olulised muudatused majanduspoliitikas. Ta valis industrialiseerimist. See pidi muutma Venemaat tööstusriigiks. Massiline kollektiviseerimine 1920. Aastate teisel poolel toimus kollektiveseerimine. See tähendas kolhooside moodustamist, et kõik vilju riigile anda. See oli kohustuslik. 1929 – 1933 aastatel saadeti oma kodudest välja ligi 9 miljonit talupoega, sest arveti, et nad on nõukogude võimu vastu. Kollektiviseerimne muutis riigi industriaalseks. Paljud inimesed pidid maalt sõitma linna ja otsida tööd.
------------ *Traditsiooniline elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond. - Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele. 3.AGRAALÜHISKOND(ÜLEMINEK INDUSTRIAALSEKS)(Vahemeremaades 14 16 saj.) *Esimene murrang toimus tänu leiutistele ja avastustele(kompass, püssirohi, trükikunst). *Põllumajanduses mitmeväljasüsteem | Algeline sordiaretus | Vee ja tuuleenergia kasutuselevõtt | Metalli sulatus| *Algas varaindustriaalne periood Tulemuseks olid: linnades manufaktuurid. Tekkisid esimesed pangad börsid aktiivne kaubandus. Linnade areng. Inimeste elutingimuste paranemine. Rahvaarvu kasv. Algas Euroopast väljaränne. Uute maade
ei kuulu iseseisva riigi tunnusega üksusi(Eesti,Läti) Föderatsioon-liitriiik,koosneb autonoomsetest osariikidest,kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. (USA,Venemaa,Saksamaa)Konföderatsioon- ehk riikide liit on ühendus kus mitu oma suveräänsuse säilitanud liimesriiki(EL).AJALOOLISED TOOTMISVIISID jagunevad : traditsioonilisteks[majandus ülesehitatud tavadele ja traditsioonidele,tööjaotust ei esine,toodetakse endale](varaagraarne ja hilisagraarseks)ning industriaalseks(varaindustriaalne ja hilisindustriaalne,postindustriaalne) tootmisviisideks.Vastavalt tootmisiviisidele võime eristada ka kolme tüüpi ühiskondi : agraar,industriaal- ja infoühiskond. Maailmamajandus on kõikide maailma riikide rahvamajandused käsitletuna nende omavahelistes seostes ja suhetes nagu need ilmnevad maailmaturul, rahvusvahelistes arveldustes,riikidevahelistes laenusuhetes ning rahvusvahelise majandusorganisatsioonid etegevuses. Agraarühiskonnas tegeleb
aiandusühiskonnad lihtsad ja arenenud agraarühiskonnad lihtsad (ader, töövahendid ja relvad on vasest, pronksist) ja arenenud (põllumajanduses tekivad ülejäägid, areneb kaubandus ja käsitöö., tekivad linnad ja riik, kujuneb piiratud bürokraatlik aparaat) kalandus- ja merendusühiskonnad karjakasvatusühiskonnad industriaalühiskonnad Levinuim viis on ühiskondi jaotada traditsiooniliseks, industriaalseks ja postindustriaalseks. 21. Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond? Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel
Kuigi valgustuse raames me luulest põhimõtteliselt ei rääkinud, oli ju romaani õitsengu aeg. 19. sajandi algust valitseb aga luule ja lüürika ning selle peal on ka lugeja tähelepanu. Sajandi vältel tuleb lugejaid juurde ja kasvab ka huvi. Luulesse tuleb ka see tunne, sentiment, sisse. Kirjutatakse palju kurbi armastusluuletusi. Märgatav on see, et üle suure aja tuleb luulesse looduse teema. Tekib looduse- ja talupojanostalgia, sest ühiskond on muutumas industriaalseks. Seda saab tähistada autoriga James Thomson (šotlane, tema poeem „Aastaajad“). See motiiv tuleb mängu ka kujutavas kunstis ja muusikas (Vivaldi, Tšaikovski). Thomsoni poeemi tõi inglise klassitsismi Alexander Pope. Ta oli õukonnapoeet ja tollal tähtis. Poeemis räägitakse aastaaegade vaheldumisest ja kirjeldatakse neid. Thomsoni teost tõlgiti väga paljudesse euroopa keeltesse. See poeem saab läbivaks -> looduse teema.
aiandusühiskonnad lihtsad ja arenenud agraarühiskonnad lihtsad (ader, töövahendid ja relvad on vasest, pronksist) ja arenenud (põllumajanduses tekivad ülejäägid, areneb kaubandus ja käsitöö., tekivad linnad ja riik, kujuneb piiratud bürokraatlik aparaat) kalandus- ja merendusühiskonnad karjakasvatusühiskonnad industriaalühiskonnad Levinuim viis on ühiskondi jaotada traditsiooniliseks, industriaalseks ja postindustriaalseks. 32. Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond? Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni
1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-baltikumis omad seadused (oma autonoomia). Ainult need seadused, mis baltimaa ise kinnitas. Vene eliidile ei meeldinud see. Vt. Materjal ka vicipediast Moderniseeruv ühiskond – tervet euroopat hõlmand protsess. Kaasab kogu ühiskonna (tõuge prantsuse revolutsioon) see kestis käbi 19 saj. Ja jätkus 20.saj. alguses. Eestlased-feodaalne põllumajandusoli ennemalt - see teisenes industriaalseks ühiskonnast – teoorjus suurenes,sest maa oli mõisniku oma ja pidi maksma maa eest renti, seega teoorjus aga kellel maad polnud, lahkusid lihtsalt linna ja seal hakkas arenemagi tööstus. Algas talude päriseks ostmine. Oli pikaajaline protsess: see oli eestlane arust moderniseerumise kõige suurem osa- seoses sellega väheneb aga peredes lastearv väiksemaks. Rahvus kihistub. Rahvusliku liikumise 3 faasi oli omane euroopa idapoolsele osale.
aiandusühiskonnad lihtsad ja arenenud; agraarühiskonnad lihtsad (ader, töövahendid ja relvad on vasest, pronksist) ja arenenud (põllumajanduses tekivad ülejäägid, areneb kaubandus ja käsitöö., tekivad linnad ja riik, kujuneb piiratud bürokraatlik aparaat); kalandus- ja merendusühiskonnad; karjakasvatusühiskonnad; industriaalühiskonnad. Levinuim viis on ühiskondi jaotada traditsiooniliseks, industriaalseks ja postindustriaalseks. 32. Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond? Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni
aiandusühiskonnad lihtsad ja arenenud agraarühiskonnad lihtsad (ader, töövahendid ja relvad on vasest, pronksist) ja arenenud (põllumajanduses tekivad ülejäägid, areneb kaubandus ja käsitöö., tekivad linnad ja riik, kujuneb piiratud bürokraatlik aparaat) kalandus- ja merendusühiskonnad karjakasvatusühiskonnad industriaalühiskonnad Levinuim viis on ühiskondi jaotada traditsiooniliseks, industriaalseks ja postindustriaalseks. 1. Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Kogu süsteem on üles ehitatud tarbimisele, miks jaguneb ühiskondlikust hierarhiast tulenevalt. On omakorda jagunenud veel: a. Lääne ühiskonnad eelkapitalistlik feodalism maaomandi feodaalse
annaabi.ee 
