arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas: 1) Eesti hea raamatupidamistava; 2) Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud rahvusvahelised finantsaruandluse standardid. (RpS § 17 lg 1) 7 27. september 2013 Finantsaruannete sisu selgitamine: 1.Tegevusvaldkonna hindamine 2.Avalikustamise printsiibi järgimine (lisa 1) 3.Finantsinformatsiooni suunamine: • Sisemised infotarbijad (nt: töötaja, juhatus, aktsionär) • Välised infotarbijad (nt: konkurent, riik, klient, tarnija, krediidiasutus) 8 27. september 2013 Finantsaruannete tõlgendamise tähtsamad valdkonnad: 1.Kasumlikkus 2.Efektiivsus 3.Finantseerimine 4.Likviidsus 9 27. september 2013 Raha 10 Võlad ja ettemaksed 40
läbiviimisel ja finantsaruannete koostamisel. Raamatupidaja (assistent) I kutseeksami teemad 1. Sissejuhatus majandusarvestusse. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid ja juhendid. 3. Raamatupidaja kutse-eetika. 4. Raamatupidamise põhimõisted. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites. Programm 1. Sissejuhatus majandusarvestusse Majandusarvestuse olemus. Infotarbijad. Majandusarvestuse osised: finantsarvestus, maksuarvestus, eelarvestamine, juhtimis- ja kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, sise- ja audiitorkontroll. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid EV äriseadustik, raamatupidamisseadus (Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid), võlaõigusseadus, maksuseadused, audiitortegevuse seadus jt. õigusaktid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IAS, IFRS). 3. Raamatupidaja kutse-eetika 4. Raamatupidamise põhimõisted
Raamatupidamine Infotarbijad Sisetarbijad Ettevõtte tegevjuhtkond Teised otsustajad ettevõttes Keskastme juhid Töötajad Välistarbijad Investeerijad ( aktsonärid) Raamatpidamiskohustlaseks on: a) Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik- b) füüsilisest isikust ettevõtja. c) Eestis registrisse kantud välismaa riühingu filiaal. Eesti hea raamatupidamistava- rahvusvaheliselt runnustatud arvestuse ja aruandluse
Arusaadavalt ei ole majandusarvestusest saadav info piisav andmaks ammendavaid vastuseid kõigile informatsioonivajajate küsimustele. Samuti tuleks teada, et kasu majandusarvestusest väljendub koos teiste kasutoovate tegevusaladega. Majandusinformatsiooni kasutajad erinevad üksteisest infovajaduse poolest ning igal majandusinfo tarbijal on info suhtes omad spetsiifilised nõuded tulevavalt sellest, kas tegemist on info sise- või välistarbijaga. Tavaliselt on infotarbijad huvitatud: 1. Ettevõtte tulukusest. 2. Ettevõtte maksevõimest. 3. Ettevõtte jätkusuutlikkusest. Raamatupidamise alused. 1 Anu Visberg 2012 Raamatupidamise nõuetekohane korraldamine eeldab: algteadmisi raamatupidamisest seaduste tundmist ärieetikat Raamatupidamise korraldamisel ettevõttes on aluseks Raamatupidamise seadus (edaspidi RPS) (RT I 2002, 102, 600), mille eesmärgiks on õiguslike aluste loomine ning
(alaliik koordinatsioonianalüüs); 5) väärtusanalüüs hinnangute andmine, ümberhindamine jne. Selleks, et õigemini tulevikku prognoosida, peaks põhjalikult minevikku vaatama. Lisaks minevikuseisundite analüüsile on oluline teada, mis on mõjutanud ja mis tõenäoliselt ka tulevikus ettevõtte tegevusele mõju võib avaldada. Lisaks kvantitatiivanalüüsile (numbritega mõõdetav) on siinkohal oluline ka kvalitatiivne (mittenumbriline) analüüs. Analüüsi infotarbijad Analüüsi tehakse seetõttu, et see pakub kellelegi huvi. See huvi tekib vajadusest korrigeerida oma tegevust või langetada olulisi otsuseid. Analüüsi tulemuseks peaks olema argumenteeritud informatsioon, mis aitab otsustajatel nende tegevust parendada. Erinevad huvigrupid võivad soovida analüüse erineva põhjalikkusega, samuti erinevate aspektide kohta. Omanikke ja juhtkonda võiks enim huvitada ettevõtte tulemused ja väärtuse kasv, siis
eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab e/v kui terviku kohta käiv info, mida võimaldab finantsarvestus. E/v sisesed infotarbijad (juhtkond, töötajaskond jt.) vajavad infot e/v siseste igapäevaste otsuste vastuvõtmiseks, mis võimald. hinnata e/v allüksuste ja erinevate tegevussegmentide tulemusi. Sel-
osa, mille lähteinfo on aluseks finants- ja juhtimisarvestusele. Lähtuvalt majandusarvestuse funktsioonidest eristatakse finants- ja juhtimisarvestust. Finantsarvestuse poolt pakutav info on ettenähtud kahele infotarbijate grupile: üheltpoolt ettevõtte juhtkonnale ja teiselt poolt ettevõtte tegevusest huvitatud, aga selles otseselt mitteosalevatele isikutele: aktsionärid, potentsiaalsed investorid, pangad, maksu- ja statistikaamet. Ettevõttevälised infotarbijad ei saa nõuda infot, mis oleks erimeetoditega spetsiaalselt nende jaoks kogutud. Üldreeglina tuleb neil rahulduda sellise infoga, mida ettevõte neile pakub finantsaruannetes. Infot on raske tõlgendada, kui ei teata, kuidas see on saadud, samuti pole võimalik süveneda arvestusmeetodite eripärasse. Kui iga ettevõte kasutaks erinevaid arvestusmeetodeid, oleks raskendatud info võrdlemine. Seetõttu kasutatakse majandustegevuse aruannete koostamisel kindlaid reegleid
majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Infot toodab majandusarvestus tarbijatele kahel eesmärgil: a) otsuste tegemiseks ettevõttes või b) aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Infotarbijad võivad olla väga erinevad ja seetõttu on ka vajadused erinevad: • Omanikud vajavad infot vara kasutamise ja oma osaluse tuluteenimise kohta. • Juhtkond vajab infot tegevuse kavandamiseks ja tulemuste hindamiseks. • Töövõtjad on huvitatud infost töötasustamise kohta, vajadus hinnata ettevõtte võimet maksta palka ning sotsiaalmaksu, samuti ka muid soodustusi ja hüvesid.
hindamine, prognoosimine, kavandamine ja analüüs). Materjal eeldab loovat kasutamist ettevõtte eripära arvestades mis tahes omandivormi ja tegevusala puhul, samuti elementaarseid majandusterminoloogilisi algteadmisi. 5 I KULUARVESTUS Majandusarvestus on infoprotsess, millel on omad tarbijad, keda võib jaotada ettevõttesisesteks ja ettevõttevälisteks. Väliseid infotarbijad (omanikud, võlausaldajad, riigiametid jne) saavad ettevõtte kui terviku kohta pildi finantsarvestuse tulemi alusel. Ettevõtte sisesed infotarbijad (juhtkond, töötajad jt) vajavad aga informatsiooni, mis võimaldaks neil ettevõte edukaks töötamiseks või uue projekti käivitumiseks vajalikke otsuseid vastu võtta ning hinnata erinevate struktuuriüksuste ning tegevuste tulemusi. Ettevõtte siseste tulemuste arvestusega tegeleb juhtimisarvestus
Majandusanalüüsi uurimisobjektiks on mistahes majandusüksuses ilmnevad majanduslikud nähtused. Finantsaruannete analüüs on üks osa ettevõtte majandusanalüüsist. Finantsaruannete infotarbijate seas võib eristada järgmisi huvirühmi: ● aktsionärid, muud investorid, finantsanalüütikud; ● laenuandjad ja tarnijad; ● ettevõtte olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid; ● ettevõtte (tipp)juhtkond; ● audiitorid; ● ettevõtte töötajad; ● valitsusasutused; ● muud infotarbijad (teadlased, kohtud jne). Finantsaruanded on määratud eelkõige info välistarbijale. Finantsaruandluse analüüs lähtub sellest, et analüütikul ei ole muud infot kui see, mis sisaldub aastaaruandes ning avalikes materjalides firma majandusharu kohta. Ettevõtte majandusaasta aruanne koosneb järgmistest osadest: ● tegevusaruanne; ● raamatupidamise aastaaruanne; ● audiitori järeldusotsus; ● majandusaasta kasumijaotuse ettepanek.
annaabi.ee 
