"Narruse kiitus". Näiteks rõhutab ta "Narruse kiituses", et kristlik kirik on küll verega rajatud, veres kinnitust leidnud ja vere läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad asja edasi mõõgaga, nagu oleks Kristus lõplikult surnud. Algavast reformatsioonist jäi Erasmus kõrvale, tal tekkis Lutheriga tahtevabaduse küsimuses koguni konflikt. Erasmusele tähendas ristiusk eelkõige inimeetika arvestamist. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist". Ersamus pani aluse piiblikriitikale. Kunstnik suri Londonis 1543. aastal katku. Tähtsaim teos "Narruse kiitus" on filosoofiline satiir, mis lähtub elu dialektikast, lõputust muutuvusest ja uuenemisest. Sellest seisukohast osutuvad naeruväärseiks dogmas ja ebajumalad, mis inimesed kummardavad. Erasmuse dialektilist mõtteviisi, erisuguste ja tihti vastandlike vaatepunktide
Avastati seni teadmata maid/saari, kultuurrahvaid, taimi, loomi jne tuues avastaja riikidele tohutuid rikkusi. Kirikvõimule ei meeldinud uusavastused sugugi see lõi kõikuma nende positsiooni ühiskonnas ja nõrgestas väga tugevasti paavsti võimu. Seda eriti pärast Christoph Kolumbuse merereisi üle Atlandi ookeani, kus avastas 1492 aastal Ameerika. Mitte vähem oluline ei ole ka Martin Lutheri nn 95 teesi avaldamine, milles ta kritiseeris toonases kirikus levinud indulgentsidega ehk ajalike patukaristuste kustutuskirjadega kaubitsemist. Legendi järgi naelutas ta need teesid 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele. Eraldi lõiguna tuleb mainida arstiteaduse arengut. Ülikoolid hakkasid rohket huvi tundma inimese füüsilise keha ja elundite töö vastu. Püüdes vastata küsimustele, mis elundid kusagil paiknevad, kuidas välja näevad ja töötavad, miks haigestutakse? Et osata vastata, oli vajalik inimeste lahkamine, mis andis
Kõige laialdasem ketserlik liikumine levis XV sajandi algul Tsehhimaal, kus seda juhtis Praha ülikooli professor Jan Hus. Hus nõudis rahvakeelseid jumalateenistusi ja armulaual usklikele mitte üksnes leiva, vaid ka veini jagamist. Armulaua sakramendist osasaamiseks ei olnud Husi arvates ültse vaja preestrit kui vahendajat inimese ja jumala vahel. Taoline väide kõigutas juba usu aluseid. Kui sellele lisandusid veel Husi üleskutsed kiriku vara ja maade võõrandamiseks ning indulgentsidega* äritsemise avalik hukkamõistmine, siis oli Jan Husi saatus otsustatud. Ta pandi kirikuvande alla ja kutsuti Lõuna-Saksamaal Konstanzi linnas võimuvali kirikukogule. Kuigi Saksa keiser andis Husile kaitsekirja, võeti kardetav ketser kinni ja heideti vanglasse. Kuna Hus ei loobunud ka vanglas oma vaadetest, mõistis kirikukogu ta surma. 1415. a. suvel põletati Jan Hus tuleriidal. Husi reeturlik vangistamine ja hukkamine kutsusid tsehhide hulgas esile laialdase rahutuse
6)Atlani Ookeani äärsete linnade esiletõus 7)exootilised põllukultuurid 8)Uute haiguste kaasatoomine, nt: süüfilis 9)väärismetallide sissevedu euroopasse 10)Hindade revolutsioon-hindade tõus 10)Põllumajanduse areng 4)Usupuhastus a)Reformatsioon Saksamaal: eeldused, põhjused: 1)Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt 2)katoliku kiriku kõlbeline allakäik 3)indulgentsidega kauplemine 4)Rahulolematus katoliku kiriku vastu 5)Saksamaal oli vaimulik kirjandus au sees. Reformatsiooni algata oli Martin Luther. Seisukohad:1)õndsax saab ainult usu kaudu 2)Õndsax saamisex pole vaja kirikut ega paavsti 3)Pidas vastuvõetamatux patulunastuskirjade müüki 4)Usulise tõe ainsax allikax saab olla vaid piibel 5)Ristiusuõpetus tuli puhastada sinna sajandite jooxul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest-usupuhastus 6)Tunnistas senisest seitsmest sakramendist vaid kahte-
eluloo. ● Erasmus Rotterdamist katoliku preester, ühtlasi humanist ja ususallivuse kuulutaja. Kuigi tema kirjutised ei suutnud ära hoida ususõdu, kuid tema pärand osutus Euroopa humanistliku ja ratsionalistliku mõtte arengus väga mõjukaks. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, " pildikummardamist ". ● William Shakespeare Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit
Morus (filosoofiline poliitika), Kopernik, Galileo, Newton (teadus) 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. Erasmus Rotterdamist- katoliku preester, ühtlasi humanist ja ususallivuse kuulutaja. Kuigi tema kirjutised ei suutnud ära hoida ususõdu, kuid tema pärand osutus Euroopa humanistliku ja ratsionalistliku mõtte arengus väga mõjukaks. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist". William Shakespeare- Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolmeks: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. Antiigiainelistes näidendites käsitles Shakespeare siiski mitte antiikaja, vaid kaasaja probleeme ja andis tegelastele kaasaegsete inimeste iseloomujooned. Valdavalt on ta näidendid kirjutatud blankvärsis. William Shakespeare'i
Näiteks rõhutab ta "Narruse kiituses", et kristlik kirik on küll verega rajatud, veres kinnitust leidnud ja vere läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad asja edasi mõõgaga, nagu oleks Kristus lõplikult surnud. Algavast reformatsioonist jäi Erasmus kõrvale, tal tekkis Lutheriga tahtevabaduse küsimuses koguni konflikt. Erasmusele tähendas ristiusk eelkõige inimeetika arvestamist. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist". Ersamus pani aluse piiblikriitikale. Kunstnik suri Londonis 1543. aastal katku. Humanism - isiksuse vabadust taotlenud liikumine renessansiajastul Fanatism - fanaatikule omane kirglik andumus, pühendumus Fanaatik - millegi kirglik kaitsja v harrastaja Teoloogia usuteadus His scholarly name Desiderius Erasmus Roterodamus comprises the following three elements:
Asju ei tohi sisse võtta, see kurnab. o Vihavimm, mis on kasvanud nõrkusest, on kahjulik nõrgale endale. 4. Kirjutage või lükake ümber üks jumalatõestus. Jumalatõestuse ümberlükkamine: Jumal paistab olema kui äritehing. Kirik on ,,firma", mis teenib head tulu. Kirikuga on läbi aja teenitud raha, samuti on kirik tähendanud võimu. See oli lihtne viis panna tegema inimesi seda, mida nad muidu ei teeks. Rumalad inimesed usuvad jumalat- indulgentsidega sai ennast pattudest vabaks osta. Kui muidu pidid olema moraalne ning käima korralikult kirikus siis ühel hetkel said oma patud lunastada raha eest? Kuidas järsku nii? Kas see oli siis moraalne? Ja kas jumal oli sellega nõus? Kui ei, siis kuidas ta ,,jüngrid" valesti talitada said? Nad ei kuulnudki jumala ilmutusi? Miks jumal neid ebamoraalse käitumise eest ei karistanud? Miks ta ebamoraalset käitumist ära ei hoidnud? Kas jumalat siis tegelikult polnudki?
peaaegu tuleriidale saadetud. Jan Hus - üks tsehhi ülikooli õppejõud. Tema kirikukriitika oli umbes sama, mis Wyclifil, appelleeris kontsiilile, 1415 Hus hukati Constansis. Tulemuseks olid Hussiidi sõjad, mis polnud ainult hussiitide ja katoliiklaset vaheline sõda, vaid ka poliitiline võitlus. Hus nõudis põhiliselt: rahvakeelseid jumalateenistusi, euharistial sakramendi mõlema elemendi jagamist, kiriku varade ja maade võõrandamist ning indulgentsidega kauplemise avalikku hukkamõistu. Hussiidid jagunesid kaheks: 1. taboriidid (esindasid talurahvast ja linna kesk-ning alamkihte) - nõudsid inimeste täielikku varanduslikku ja õiguslikku võrdsust, aadliseisuse kaotamist ja kiriklikke reforme. 2. kariklased (esindasid kaupmehi, jõukaid kästöölisi ja aadlit) nõudsid kirikuvarade tagasi andmist ilmikutele, armulaua veini andmist ka ilmikutele (mitte ainult vaimulikele) ja sakslaste võimu piiramist Tsehhist
annaabi.ee 
