Infoteeninduse erinevad vormid - Näitus Infoteenindus on infotegevuse lõppeesmärk, mis peab viima kõigi muude protsesside - informatsiooni kogumise ja valiku, analüüs-sünteestöötluse ja infootsingu tulemused neist huvitatud klientideni e tarbijateni. Infoteeninduse kvaliteet sõltub eelkõige seda teostavate töötajate kvalifikatsioonist (eriala, teemavaldkond, keeleoskus jms) ning üksikute infoprotsesside täitmisel kasutatavatest meetoditest ja vahenditest info töötlemiseks, otsinguks, paljundamiseks Igas organisatsioonis töötavad teenindajad, igas organisatsioonis on kliendid. Nende vahel toimub suhtlemine, kas siis suuline, kirjalik või zestikuleeriv. Seda suhtlemist saab nimetada teeninduskeeleks. Teeninduskeel toimub iga kliendiga
mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel . Ettevõtlusklaster ehk kobar on paljude eri tüüpi kitsalt spetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus, mis on seotud sarnase toote või tootegrupi valmistamisega . Innovatsioon on kasulik uuendus, mis mõjutab tootmist ja elukvaliteeti . Infrastruktuur hõlmab tootmissfääri teenindava veonduse, teedeehituse, energeetika , side, veevarustuse, tootmisalase, infoteeninduse jms. ning inimestele soodsaid elamis ja tööolusid tagavate majandusharude kompleksi ( tervishoiu, haridus, reisiveo, riigivalitsemise, looduskaitse, sotsiaalhoolduse jms. teendinduse asutused) . Päritolumaa on firma tekkekoha riik . Asukoha maa on riik , kuhu jõuka riigi firma on rajanud tütarettevõtteid . Tütarfirma või tütarettevõte on firma, milles on emafirmal kas otseselt või kaudselt üle 50 protsendi hääleõigust. Rahvusvaheliste firmade tootmis valdkonnad :
ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. Infoühiskond ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine nn uus majandus. Infrastruktuur hõlmab tootmissfääri teenindava veonduse, teedeehituse, energeetika, side, veevarustuse, tootmisalase infoteeninduse jms ning inimestele soodsaid elamis- ja tööolusid tagavate majandusharude kompleksi(tervishoiu-, haridus-, reisiveo-, riigivalitsemise-, looduskaitse-, sotsiaalhoolduse jms teeninduse asutused). Kergetööstus manufaktuuritootmisest välja kasvanud, inimestele tarbekaupu valmistav tööstus: peamiselt tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus. Koloonia riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist emamaast. Koloonia valitsuse määrab tavaliselt emamaa.
õppeasutustes. (Kõrgkooliraamatukogu võib teenindada ka kogu elanikkonda.) 24. Nimeta Rahvusraamatukogu peamisi ülesandeid rahvusraamatukoguna. Koguda, säilitada ja teha kättesaadavaks Eestis ilmunud või Eestit puudutavad teavikud, registreerib kogu Eesti rahvusbibliograafia ja trükitoodangu statistika ning väljastab rahvusvahelisi standardnumbreid. 25. Nimeta Rahvusraamatukogu peamisi ülesandeid parlamendiraamatukoguna. Tagades Riigikogu jt. põhiseaduslike institutsioonide infoteeninduse; 26. Nimeta Rahvusraamatukogu peamisi ülesandeid teadus- ja arenduskeskusena. Teaduskeskusena vahendada teadustööks vajalikku informatsiooni humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas; Arenduskeskusena koordineerida erialast standardimist, korraldada täiendõpet, osaleda terminoloogiatöös. 27. Nimeta Eesti Lastekirjanduse Keskuse üritusi ja projekte. Raamatukogu Huviringid Lugemiskoerad Perehommikud Ulmeklubi
Teenindus ja ettevõtte juht Rääkides teenindusest mõtleme kõigepealt klienditeenindajaid. Igas ettevõttes on kliendil oluline osa, sest on ju tema see, kes firmasse raha sisse toob. Klienditeenindajad on pidevalt suure surve ja pinge all. Selle põhjuseks pole tihtipeale probleemsed kliendid, sest teenindusprotsessi loomulikuks osaks on igasugune klient. Probleem on hoopis selles, et klienditeenindajaid ei austata Eestis ja selle auväärse ameti mainet kisuvad paljudes kohtades alla ettevõtte juhid ise. On raske olla ametis, kui sinu tööst ei peeta lugu. Olen väikeetteõtte juht ja alati arvamusel, et minu töötajad ehk teenindajad on väga olulised ja tähtsad minu firmale. Nagu igal väikesel ettevõttel, nii ka meil, ei ole võimalusi pidevalt saata oma töötajaid täiendõppele. Kas juht saab luua väheste rahaliste võimaluste korral korraliku teenindusega ettevõtte? Naeratage! Lihtne viis, kuidas jätta head muljet. Ütleb Carnegie Dale oma ...
on arenenud väga kiiresti. Toodangu maht on aina kasvanud ja on tekkinud uusi harusid. Masinaehituse harusid saab liigitada järgnevalt: vanad harud (soojuseadmed, vedurid ja vagunid, raskemasinaehitus), uued harud (autotööstus, põllumajandusmasinad, kodumasinad) ja uusimad harud (arvutitööstus, tuumatehnika, kosmosetehnika, tv ja sidevahendid). Selgita mõistet: infrastruktuur – hõlmab tootmissfääri teenindava veonduse, teedeelutuse, energeetika, side, veevarustuse, tootmisealase infoteeninduse jms ning inimestele soodsaid elamus ja tööolusid tagavate majandusharude kompleksi (haridus, reisiveoriigivalitsemise, looduskaitse, sotsiaalhoolduse jms teeninduse asutused.) 4. Pilet Rahvusvahelised firmad? Rahvusvahelised firmad on sellised, mis tegutsevad mitmes, võib-olla mitmekümnes riigis. Rahvusvaheliste firmade puhul eristatakse päritolu- ja asukohamaad. Päritolumaa on riik, kus firma tekkis, kus pärineb ka algkapital ja kus ta esimesena registreeriti. Firma
korraldamine, bibliograafilised ülevaated. Infoteenused Infoteenindus on infovajajate varustamine teaduslikuks ja praktiliseks tegevuseks vajaliku informatsiooniga. Infoteenindus on infotegevuse lõppeesmärk, mis peab viima kõigi muude protsesside informatsiooni kogumise ja valiku, analüüssünteestöötluse ja infootsingu tulemused neist huvitatud tarbijateni. Infoteeninduse põhivormid: - infoväljaannete koostamine ja levitamine - referaatajakirjad, infobülletäänid, ülevaateinformatsioon jne. - kirjandusloetelude ja kogumike koostamine etteantud teemadel - teadus ja tehnikadokumentide tõlkimine ühest keelest teise - ülevaadete, faktiteadiste, soovituste jne. Koostamine - infotarbijate varustamine teadusliktehniliste dokumentide originaalide või nende koopiatega
infotöötlusüsteemi rajamist alustati 1984.aastal. EIIs töötati välja ja anto 1985.aastal tööstusekspluatatsiooni patendiinformatsiooni automatiseeritud töötlemise süsteem PATS. 1988 aasta algusest läksid paljud ettevõtted ja organisatsioonid üle isemajandamisele ning toimusid ka tähelepanuväärsed muudatused infotöö korralduses. 90ndate aastate algul kui kogu nõukogude infosüsteem lagunes, langes infoteeninduse põhiülesanne raamatukogudele. 1993.aastal olid Eesti suuremad teadusraamatukogud jõudnud ühise infosüsteemi loomiseni. Võeti kasutusele Soome raamatukogusüsteem KIRI. 1996 aastal asutati konsortsium, konsosrtsiumi otsuse kohaselt võeti kasutusele 1996.aastal uus raamatukogusüsteem INNOPAC. Multimeediumist Interneti teabevärava mõiste Dokumendialdussüsteemi mõiste Eestis pakutavad ramtk süsteem ja kirjeldus. Infosüsteemid ja -võrgud. II Põldaas 1
arendustegevusega seotud asutuste ja isikute tellimus teadusraamatukogu teenusele ei formuleerunud riiklikuks tellimuseks; Tulevik Eesti teadusraamatukogude arengukava projekt (2001); Raamatukogunduse detsentraliseerimine; Eesmärk- kasutaja kesksus, teabe kättesaadavus ja isikustamine; Kasutajate infokirjaoskuse arendamine. Tuleviku eesmärgiks- saavutada sarnaselt teistele arenenud informatsioonilise infrastruktuuriga riikidele raamatukogu- ja infoteeninduse korraldus nii, et ülikooli-, eriala-, rahvus-, rahva-, kooli- jt raamatukogud, millest igaüks täidab talle omaseid ülesandeid, moodustavad tervikliku raamatukoguvõrgu. 12
13 riik veab kaupu rohkem sisse kui välja. 125 info riik - riik, mis on oma elukorralduse kohan kaubanduse liberaliseerum ine - kaubanduspii- danud infoühiskonnale vastavaks. 13, 32 rangute, st. ennekõike tollide ja muude vaba infrastruktuur - hõlmab tootmissfääri teenindava kaubavahetust takistavate piirangute vähenda veonduse, teedeehituse, energeetika, side, vee mine. 18 varustuse, tootmisalase infoteeninduse jms. ning kergetööstus - manufaktuuritootmisest välja kas inimestele soodsaid elamis- ja tööolusid tagavate vanud, inimestele tarbekaupu valmistav tööstus: majandusharude kompleksi (tervishoiu-, hari peamiselt tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus. dus-, reisiveo-, riigivalitsemise-, looduskaitse-, 107,120 sotsiaalhoolduse jms. teeninduse asutused). 22, kindlustusselts - ettevõte, mis loob kindlustusvõt
· e-posti vahendusel toimiv teenindus (asünkroonne); E-mail on senini populaarseim e-suhtlusvorm, eriti kliendi seisukohast vaadatuna, kuna: · on kõigile vabalt kättesaadav; · ei vaja spetsiaalset tarkvara; · ei pea vastama küsimustele, mis kliendile tunduvad üleliigsed või asjasse mittepuutuvad. E-maili põhine infoteeninduse puudustena tuuakse: · e-posti teel saadetud päringule ei tasu kliendil oodata kohest vastust; · infotöötajal on e-posti vahendusel raske läbi viia päringuintervjuud kui kliendi päringus jääb infotöötajale midagi arusaamatuks või vajab täpsustamist, võib see aega võtta koguni mitu päeva, sest kliendiga tuleb tihti vahetada kolm või neli elektronkirja;