Tõelisus koosneb kahest (Descartes), ühest (Spinoza) või paljudest (Leibniz) substantsidest ja on Jumala poolt täiuslikuna loodud. 2) Empirism (eelkõige Inglismaal, hiljem ka Prantsusmaal, seal eelkõige materialismina). Fr. Baconist üle Hobbes'i, Locke, Berkeley kuni Hume'ni nähakse siin tunnetuse alusena meelelist kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Õige mõistuspärane lähenemine meelelistele kogemustele võib neid korrastada ja neist induktiivseid järeldusi teha. Tänu sellisele lähenemisele arenevad loodusteadused ja hakatakse õigusfilosoofias toonitama üksiku osatähtsust. Paljud valgustusaja filosoofid paistavad silma ka teistes valdkondades nagu matemaatika, füüsika, poliitika või diplomaatia. Klassikaliselt nimetatakse valgustusega seoses Prantsuse valgustajaid: Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Füüsik-matemaatik Jean le Rond d'Alembert (1717-1783) Riigiteadlane parun de Montesquieu (1689-1755).
headust. Loogika on normatiivne distsipliin, mis ütleb, millisel juhul on põhjendid head. Seejuures ta küll lähtub sellest, millisel juhul terve mõistus põhjendeid heaks peab, kuid võib ka ette kirjutada norme, mis on terve mõistusega vastuolus. Loogika kui mõtlemise mudel Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Induktiivne loogika Induktiivne loogika on filosoofia haru, mis püüab eristada induktiivseid arutlusi selle põhjal, kui hea põhjend mingi arutlus on. Vaatleme kahte arutlust: 1) Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene. Järelikult Sokrates on surelik. 2) Päike on seni iga päev tõusnud. Järelikult homme päike tõuseb. Esimene arutlus on kehtiv, teine mitte. Induktiivne loogika peab siiski teise arutluse eeldust järelduse heaks põhjendiks, paremaks kui järgmises arutluses: 3)
(kui pank nõuab laenu andmisel tingimata tagatist, siis võime olla kindlad, et ilma tagatiseta me laenu ei saa). Induktiivne arutlus algab tihti mingit järeldust toetavate või kummutavate andmete kogumisest. Just sel teel õpime lapsest saati oma maailma tundma. Induktsioon üldistab meie kogemusi, luues aluse kujutluseks, oletusteks ja ootusteks. Õppimisel kasutame induktiivseid järeldusi iga kord kui siirdume näite või nähtuse alusel mingile seaduspärasusele või teooriale. 5. Mõistete moodustamine. Mõiste on asja või nähtuse oluliste tunnuste kogum. Mistahes abstraktsel mõistel on iga inimese jaoks isesugune meeleline sisu. Vastavalt isiklikele kogemustele ja väärtushinnagutele äratab mõiste inimestes eri tundeid. Pole võimatu, et mingi mõistega soetud ere isiklik läbielamine teeb selle sõna näiteks rikkaks. 6
Deduktiivne arutlus saab lähtepunkti mingist tõeseks loetavast väitest, millest võime loogiliselt tuletada uue otsustuse (kui pank nõuab laenu andmisel tingimata tagatist, siis võime olla kindlad, et ilma tagatiseta me laenu ei saa). Induktiivne arutlus algab tihti mingit järeldust toetavate või kummutavate andmete kogumisest. Just sel teel õpime lapsest saati oma maailma tundma. Induktsioon üldistab meie kogemusi, luues aluse kujutluseks, oletusteks ja ootusteks. Õppimisel kasutame induktiivseid järeldusi iga kord kui siirdume näite või nähtuse alusel mingile seaduspärasusele või teooriale. 5. Mõistete moodustamine. Mõiste on asja või nähtuse oluliste tunnuste kogum. Mistahes abstraktsel mõistel on iga inimese jaoks isesugune meeleline sisu. Vastavalt isiklikele kogemustele ja väärtushinnagutele äratab mõiste inimestes eri tundeid. Pole võimatu, et mingi mõistega soetud ere isiklik läbielamine teeb selle sõna näiteks rikkaks. 6
Tõlge©Maarika Pukk 2002 omadustel nii liikide kui indiviididena on niisama palju tegemist oma arenguga kui on seda erinevatel keskkondadel, kus nad oma elusid elavad. (Bronfenbrenner 1996). Selles kasutan ma kogu oma teoreetilises töös kaksikstrateegiat, mis toetub ühteviisi tugevalt teiste uurimusleidudele ja formuleeringutele kui ka minu oma ideedele. See lähenemine hõlmab progressiivselt integreeruvaid didaktilis-induktiivseid kordumisi, mis algavad mõistete formuleerimisega, mida seejärel kontrollitakse ja järjestikuliselt parandatakse kättesaadavate empiiriliste leidude valgusel. Praegusel juhul muudetakse esialgne järjekord vastupidiseks. Igal juhul alustan ma spetsiifilise empiirilise tööga (sageli sellisega, mis sisaldab või millele viidatakse käesolevas köites) ning seejärel tutvustan ühte või enamat PPCT mudeli lisakomponenti, et lubada
küsis: Mis laadi see on? Teha lõpp liigsöömisele, vastas meetod, täpsete määratluste kindlakstegemise viis. Sokrates. Kes sellele on lõpu teinud, see elab · Täpsed määratlused tekivad esemeid ja nähtusi liikidesse meeldivamalt, odavamalt ja tervislikumalt. ja klassidesse jagades. Seejuures kasutas ta "induktiivseid arutlusi". · Päev päevalt liigub Sokrates lihtsalt, peaaegu vaeselt · S.o. loogiline järeldamine üksikult üldisele. Vastupdine riietatuna, Ateena platsidel ja tänavatel. Ta armastab turgu oleks deduktsioon. agoraa'd. · Sokratese induktsioon on induktsioon analoogiate pöhjal.
mittededuktiivseteks ehk induktiivseteks. Kui induktiivse järeldamise reeglitest on lubatud erandid ja kõrvalekalded, siis on oluline uurida ja määratleda, millised erandid ja kõrvalekalded, mil määral ning millistel tingimustel on lubatud. Näiteks mõned kõrvalekalded on kirjeldatavad tõenäosuse mõistestikus. Empiirilise järeldamise reeglid on erinevat tüüpi ja erineva selgusega (sellest allpool). Teiseks deduktiivseid ja induktiivseid järeldusi eristavaks kriteeriumiks on aluse ja järeldusotsustuste „mahuerinevus“. Deduktiiv-loogilise järelduse eeldused ja tuletis on „samamahulised“: järeldusotsustus ei ütle midagi, mida eeldustes ehk aluses poleks (tuletamisi ehk implitsiitselt) juba öeldud. Induktiiv-empiirilise järelduse järeldusotsustus on alusest „suuremamahulisem“: järeldus ütleb midagi, mida eeldustes (aluses) enne ei öeldud.
informatsiooni kasutatakse uue informatsiooni loomiseks. Järeldada saab väidetega opereerides ja neid hinnates. Järeldamine allub loogikareeglitele. Loogikareeglid aitavad nende järgimisel välistada eksimusi ja jõuda mõistlikele järeldustele. Me mõtleme järeldades ehk järeldusi tehes. Järeldused võivad olla kas induktiivsed või deduktiivsed. Kui me järeldame oma või teiste poolt saadud üksikute kogemuste või tehtud vaatluste alusel, teeme induktiivseid järeldusi ehk üldistusi üksikjuhtudest. Deduktiivsed järeldused toimuvad üldiselt üksikule. Siin võtame aluseks üldise reegli ja teeme selle alusel järeldusi konkreetse üksikjuhu kohta. Loogilises analüüsis omandavad deduktiivsed järeldused süllogismi vormi. Süllogismid on kahe eelduse (väite) järjestused, mis viivad kolmandale väitele ehk järeldusele. Seejuures võib öelda, et see kolmas väide kujutab endast kahest eelmisest väitest tuletatud uut informatsiooni
16 1 Reaalarvud Nii moodustatud hulk, mille me tähistame esialgu tähega N , koosneb seega kõikvõimalikest lõplikest summadest 1 + 1 + . . . + 1. Hulga N omaduste uurimiseks võtame kasutusele induktiivse hulga mõiste. Definitsioon. Korpuse F alamhulka M nimetatakse induktiivseks, kui ta rahuldab tin- gimusi (i) 1 ∈ M ja (ii) kui a ∈ M, siis a + 1 ∈ M. Induktiivseid alamhulki korpuses F kindlasti leidub: hulk F ise on induktiivne, samuti hulga F kõigi positiivsete elementide hulk (selgitada!)z. Definitsioon. Kõigi induktiivsete alamhulkade M ⊆ F ühisosa tähistame tähega N, s.t. N := M. M ⊆F, M on induktiivne
annaabi.ee 
