jääma toeks talle ning silmarõõmuks. Ta arvab ka, et Ekkel vist ikka ei ole küllalt tahtejõudu, et kaugele jõuda. Ekke aga hakkab sammuma siis kui eit magama jääb a läheb korra ka Üüvede juurest läbi, et viimased sõnad Enekesele öelda kes vastab solidaarselt. Ekke aga jääb jälle vahele kuid võttes üles teemat selle mustlasest annab Toomas talle raha vaikimise jaoks ja lubaduše järgmine kord mättase lüüa. #7 Ekke Moor rändab sisemaa poole Ingelandist. Teeb natuke tööd siin seal kuid otsustas, et ei püsi kuskil liigselt kaua. Siis jõuab ta lõpuks praost Odja juurde kes on suur ja töökas mees kes vihkab hädaldajaid ning töö on talle püha ja elu mõte mida tema nuttev linna lapsest naine ei mõista. Tema koguduses on range kord töötadakse niisugusel tempol, et mõtlemiseks ei jää aega ja mida kiiremini ja hoolekamalt nad töötavad seda rohkem hoogu praost läheb ja pooliku töö pealt uusi juhiseid annab nii, et eelnev töö