Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit Fosforiidiks peetakse kivimit reeglina siis kui tema P2O5 sisaldus on üle 15...20%. Fosforiiti kasutatakse põhiliselt fosforhappe, vaba fosfori, fosforkompleksväetiste ning söödafosfaatide tootmiseks. Fosforiiti leidub Põhja-Eestis. Probleemid Pandivere põhjavee alamvesikond on väga oluline veemoodustusala ja siin infiltreerub suur osa mandrieesti põhjaveest, tuleb olla kaevandamise planeerimisel, kaevandamisel ja keskkonnameetmete kavandamisel eriti hoolikas. Karjääride rajamisega kaasneb loodusliku maastiku hävitamine karjääride alal koos põhjaveekihtidega. Muutub väiksemate veekogude veebilanss. (Kaevandatavate alade keskkonnamõju peavad kompenseerima ümbruskonna looduslikud alad.) Aluspõhja rajatud karjäärid põhjustavad ümbruskonna veetaseme alanemist ja vee kvaliteedi
V: Pinnasevesi - pinnakattes leviv ülavesi või maapinnalähedane põhjavesi. 9. Mis tähtsus on sellel, kui paks on aeratsioonivöö? V: Aeratsioonivööndi, kui loodusliku puhastusfiltri paksusest ja omadustest sõltub suurel määral põhjavee kaitstus reostuse eest. (Aeratsioonivöös nimetatakse pinnaseveest kihi pealispinnast ülevalpool asuvat vööndit, kus kivimite poorid on täitunud veeauru ja õhuga. Vesi esineb siin seotult kapillaarse või molekulaarse veena. Sademete vesi infiltreerub või imbub põhjavette läbi aeratsioonivöö. Sellel vööl on väga oluline tähtsus põhjavee puhastamisel, kuna siin esineb vaba hapnik.) 10. Kuidas toimub pinnasevee liikumine ja kuidas seda määratakse? V: Üldjuhul on pinnasevee tase ühele või teisele poole kaldu ja vesi voolab gravitatsioonijõudude mõjul alati suunas, kus pinnasevee tase on madalam. Lihtne meetod võimaldab kindlaks teha, kas on tegu pinnaveehoidlaga või asub kaev voolava pinnavee piirkonnas
· Looduslike magevete pH tavaliselt 6...9 Veeringe · Vesi ringleb Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel. · Väike veeringe: maailmamere pinnalt vesi aurub -> kondenseerub -> langeb sademetena merre tagasi. · Suur veeringe: ülejäänud osa veest kantakse atmosfääri kaudu üldise tsirkulatsiooni kaudu mandrile -> langeb sademetena -> osa mood. pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda -> mullast satub 1)osa põhjavette, 2)osa aurub, 3)olulise osa kasutab taimestik. Äravool toimub maailmamerre tagasi. · Mandrisisene veeringe: maismaa vesi aurustub -> kondenseerub -> sajab alla · Ületab intensiivsuselt tunduvalt teisi aineringeid · Iseloomustavad veebilanss ning ringes osalevate objektide veevarud ja veevahetusperiood · Bioloogiline veeringe: veemolekulide lagunemine ja moodustumine organismide
kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. VEERINGE - vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel. Enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademena merre tagasi- see on väike (okeaaniline) veeringe. Ülejäänud kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademetena maha langevast veest moodustub osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi sulgeb suure (globaalse) veeringe. MÜRKIDE LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Raskemetallid Ag, As, Au, Bi, Cd, Co, Cu, Cr, Fe, Hg, Mn, Mo, Ni, No, Pb, Pt, Sb, Sn, Ti, Tl, U, V, Zn, Zr Keskonnasuhtes on ohtlikumad- As, Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, V, Cu Raskemetallid satuvad õhku: Kivisöe, põlevkivi, puitkütuste, turba, raske kütteõli
60% oma süsinikust 180 päeva jooksul. Tegelik süsinikukadu on suurem, sest ka biomass (nt huumus) on lagunenud polümeer. Täielikul mineraliseerumisel jääb alles ainult lisanditest (nt täiteainetest) pärit jääk. Järelikult on otstarbekas kasutada bioplastide sarrus- ja täiteainetena biolagunevaid aineid (looduslikku kiudu) või mineraalaineid (kriit, dolomiiditolm). Prügilas on biolagunemine aeglane, sest keskkond on kuiv ja O2 ei pääse piisaval määral ligi. Osa laguaineid infiltreerub pinnasesse ja ohustab põhjavett. Aeroobne protsess läheb prügilas küll üle anaeroobseks ning tekkivat metaanirikast biogaasi saab kasutada kütusena. Bioplasti kompostimine kulgeb hästi, kui see laguneb soodsates tingimustes (piisavalt hapniku, sobiv pH ja temperatuur, paras niiskus). Kuna CO2 tekkimine on siis kontrolli all ning seda tekib täpselt nii palju kui fotosünteesil taimse plastitoorme kasvamisel õhust saadi, ei kaasne kompostimisega ka keskonna saastamist.
Inimtegevuse tagajärjel on fosforisisaldus keskkonnas viimasel ajal tõusnud. Veeringe- so. Vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organimside vahendusel. Enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademena merre tagasi-see on väike okeaaniline veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette , osa aurub, olulise osa kasutab taimestik. Äravooluna maailmamerre naasev vesi suleb suure globaalse veeringe. Evapotranspiratsioon-taimkattega maapinna üldaurumine. Veeringe koosneb kolmest põhilisest osast: · Pinnavool-vesi saab osaks pinnavetest · Aurumine, transpiratsioon-vesi imendub mulda, kus teda hoitakse kapillaarjõudude poolt kinni, seejärel satub aga mulla pinnalt aurudes atmosfääri tagasi,
13. Vesi ökosüsteemis. Veeringe. Veeringe s.o. vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel. Enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademena merre tagasi see on väike (okeaaniline) veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi suleb suure (globaalse) veeringe. 14. Liebigi miinimumiseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Liebigi miinimumseadus sätestab, et organismi elutegevust piirab liigi jaoks kõige rohkem miinimumis olev tegur, hoolimata teiste tegurite soodsusest liigile. Seda
asetsevad esimese astme konsumendid, siis teise astme konsumendid jne. 23. Vesi ökosüsteemis. Veeringe. Veeringe s.o. vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel. Enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademena merre tagasi see on väike (okeaaniline) veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi suleb suure (globaalse) veeringe. 24. Happesus (pH) ja soolsus kui ökoloogilised faktorid. Happelisteks nimetatakse kõiki sademeid (vihm, udu, lumi), mille pH on normist madalam )isegi 10...100 korda). Nt. pH=5 on happesus 10 korda suurem kui pH on 6, pH 6 ja pH 3 vahe on juba 1000 kordne. 25
Biomassi muutumise järgi ajaühikus hinnatakse elukoosluse produktiivsust. 18)Ökotoksikoloogia on teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. 19)Veeringe vee pidev ringlemine MaalPäikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vah sademena merre tagasi- see on väike (okeaaniline) veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub, olulise osa kasutab taimestik. 20)pH e. vesinikioonide negatiivne kümnendlogaritm e vesinikioonide kontsentratsioon. Mida madalam on pH, seda rohkem H ioone on. Neutraalseks loetakse pH vahemikku 6,5...7, alla 6,5 happeline ning üle 7 on leeliseline. Normaalne looduslik sdemete pH=5.6, kuid võib kõikuda 4,6...5,6ni. Kui pH on alla 3 või üle 9, kahjustavad soontaimede juured otseselt kui ka
Kui eraldumine taimest lakkaks, siis küllastuksid juured varsti veega ja vee imamine mullast katkeks.Et maismaa taimed kasvuperioodil tavaliselt ei saavuta täielikku turgorit, siis jääb osa osmootsest rõhust rakukesta vasturõhu poolt tasakaalustamata. Taime normaalseks elutegevuseks peab olema piisavalt mullas vett, mis on talle kättesaadav. Põhiliseks mullavee allikakas on sademed. Sademetest osa aurub, osa osa moodustab pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Vihma ajal aurub taimedele jäänud vesi õhku tagasi paari tunniga, seepärast nõrk vihm taimi praktiliselt ei kasta. Effekt võib esineda ainult transpiratsiooni vähendamises. Taimedele on oluline mulda infiltreeritud vesi. 14. Kultuuride veetarve (potentsiaalne evapotranspiratsioon) ja niisutamise vajadus Eestis, nende arvutamise ja mõõtmise võimalused. Vesi on taimede elutegevuses asendamatu element. Taimeorganites on vesi peamine koostisosa, mis asub kudedes ja rakkudes
pidevalt aurumise käigus atmosfääri, kus ta koguneb ning kondenseerub ja sajab jälle sademetena maa peale. Veeringe- vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel. Enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademena merre tagasi- see on väike (okeaaniline) veeringe. Ülejäänud kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademetena maha langevast veest moodustub osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi sulgeb suure (globaalse) veeringe. Aineringete iseloomustamine: kvalitatiivselt, kvantitatiivselt. Avatud ja suletud ringe. On leitud, et kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivsus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, s.t
atmosfääri, kus ta koguneb ning kondenseerub ja sajab jälle sademetena maa peale. Veeringe- vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel. Enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademena merre tagasi- see on väike (okeaaniline) veeringe. Ülejäänud kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademetena maha langevast veest moodustub osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi sulgeb suure (globaalse) veeringe. Aineringete iseloomustamine: kvalitatiivselt, kvantitatiivselt. Avatud ja suletud ringe. On leitud, et kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivsus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, s
sajab jälle sademetena maa peale. 5 Veeringe- vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel. Enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademena merre tagasi- see on väike (okeaaniline) veeringe. Ülejäänud kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademetena maha langevast veest moodustub osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi sulgeb suure (globaalse) veeringe. 6 7 24. Happesus (pH) ja soolsus kui ökoloogilised faktorid. 8 25. Päikesekiirgus, temperatuur, sademed, niiskus kui ökoloogilised faktorid. 1 26. Biootiliste ja abiootiliste faktorite koostoime. Ökoloogiliste faktorite mõju organismile. 2 27. Liebigi miinimumseadus
-osmoos. Põhjavee liigid vee seotuse järgi. Põhjavee aeratsioonivöö poorid on osaliselt veega täidetud Põhjavee küllastusvöö pooriruum on veega küllastunud. Algab horisontaalne liikumine. Kui pinnases esineb kihte, kust vesi läbi ei pääse(veepide) võib sinna peale kuhjuda põhjavesi(ülavesi), mis sealt aeglaselt minema voolab. Ajutiselt (vihmade ajal) võib see sinna püsima jääda, kui vett juurde infiltreerub. Maapinnalähedane põhjavesi võib vahetuda päevadega. Mida sügavamale, seda kauem aega kulub veevahetuseks. Aastaid, sadu aastaid, tuhandeid aastaid. Alumised põhjaveekihid võivad olla jäänud vett mittejuhtivate kihtide vahele ja on rõhu all. Arteesiabassein tekib kui toiteala on kõrgemal kui väljavooluala. Põhjavee keemiline koostis. HCO3- Eestis 50-500 mg/l Cl- - Eesti rannikuajal 100 mg/l, sisemaal alla selle SO42- - Looduslikult alla 100 mg/l
1) kõrge põhjaveeseis, 2) põhjavee väljakiildumine, 3) surveline põhjavesi, 4) pinnavee pealevalgumine, 5) sagedane üleujutus tulvavetega, 6) vee paisutamine veehoidlatega, 7) vett raskesti läbilaskvad mullad. Liigniiskus võib tekkida ehituse rajamise käigus: * sademetevee äravoolu takistatus ehituse ajal. * Ehituse ajal taimestiku eemaldamine, * vee kogunemine kaevikutesse süvenditesse, ajutiste teede ja mullavallide taha. Seetõttu enamus veest infiltreerub. * Leke ajutistest torustikest, veereservuaaridest, puhastusseadmetest. 13. Liigniiskuse tunnused ja pahed. Välistunnused * taimede nõrk kasv * madal saak * niiskuslembesed umbrohud (tulikas, paiseleht, tarnad, varsakabi) * pinnase tumedam värvus * metsas väike juurdekasv * sfagnumsamblad * pinnavesi * kõrge põhjaveetase * pinnase nõrk kandevõime Mullaprofiilis avaldub liigniiskus mulla mineraalosa gleistumisena ja huumushorisondi toorhuumuslikkuses või gleistumises
õhus ajastute kestel suurenenud. Suurlinnade õhus O2 sisaldus väheneb. Veeringe Veeringe s.o. vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel. Enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademena merre tagasi see on väike (okeaaniline) veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi suleb suure (globaalse) veeringe. Evapotranspiratsioon taimkattega maapinna üldaurumine. Veeringe koosneb kolmest põhilisest osast: 1. pinnavool vesi saab osaks pinnavetest; 2. aurumine, transpiratsioon vesi imendub mulda, kus teda hoitakse kapillaarjõudude poolt kinni,
Mulla füüsikalisest, keemilisest ja bioloogilisest seisundist tulenev toitainete ja vee hulk, mida taimed tegelikult omastavad, määrab mulla efektiivse viljakuse ehk mulla produktsioonivõime, mis on mullaviljakuse kvantitatiivne näitaja. Mulla tehisviljakus kujuneb loodusliku mullaviljakuse põhjal inimtegevuse mõjul. Hea mullastruktuur Mullastruktuur mõjutab vee ja õhu liikumist mullas, mulla temperatuuri ja seda, kui lihtne on mulda harida. Kui struktuur on hea, infiltreerub vesi kiirelt mulda ja mulla graanulid on vastupidavad (ümmarguse kujuga). Hea muld absorbeerib piisavalt vett taimede kasvuks ja üleliigne vesi liigub tänu suurtele pooridele kiiresti ära. Kuivades tingimustes on väga oluline vee kapillaarne liikumine sügavamatest kihtidest juurte tsooni. Hea struktuuriga mulla iseloomulikud omadused on kõrge bioloogiline aktiivsus, hea juurte kasv ja väga kõrge kandevõime. Kahju saanud
annaabi.ee 
