Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Informaatika koduülesanne: Keskkond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
chart, telg, axis, ümbermõõt, sisemälu, kuvar, diskett, töövihik, shape, drawKokku 21 28 42 63 28 Line Arrow OVAL RECTANGLE 44 b 8,0 cm h_1 9,0 cm h_2 3,0 cm h 12,0 cm d 2,0 cm S cm P cm d b h_1 h h_2 b Arvuti 1...4 1, 2 Protsessor Sisemälu Välismälu Kuvar Diagrammileht 0...* Chart Kõvaketas RAM ROM 0, 1 CD ROM Diagrammiala Chart Area 0, 1
textbox textbox 47 x a y h r r x 10 cm y 15 cm a 4 cm r 5 cm h 2 cm S 183,0 cm2 P 39,6 cm = 3 Korter 1..* Esik Köök 0, 1 Pliit 0..* Külmik Kraanikaus 1 s Töövihik 1 DIAGRAM Ch DIAGRAM Ch Diagram Chart 1 Pealkiri 1 Title Jooniseala Draw Area 1..* Andmeseeria 1..* Punk Data seria Poin Korter 1 1..* 0.
42 x b h y a b r r=x/2 r x 8 cm y 10 cm a 5 cm r 4 cm h 3 cm b 3,9 cm S 97,6 cm2 P 43,4 cm r=x/2 Auto 1 1 Mootor Kere 1 2,4 Esiklaas Uks Töövihik 1 DIAGRAMMIL Chart DIAGRAMMIL Chart Diagrammia Chart Are 1 1 Jooniseala Pealkiri Draw Area Title 1..* Andmeseeria 1..* Punk Data seria Poin Auto 4 1 Kere Ratas Salong
Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Ajavalemid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja eelviimaneviimane nr (b) number. Valemid annavad c väärtuse ja a funktsioonide numbrid 8 Funktsioonide väärtused a b x y z 3 3,75 -1 -10,5264312 2,07199694 y 1 1 2 2 3 3 4 4 5 5 eelviimane b c y nr z nr 9 5 4 1
h 9 6 4 3 2 4,8 a 9 6 4 3 2 4,8 n 9 6 4 3 2 4,8 s 9 6 4 3 2 4,8 o 9 6 4 3 2 4,8 n 9 6 4 3 2 4,8 Kokku: 72 48 32 24 16 14 b h_1 h_2 h d bv hv A P 1 Arvuti 1..4 1, 2 Protsessor Sisemälu Välismälu Kuvar 0..* Kõvaketas ROM RAM 0, 1 CD ROM 0, 1 DVD 0..2 Diskett
d 2 2 -b vh v- 8 d -d + 2 Auto 1 1 1 Mootor Kere Ratas Salong 1 2,4 1 Esiklaas Uks Tagaklaas Salong ... 2..* Iste 1 Armatuur ... Töövihik DIAGRAMMILEHT Chart 1 1..* Diagrammiala Kujund Chart area Shape 1 1 1 Jooniseala Pealkiri Legend Draw area Title Legend 1..* 1..* Andmeseeria Punkt
Rectangle Chord Oval Triangle Curve Freeform 7-point star 16 b Detaili ristlõike pin b h_1 h1 b_2 h3 b_3 b3 h_3 A P h_2 h2 b2 Detaili ristlõike pindala ja ümbermõõt 80 cm 150 cm 40 cm 40 cm 60 cm 8600 cm2 500 cm 50 M/s Boat Diagramm 1 2. Auto 1 1 4 1 Mootor Kere Ratas Salong ... 1 2,4 1 2.
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS I (MHE0011) Variant Töö nimetus A B Tala ristlõike paindetugevuse näitajad 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 2015 Külmvormitud võrdkülgse nurkprofiiliga vardast ja U-profiiliga Võrdkülgse vardast (mõlemad vastavalt EN 10162) on keevituse teel nurkprofiiliga valmistatud tala (hakkab eeldatavalt tööle paindele). Arvutada varras selle tala ristlõike tugevusmomendid kesk-peatelgede suhtes. Ristlõike skeem valida vast
f(x) = 9,920952652 ln(x) - 24,6098412375 50 2500 40 2000 30 Axis Title e mass, mg 1500 20 1000 10 500 0
0,1 0..* Elutuba Pliit 0..* 0..* Söögituba Külmik 1 0..* Kraanikauss Magamistuba 0..* Vannituba ... Elutuba Söögituba Magamistuba Variant 3 Töövihik DIAGRAMMILEHT Chart 1 Diagrammiala 1..* Kujund Chart Area Shape 1 1 1 Jooniseala Pealkiri Legend
b h b2 v h 1 h h2 b 40 cm h 80 cm h1 50 cm h2 30 cm b2 10 cm hv 15 cm r 20 cm S 2478.319 cm2 P 232.8319 cm r=0,5 b P=2*h1+(b-b2)+2*hv+b2+((π*b)/2) S=b*h1-b2*hv+(π*r2/2) Arvuti 1..4 Protsessor Sisemälu Välismälu RAM ROM 1, 2 lismälu Kuvar 0..* Kõvaketas 0, 1 CD ROM 0, 1 DVD 0..2 Diskett Töövihik 1..* Diagramm 0..* TÖÖLEHT 0..* Chart Worksheet 65,536 1..*
Esik 0..* 0..* Magamistub Pliit a 1 0..* Kraanikau Külmik Söögituba ss ... 7 Töövihi k DIAGRAMMILEH T Chart 1 Diagrammial 1..* a Chart Area 1 1 1 Jooniseala Pealkiri Legend Draw Area Title Legend 1..* 1..* Andmeseeria
Peeter Pee ter M_r 802022 Jääk 22 d h_v h c b h 30 cm d 6 cm P= h+b+(h-h_v-2c_)+(PI()(d/2))+(b-d) b 10 cm h_v 15 cm c_ 7 cm P 54,42478 (cm)^2 S=h*b-(c_*h_v)-(PI()*((d/2)^2)/2) S 180,8628 (cm)^2 Arvutid 1..4 Protsessor Sisemälu Välismälu Kuvar 0..* Kõvaketas 0, 1 RAM ROM CD ROM 0 ,1 DVD 0..2 Diskett 1, 2 Kuvar Kõvaketas
H 80 mm h1 40 mm h2 10 mm h3 15 mm B 60 mm b1 5 mm b2 5 mm b3 40 mm c 15 mm S 6320,7 mm² P 270 mm b b b h h H h C B Ilus Mereilmake AHH, NÕME LEHM... MIS TOIMUB ? AHH, NÕME LEHM... ARVUTI 1..4 Protsessor Sisemälu Välismälu RAM ROM 1,2 Välismälu Kuvar 0..* Kõvaketas 0,1 CD ROM 0,1 DVD 0..2 Diskett S Töövihik 1..* 0..*
Andmed-A N= 25 jrk. Dispersioon= 37 9 1. Keskväärtus= 53,24 263,74 54 15 0,58 94 18 1661,38 32 19 451,14 19 30 1172,38 33 32 409,66 69 33 248,38 51 37 5,02 89 41 1278,78 43 43 104,86 18 43 1241,86 88 49
u 7 5 1 1 0 0,67 t 7 5 1 1 0 0,67 n 7 5 1 1 0 0,67 i 7 5 1 1 0 0,67 k 7 5 1 1 0 0,67 Kokku 42 30 6 6 0 Variant 1 F x E D C B F x Detaili ristlõike ümbermõõt ja pindala A 10,08 cm B 8,36 cm C 3,12 cm D 1,38 cm E 3,02 cm A F 4,91 cm x 3,88 cm P 42,50 cm S 78,66 cm2 C B ermõõt ja pindala Variant 2 AUTO 1 1 4 Mootor Kere Ratas
4 2 0 0,57 20 2,355 40 4,1825 60 4,895 80 -5,7175 100 (ni-ni')^2/ni' 0,700606 keskv 53,24 0,261774 standart 26,56 Chart Title 0,09731 120 2,724522 100 5,389174 80 Column O 9,173385 60 40 20 0 F(exp) 0,57 2,355 4,1825 4,895 -5,7175 0,019 0,012993
45,04 Keskväärtus 45 ül4 1 Dispersioon 1167,833 1164,123 intervalli nr vahemik 4 Mediaan 38 1 0-20 6 Haare 97 2 20-40 7 t-statistik -0,706614 3 40-60 10 50 4 60-80 11 5 80-100 12 1,7108820799 15 20 10 Histogra 25 0,4780363352 9 27 0,4168338365 8 33 1,710882 7 38 36,41503 6 46 13,84843 5 52 1164,123 62 34,11925 4 62
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Tabelid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud J. Vilipõld Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid MASB11 Sisukord Harjutused Suhtaadresside kasutamine 1 Suhtaadresside kasutamine 2 Absoluutaadressid Nimede määramine ja kasutamine 1 Nimede kasutamine. Diagrammide koostamine Palkide müümimne 1 Funktsioonide graafikud Ülesanded Palgid_2 Palgad Funktsioonide graafikud Lisa: valemite kopeerimine Suhtaadressid. Valemite kopeerimine Ruumide pindalad ja ümbermõõdud a b S P Vaadake valemeid tulbas S ja P ! 5,00 4,00 20,0 18,00 Nad on kõikides ridades analoogilised, 7,20 4,80 34,6 24,00 kuid erinevad aadressite poolest: igas reas on aadressi reanumber ühe võrra 6,35 5,12 32,5 22,94 suurem kui eelmises reas. 7,39 6,23
134 1 18. Arvutusülesanded Aine hulk väljendab osakeste arvu. Aine hulga ühik on mool. Üks mool = 6,02 • 1023 osakest. molaar- n— osakeste mass mass ruumala molaarruumala ainehulk tihedus arv 3 g/mol dm = I dm3/mol mol g/cm g kg kg/kmol m3/kmol kmol kg/m IV n Molaarmass on ühe mooli aine mass. Molaarmassi arvutamiseks tuleb liita kokku aatommassid, arvestades indekseid. Näide = 24 • 3 + 31 • 2 + 16 • 8 = 262 g/mol Gaaside molaarruumala (ühe mooli mis tahes gaasi ruumala normaaltingimustel) 22,4 dm3/mol Normaaltingimused (nt.) on t = O oc ja p = I atm (101 325 Pa)
KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)
Tallinna Tehnikaülikool Labortöö aruanne Õppeaine: AME3130 Elektrotehnika Labortöö pealkiri: Allikad, juhtmed, kaitsmed Labortöö tehtud: Juhendaja: Lauri Kütt 1. Elektromotoorjõuallikate tunnusjooned Töö eesmärk. 1. Tutvumine erinevate alalisvoolu allikatega 2. Alalisvooluallikate parameetrite ning ragendamisega tutvumine 3. Erinevate iseloomujoontega alalisvooluallikate eristamine Katseskeem: Valemid: Sisetakistus = U1-U2/I2-I1 Elektromotoorjõud = max. allika klemmipinge Võimsus sisetakistuses= Pkogu Pväljund Allika võimsus = Elektromotoorjõud* Koormusvool Väljundvõimsus = Koormusvool * U Tabel Katseandmed ja arvutustulemused Koormusvoo Allika Ra Pväljund Allikas Koormus E [V] Pallikas[W] P
RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A Valim A mahuga N=25 variatsioonirida: 1 2 17 81 97 75 22 21 94 62 81 73 74 52 79 45 14 70 2 71 48 79 77 39 19 1. Leida keskväärtuse, dispersiooni, standardhälbe, mediaani ja haarde hinnangud. Keskväärtus: = 51,8 Dispersioon: s x² = 968,58 Standardhälve: s x = 31,12 Mediaan: Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Me = 62 Haare: R = 91 – 1 = 96 2. Leida keskväärtuse ja dispersiooni usaldusvahemikud (eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks α = 0.10). Keskväärtuse usaldusvahemik:
Rakendusstatistika arvutusgraafilise töö andmed ja lahenduse kontrollelemendid MHT/2010 3 9 7 4 7 7 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Lahenduse esitamiskuupäev: 3.2.2011 Andmete kood: Andmed Andmed-A: valim A mahuga N=25 (arvkarakteristikud, jaotuse analüüs, dispersioonanalüüs) 91 96 79 95 10 39 69 38 40 5 0 96 24 22 75 79 82 86 91 74 75 25 12 71 85 Andmed-B: valimid B1 ja B2 (regressioonimudeli leidmine ja analüüs) xi 2,8 2,2 4,0 1,1 5,1 yi 6,9 6,1 9,8 7,2 15,3 Valim B1: Paarisvalim (xi, yi) regressioonimudeli leidmiseks (mahuga N=5) Valim B2: Korduskatsete sari väljundi dispersiooni leidmiseks (mahuga w=7) 1,3 0,2 0,7 4,2 3,6 2,6 1,9 Lahenduse kontrollelemendid Üles
TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime.............................................................10 6. Tuulekoormuse jaotus põ
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Robert Peetsalu Õpperühm YAGB11 Olen logo YAGB11 22.09.2012 M i k k x x x x x x Kesk. N 2 0 6 6 3 3 6 6 0 2 3,4 a 2 0 6 6 3 3 6 6 0 2 3,4 r 2 0 6 6 3 3 6 6 0 2 3,4 u 2 0 6 6 3 3 6 6 0 2 3,4 s 2 0 6 6 3 3 6 6 0 2 3,4 k 2 0 6 6 3 3 6 6 0 2 3,4 x 2 0 6 6 3 3 6 6 0 2 3,4 x 2 0 6 6 3 3 6 6 0 2 3,4 x 2 0 6 6 3 3
7. 40 6,020 240,8 63,7% 3,430 0,086 0,151 1,755 8. 30 6,870 206,1 72,7% 2,580 0,086 0,229 2,663 9. 20 7,700 154,0 81,5% 1,750 0,088 0,385 4,400 10. 10 8,580 85,8 90,8% 0,870 0,087 0,858 9,862 5. Vastavalt tabeli andmetele joonestage graafikud N1=f(I) ja ռ=f(I) ühisele väljale ( I - telg on ühine). Graafikud N1=f(I) ja ռ=f(I) 1.000 300.0 0.900 250.0 0.800 0.700 200.0 0.600 0.500 150.0 0.400
I-I -paigaldustelg II-II -horisontaaltelg kraana noole alumise liigendi tasandil A -kraana noole telje min kaugus monteeritavast elemendist C’’ -kraana konksu madalaim asend antud detaili paigaldamisel Hmin = HM + P P = 1,5 m , kraana polüspasti kõrgus Hm- elemendi montaažikõrgus. C’’AB’’ -kraana noole telg BC -minimaalne noole pikkus L LM -kraana minimaalne nooleulatus LM = LB + e3 LB -min noolepikkuse L horis.projektsioon teljel II-II e3=1,5 m- noole šarniiri kaugus kraana pöördeteljest Kraana konksu tõstekõrgus minimalse nooleulatuse puhul NOKAGA KRAANA 3. MONTAAŽITÖÖD
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
46,2 Keskväärtus 46,2 ül4 99 Dispersioon 867,9167 intervalli nr vahemik 32 Mediaan 38 1 0-20 10 Haare 99 2 20-40 96 t-statistik -0,644942 3 40-60 2 50 4 60-80 79 5 80-100 46 1,7108820799 31 29,46043 68 46 7 Histog 47 0,4780363352 6 28 0,4168338365 75 2,063899 5 29 36,41503 32 13,84843 4 7 S2 867,9167
Rakendusstatistika arvutusgraafilise AGT-1 andmed ja lahenduse kontrollelemendid MHT/2013 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Lahenduse esitamiskuupäev: 21.11.2013 Andmete kood: Andmed Andmed-A: valim A mahuga N=25 (arvkarakteristikud, jaotuse analüüs, dispersioonanalüüs, aegrida ) 37 54 94 32 19 33 69 51 89 43 18 88 9 30 62 41 81 54 49 54 15 94 85 43 87 Andmed-B: valimid B1 ja B2 ( korrelatsioon, regressioonimudeli leidmine ja analüüs) xi 1,1 2,8 2,2 5,1 3,7 yi 7,2 8.9 6,8 19,3 13,1 Valim B1: Paarisvalim (xi, yi) regressioonimudeli leidmiseks (mahuga N=5) Valim B2: Kor
1) Aine on mateeria, millest koosnevad kõik kehad. See koosneb põhiliselt aatomituumadest ja elektronidest, mis enamasti esinevad ioonide, aatomite ja molekulide kujul. Ainete all mõistetakse loodusteaduses ja tehnikas ka keemilisi aineid. 2) Ained koosnevad osakestest, kuna nad võivad iseeneslikult seguneda (difusioon - mateeria või energia ülekanne piirkonnast suure kontsentratniooniga väikse kontsentratsiooniga piirkonda). 3) Pideva soojusliikumise tõestuseks on difusioon (näiteks energia ülekandmine ühest osakest teisele nende osakeste võnkumise kaudu) ja Browni liikumine. Nõusolevalt Eincshteini ja Smoluhhovski molekulaar-kineetilise teooriaga piisavalt väikesele osakesele annavad keskkonna moolekulid mittekeskmist ja kompenseeritud (kui see on olukorras, kus on suhteliselt suur osake) impulssi, mis paneb osake kaootiliselt liikuma oma kiiruse suuruse ja suuna muutudes. 4) Agregaatolek on aine omadused hetkelisel perioodil
h 20 d2 d1 4 h d2 6 h2 h1 6 h2 4 ristlõikepindala A Err:509 h1 ümbermõõt P Err:509 ruumala V Err:509 täispindala T Err:509 d1 Muud kulud 10 Mark Hind Materjal Te11 3000,00 Värv PV32 168,00 d1 h1 d2 h2 A=ah- -
annaabi.ee 
