meeldejäävamad seisukohad. Juba raamatu alguses defineeritakse ära teaduse mõiste, kasutades J.J.Davies'i raamatut ,,Teaduslikust meetodist". Niisiis ,,Teadus on faktidele püstitatud struktuur". Alan Chalmers nimetab teda aga naiivseks (induktivistiks). Autor annab selgelt mõista enda arvamusest ja hinnangust selle (naiivinduktivismi) kohta väites, et selliste arutluste tõesust saab kinnitada või ümber lükata iga üks. Induktsiooniprintsiibi võib kirja panna järgmiselt: Kui suurt hulka A-sid vaadeldakse väga mitmesugustes tingimustes ning kui eranditult kõigil vaatlusalustel A-del leitakse omadus B, siis on kõikidel A-del omadus B. Järgmisena tutvustab A.Chalmers loogilist deduktsiooni. See oli minu jaoks väga meeldiv ja tuttav, kuna just sellist asja õppisime hiljuti loogika tundides. See on loogiline ja kergesti mõistetav. Loogilise deduktsiooni näide: 1. Kõik filosoofiateemalised raamatud on igavad. (eeldus)
õigustab induktiivset järeldamist. Kuidas aga õigustada induktsiooniprintsiipi ennast? Kui püüda õigustada seda induktiivselt, toetudes kogemusele, tekib vigane ring, sest niisugune õigustamine peaks toetuma induktsiooniprintsiibile. Kui aga tuua sisse kõrgemat järku induktsiooniprintsiip, siis oleks selle õigustamiseks tarvis veel kõrgemat järku induktsiooniprintsiipi jne, nii et tekib lõputu regress. Kui aga induktsiooniprintsiibi õigustus ei rajane kogemusele, vaid on aprioorne, siis on induktsiooniprintsiibi aluseks pime usk. Popper järeldas, et induktsiooniprintsiipi ei saa rahuldavalt õigustada. Analoogiliste argumentidega kritiseeris ta ka looduse ühetaolisuse printsiipi. Erinevalt Bertrand Russellist leidis Popper, et teadus ei vaja induktsiooniprintsiipi, vaid toimib oletuste ja ümberlükkamiste printsiibil. Oletused ja ümberlükkamised
neid tajuma. See on fenomenalism, sest selle lähtekohaks on see, mis ilmneb meie meelte kaudu. Olemasolev lahutatakse väliselt ilmnevas. Kogu maailm ei ole muud kui tohutu kogum fenomene, hinge ideid. Maailm on hiigelsuur ideede kobar. Hinge idee eksisteerib üksnes selles hinges, kus ta on. Olemasolu on tajutavus või see kes tajub on. Eksisteerib subjekt- hing- ja objekt: kõik ideed. DAVID HUME'I SKEPTITSISM KAUSAALSUSE JA INDUKTSIOONIPRINTSIIBI KRIITIKA. Hume´i filosoofiat on kombeks nimetada skeptiliseks empirismiks. Autentse teadmise piiride sügav tunnetamine. Ta suhtub kahtlevalt meie tavapärasesse arusaama teadmisest. Ta tahab välja selgitada, mis asjadest meil võib olla kõige rangemaid võimalikke nõudeid täitev teadmine. Kogemus on kõigi teadmiste allikas. Teadvusele vahetult ilmnev- ta enda tegevus ja muljed- on teadmiste suhtes prioriteersed. Tunnetusteooria algab ideede ja muljete teineteisest eristamisega
Seega kausaalsuse on inimene ise loonud ning lõppkokkuvõttes põhineb see usul. Kausaalne tagajärjesuhe on mõistuse looming, mis põhineb harjumusel ja taval. Tegelikult kõik reeglipärasused ja seaduspärasused on Hume'i arvates inimese mõistuse looming. Maailm sellisena nagu meie teda kogeme ja maailm sellisena nagu ta on, seisavad teineteisest eraldi. Induktsiooniprintsiibi kriitika: Kui A ja B on esinenud koos piisav arv kordi, siis juhtub A alati siis, kui juhtub B.Induktsiooniga siirdame juba aset leidnud sündmusi puudutavad teadmised tulevikus aset leidvaele sündmustele ja avardame nii oma teadmiste välja. Sündmustes on teineteisest eraldiseisvad. Immanuel Kanti kriitiline filosoofia. Kanti arutluskäik ei erine laadilt kuigi palju tekstidest, mida ta metafüüsikat reformima asudes kirus. Ta toob sisse
induktsiooniprintsiip, mis induktivisti jaoks on teaduse aluspõhjaks. Chalmersi arust on naiininduktivism vale. 2 – peatükk. Induktsiooniprobleem: 1.Kas induktsiooniprintsiip on õigustatav? (37-42). Naiivinduktivisti arvates algab teadus vaatlusest, vaatlus annab kindla aluspõhja, millele saab ehitada teaduslikku teadmist, teaduslikud teadmised aga tuletatakse induktsiooni teel vaatlusotsustustest. Kolmas väide on kahtluse all – kaheldakse induktsiooniprintsiibi paikapidavuses ja õigustuses. Induktsiooniprintsiip oli: kui suurt hulka A’sid vaadeldakse väga mitmesugustes tingimustes ning kui eranditult kõigil vaatlusalustel A’del leitakse omadus B, siis on kõikidel A’del omadus B. Selline põhimõte oleks teadust ülesehitav põhialus. Kuidas saab seda aga õigeks tunnistada ehk kui vaatlus annab meile lähtepunktiks usaldatava vaatlusotsustuste seeria, miks siis just induktiivne arutlus jõuab usaldusväärsete
1. 0 on täisarv. 2. kui x on täisarv, siis x-ile järgnev arv (x+1) on samuti täisarv. 3. kahel erineval täisarvul x ja y on erinevad järgnevad arvud (x not = y (x+1 not = y+1)). 4. 0 ei järgne ühelegi arvule. 5. matemaatilise induktsiooni printsiip: Eeldame, et mingi väide A kehtib arvu 0 kohta. Kui asjaolust, et väide A kehtib täisarvu x kohta, saab tuletada, et A kehtib ka arvu x+1 kohta, siis kehtib A kõigi täisarvude kohta. Induktsiooniprintsiibi sõnastamisel kasutas Peano mõistet ``väide'' ehk ``omadus'', täpsustamata, mis keeles ja kuidas selliseid väiteid kirja võib panna. Seetõttu ongi tegemist postulaatidega, mitte aga range aksiomaatikaga. Frege väitis, et tal õnnestus Peano postulaadid range, hulgateoorial põhineva aksiomaatikana kirja panna. Russell demonstreeris vastuseks, et Frege aksiomaatika on vastuoluline, st sellest saab tuletada ka valesid väiteid.
jadale ξ. Jada ζ elemendid moodustame induktiivselt. Ele- mendiks y1 valime v¨ahima indeksiga elemendi jadast ξ, mis kuulub punkti x u ¨mbrusesse U1 , st y1 = xn(1) , kus n(1) = min{ m | m ∈ N, xm ∈ U1 }. Oletame, et elemendid y1 , . . . , yk on juba konstrueeritud. El- emendi yk+1 saamiseks leiame n(k + 1) = min{ m | m ∈ N, m > n(k), xm ∈ Uk+1 }. 74 7 KOMPAKTSUS Siis valime yk+1 = xn(k+1) . Induktsiooniprintsiibi kohaselt on jada ζ = {yn }n∈N t¨aielikult m¨a¨aratud. Vastavalt konstrukt- sioonile yn ∈ Un (7.7) iga n ∈ N korral. N¨aitame, et x on jada ζ piirv¨a¨artus. Valime punkti x mis tahes u ¨mbruse U . Punkti u ¨mbruste baasi definitsiooni kohaselt leidub selline n0 ∈ N, et An0 ⊂ U . Tingimustest (7.6) ja (7.7) n ≥ n0 =⇒ yn ∈ Un ⊂ An0 ⊂ U. J¨arelikult x = limn→∞ yn
Näiteks üheks põhjuseks on see, et induktsiooniprintsiip tugineb vaatlusel. See eeldab väga palju vaatlusi, kuid see ei ole alati vajalik. Näiteks Teise maailmasõja lõpul heideti Hiroshimale aatomipomm. Sellest ühest ainsast vaatlusest sai selgeks see, et kui ohtlikud on aatomipommid inimestele ja keskkonnale. Kuid neid vaatlusi ei tohiks olla väga palju arusaamiseks, et need külvavad ainult õudu ja hävingut. Seda võib kirjeldada induktsiooniprintsiibi tõenäosus. Kuid tõendused põhinevad siiski lõplikel ( mitte lõpututel ) vaatlustel. See aga ei näita seda ühte lõplikku vaatlusotsust. Kuid nüüd arvatakse, et vaatlused sõltuvad teooria olemasolust. Vaatlusotsustused peavad olema vastava teooria keeles. Nende täpsus sõltub just vastava teooria täpsusest. Uskumuse tase on inimestel väga varieeruv. On inimesi, kes usuvad nende olemaolusse, kuid on neidki, kes ei usu
Näiteks üheks põhjuseks on see, et induktsiooniprintsiip tugineb vaatlusel. See eeldab väga palju vaatlusi, kuid see ei ole alati vajalik. Näiteks Teise maailmasõja lõpul heideti Hiroshimale aatomipomm. Sellest ühest ainsast vaatlusest sai selgeks see, et kui ohtlikud on aatomipommid inimestele ja keskkonnale. Kuid neid vaatlusi ei tohiks olla väga palju arusaamiseks, et need külvavad ainult õudu ja hävingut. Seda võib kirjeldada induktsiooniprintsiibi tõenäosus. Kuid tõendused põhinevad siiski lõplikel ( mitte lõpututel ) vaatlustel. See aga ei näita seda ühte lõplikku vaatlusotsust. Kuid nüüd arvatakse, et vaatlused sõltuvad teooria olemasolust. Vaatlusotsustused peavad olema vastava teooria keeles. Nende täpsus sõltub just vastava teooria täpsusest. Uskumuse tase on inimestel väga varieeruv. On inimesi, kes usuvad nende olemaolusse, kuid on 44 neidki, kes ei usu
Näiteks üheks põhjuseks on see, et induktsiooniprintsiip tugineb vaatlusel. See eeldab väga palju vaatlusi, kuid see ei ole alati vajalik. Näiteks Teise maailmasõja lõpul heideti Hiroshimale aatomipomm. Sellest ühest ainsast vaatlusest sai selgeks see, et kui ohtlikud on aatomipommid inimestele ja keskkonnale. Kuid neid vaatlusi ei tohiks olla väga palju arusaamiseks, et need külvavad ainult õudu ja hävingut. Seda võib kirjeldada induktsiooniprintsiibi tõenäosus. Kuid tõendused põhinevad siiski lõplikel ( mitte lõpututel ) vaatlustel. See aga ei näita seda ühte lõplikku vaatlusotsust. Kuid nüüd arvatakse, et vaatlused sõltuvad teooria olemasolust. Vaatlusotsustused peavad olema vastava teooria keeles. Nende täpsus sõltub just vastava teooria täpsusest. Tänapäeva teadusliku maailmapildi kõrval eksisteerivad ka veel sellised nähtused, mis jäävad teaduse piiridest väljapoole
annaabi.ee 
