JAAVA NING BALI April 2018 SAARTE MUUSIKA JAAVA SAAR Jaava on Indoneesiale kuuluv saar Malai saarestikus. Saare pindala on 126 700 km2. Jaava saar on suurima elanike arvuga saar maailmas. 2014. aasta seisuga elas saarel 141 miljonit inimest. BALI SAAR Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Bali kuulub Indoneesiale, moodustades koos naabersaartega Bali provintsi. Jaava saarest on Bali lahutatud kitsa ja madala, Bali väinaga, idas asuvast Lombokist sügava Lomboki väinaga. Saarest põhja jääb Vaiksesse ookeani kuuluv Bali meri, lõunasse India ookean. LIPP JA HÜMN Bali ja Jaava saared kuuluvad Indoneesia koosseisu, see tõttu on neil Indoneesiaga sama hümn
Indoneesia nimi Indoneesia Kultuur India ookean. riis. Gamelan. Jaava ja Bail. -Kultuur Muusika instrumendid Road. Varjuteater. Instrumendid Metallophone Gong Kendang Muusika näited https://www.youtube.com/watch?v=viW0M5R2BLo&list=PLkbaG37V-vG 8Fib_qvgOKf3qzqA0SUk59 See on terve playlist. Palun. Viited. 1.Mis asi on gamelan? 1. TUBLI POISS!!! See on pilliorkester. 2.Kus asub indoneesia ? 2. See asub lõuna - ida osas indiaookenais. 3. Mis on põhi pillid mida mängitakse gamelan orkestris? 3. Seal on: Bonang, Gender, Gong ja Kendang. TÄNAN KUULAMA ST!!!
Kaasaegsest suurlinnast võib mõne tunniga jõuda kivikirveid kasutavate paapua hõimudeni. Lisaks paljudele kultuuriväärtustele sobib Malai saarestik hästi ka rannapuhkuseks. Malai saarestikus saab surfata ookeanilainetel, sukelduda värvikirevasse veealusesse maailma või istuda palmi all mõnel asustamata saarel. Malai saarestik 1.Üldine iseloomustus Malai saarestik on saarestik Aasia ja Austraalia ning Vaikse ja India ookeani vahel. Malai saarestiku suurimad osad on Sunda ja Maluku saared ning Filipiinid. Sunda saared omakorda jagunevad Suurteks jaVäikesteks Sunda saarteks. Malai saared on pindalalt maailma suurim saarestik. Vulkaaniliselt on Malai saarestik väga aktiivne. Tektooniline kerge on tekitanud saarestikku hulganiselt mitme kilomeetri kõrgusi mägesid. Kõige kõrgemad mäed on Uus-Ginea (5030 m kõrgune Puncak Jaya) ja Kalimantan (4101 m kõrgune Kinabalu). 2.Kliima Maakera on jaotatud kliimavöötmeteks paralleelselt ekvaatoriga
INDONEESIA Donatella-Desiree Heido 8.a ASEND · Indoneesia on riik Kagu-Aasias. · Hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. · Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 34 provintsist (umbes 6000 on asustamata). · ASEND Riik ulatub idast läände ligi 5120 kilomeetrit ja põhjast lõunasse ligi 1760 kilomeetrit. · Indoneesia saared paiknevad mõlemal pool ekvaatorit ning neist suurimad on Jaava, Sumatra, Uus- Guinea ja Sulawesi. · Riigi rannajoone pikkus · Pealinn Jakarta. · Hümn: "Indoneesia Raya" · Riigikeel indoneesia. · President Joko Widodo. · Rahaühik: ruupia (IDR). · Indoneesia pindala on 1 904 569 km 2 · Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. · Indoneesias elab 237,6 miljonit inimest (2010) https://www.youtube.com/watch?v=Rc2dG7uMlhA (hü
Bali saar Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar.Bali kuulub Indoneesiale, moodustades koos naabersaartega Bali provintsi. Bali saar on üks osa Indoneesia saarestikust. Saar ise on suhteliselt väike – sellele saab lausa ühe päevaga tiiru peale teha! See on kui paradiisisaar – kristallselge merevesi, pea kogu saart ümbritsevad pikad liivarannad ja palmid, mäed ja vulkaanid, palju rohelust, sõbralikud inimesed ja spirituaalne kultuur. Bali kõige populaarsemaks vaatamisväärsuseks on Hindu templid, mida võib näha pea igas külas. Saar on vulkaaniline ja mägine, kõrgus kuni 3142 meetrit (Agungi tegevvulkaan). Teised suuremad mäed on Batur (1717 m) ja Patas (1580 m). Kõik need mäed asuvad saart läänetipust idatipuni läbivas mäeahelikus, mis kulgeb Sumatralt ja Jaavalt üle Bali kuni Florese ja Timorini. Saare ulatus idast läände on 153 km ja põhjast lõunasse 112 km, pindala on 5632 km². Bali asub 8
Koostajad: Mona Schiff ja Triine Puppart Juhendaja: Laine Lehto INDONEESIA MUUSIKA INDONEESIA Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. See on mitmekesisekultuuriga maa, mis on olnud sajandeid india kultuuri - hinduism, budism – mõjusfääris. 15.saj jõudis Indioneesiasse islam, millest jäi puutumata vaid Bali saar. Indoneesia puhul ei võimalda muusikavormide ja nendega seotud kunstiliikide rohkus rääkida ühtsest kultuurist – regionaalsed erinevused on niivõrd suured. VEEL INDONEESIAST Märksõna, mis esimesena seostub selle piirkonna muusikaga on gamelan. See sõna tähistab nii muusikastiili kui ka instrumentide gruppi. Gamelaokestrid koosnevad mitmesugustest metallplaatidega instrumentidest ja häälestatud gongidest.
Indoneesia UT LR-geograafia ÜLDANDMED Indoneesia on riik Kagu-Aasias. Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND
.........................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 Sissejuhatus Hotspots of biodiversity keskmisest tunduvalt kõrgema bioloogilise mitmekesisusega kohad. Üks kuulus ja ülimalt ohustatud hot-spot asub Indoneesia saarestikus. Sunda piikond hõlmab Borneo (Kalimantani), Sumatra, Jaava saart ning paljusid teisi väiksemaid saari, mis jäävad Wallace'i joonest lääne poole. Riigid, kelle territoorimuiga see osaliselt või täielikult kattub on Brunei, Indoneesia ja Malaisia. Referaat annab ülevaate Sunda piirkonna bioloogilisest mitmekesisusest, selle kaitsest ning tulevikuperspektiividest.
saared on ja ilmselt ka jäävad lähiajal üheks maailma kõige turistikamaks piirkonnaks. alla loetakse Indohiina poolsaarel ning Euraasia ja Austraalia vahelistel saartel asuvaid riike ja maad. Kagu-Aasia Saared Malai saarestik on kõige suurem saarestik Kagu-Aasias (Seal asuvad ka väiksemad saared) Malai saarestikul on üle 25 000 saare. Sunda saared on saarestik Kagu-Aasias, osa Malai saarestikust. Sunda saared jagunevad Väikesteks ja suurteks. Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Geograafiline asend Malai saarestiku kordinaadid : 2° S ja 107° E Malai saarestik on saarestik Aasia ja Austraalia ning Vaikse- ja India ookeani vahel. Sunda saarestiku kordinaadid on : 9° S, 120° E Bali saare kordinaadid : 8° S, 115° E Pinnamood Pinnamoes on vahelduvad mäestikud Allviaalmadalikud Künklikud tasandikud Rohkesti on Kagu-Aasias vulkaane. Laama
Bali keel Bali saar • väike paradiisisaar Indoneesia saarestikus • vulkaaniline ja mägine • kultuuriliselt lähedane Indoneesias, Filipiinidel ja Okeaanias elavate rahvustega • mõjutused Hiinast ja Indiast • 3,5 miljonit elanikku • populaarne turismisihtkoht Bali keel • Balide, Indoneesia, Bali ja kõrvalasuvate saarestike keel • Austroneesia keelkond • Arenes välja u 500 p.Kr. • Kõnelejaid 3,3 miljonit • Arenev keel • Põhiliselt kasutatakse kõnekeelena • Ilukirjanduses ei kasutata • Peamisena kõnelemiskeel Indoneesia Bali kiri • Bali kirjal ja keelel erinev tähestik • Kirjakeel – kasutatakse Bali saarel • Muudetus ladinakeelse tähestiku järgi • Tähestik pärineb kaavi kirjast -47 sümbolit – 14 täishäälikut ja 33 kaashäälikut
6 • Krakatau vulkaanipurske tagajärgi oli tunda kogu maailmas. • Atmosfääri sattus niivõrd palju tuhka ja gaase, et see põhjustas nn. vulkaanilise talve ning maailma keskmine õhutemperatuur langes viieks aastaks keskmiselt 1,2°C võrra. 7 Plahvatuste tagajärjel purunes suurem osa Krakatau saarest ning vajus merre. Järele jäi saare lõunaosa Rakata vulkaaniga. Rakata vulkaan on kustunud vulkaan. 8 1927. aastal tõusis endise Krakatau saare põhjaosas merest uus saar - Anak Krakatau. Saar on järjest laienenud ja seal toimub vulkaaniline tegevus. Vulkaanitipu kõrgus on 813 meetrit. 9 Kasutatud allikad • http://et.wikipedia.org/wiki/Krakatau • http://volcano.oregonstate.edu/descr ibe-1883-eruption-krakatau • http://en.wikipedia.org/wiki/1883_eru ption_of_Krakatoa • http://en.wikipedia
1. Indoneesia asub ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel. Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jaguneb Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraalia vahel. Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora, mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont. Indoneesia pindala on 1 904 569 km2.
Tiigri isiklik territoorium ei ole täpselt teada, asustustihedus võib olla ligikaudselt 4-5 täiskasvanud tiigrit km², seda peamiselt madalmaa metsades. Kõrgendikel on asustustihedus väiksem, kuna seal napib saakloomi. Indoneesia : Ajalooline dokumentatsioon tiigrite kohta Sumatra saarel on üsna pealiskaudne. 1978. pakuti tiigrite arvuks u. 1000, aga sellest ajast saadik on Sumatral toimunud kiire põllumajanduslik areng, mille tagajärjel on tiigrite arvukus langenud. 1992. aastal elas Indoneesia Metsa ja Looduskaitse Ministeeriumi (Department of Forest Protection and Nature Conservation) hinnangul u. 400 sumatra tiigrit viies rahvuspargis ja u. 100 aladel, mis võivad tulevikus minna põllumaa alla. Kõige rohkem tiigreid (u. 110) elab Gunung Leuser'i rahvuspargis. Sealsetes piirkondades esinev salaküttimine ja jätkuv metsade maharaiumine mõjutavad populatsiooni edaspidist suurust. Kunagi oli Sumatra saar troopikametsaga kaetud paradiis,
See äratas minu huvi oma liigirikkusega, sellega et ta on jagatud kolme riigi vahel ja tõsiasjaga, et see on veel üks väheseid paiku Kagu-Aasias, mida on veel võimalik päästa. Oma uurimuses ma keskendungi sellele, mis ja kuidas muutis selle saare loodustiku hävimisohtlikuks ja sellele, kuidas meil veel on võimalik seda eedenit päästa. 3.Ülevaade 3.1. Asukoht Kailimantan on saar Kagu-Aasias, mis on jagunenud kolme riigi vahel: Malaisia, Indoneesia ja Brunei. Saare pindala on 743 330 km2, mis teeb sellest suuruselt maailma kolmanda saare. Kõige suurem osa saarest (72,6%) kuulub Indoneesiale; 26,7% kuulub Malasiale, jagunedes omakorda Sabah`i ja Sarawaki osariigi vahel; 0,6% Kalimantanist kuulub väiksele Brunei sultaniriigile. Seda saart piirab põhjast Lõuna-Hiina meri, Sulu meri kirdest, Makassari väin ja Sulawesi meri idast ning Java meri ja Karimata väin lõunast. Kailimantanst läände jääb
· Võitis 1891. aastal klaverimängus medali · Jätkas õpinguid Fauré kompositsiooniklassis · 1898. aastal seisis esmakordselt dirigendipuldis · 1905. aastaks oli komponeerinud juba mitmed meistriteosed · Tunnustas küll Debussyd, aga sõprust ei sõlmunud · Eeskujudeks nimetas sageli Mozarti, Scarlattit ja Couperin-i Pariis · Pariisist sai kosmopoliitne kultuuripealinn · Sajandivahetusel võis kuulda Jaava saartelt pärit gamelan orkestrit · Võis kuulda/näha teoseid dirigeerimas Korsakovi, Mahlerit ja Straussi · Viini vallss sai populaarseks · 1920-dnatel ilmusid Pariisi dzässansamblid · Ravel ammutas neilt inspiratsiooni püüdmata kedagi väljendada Looming · Muusikal täpne ja selge vorm · Vormistruktuurides range, konstruktiivne, selgepiiriline · Kõlamehanismid peenelt lihvitud, elegantsed · Rohkem lähedust postimpressionismile · Kasutab ära eredaid värvinguid
Tegalalang Riisi Terrass Tegid: Mark ja Robin Tegalalang küla See asub Indoneesias, Bali saarel. See on juba vana küla, kuid see sai kuulsaks alles lähiajal. See on kuulus kuna seal on väga ilusad riisi terrassid. Turism on suur, eriti viimastel aastatel. Sõit pole väga pikk pealinnast, umbes 25 minutit. Seal on söögikohad, kus pakutakse kohaliku riisiga tehtud toite ja jooke ja muidugi välismaiseid toite ka. Riisi produktsioon Indoneesias on tähtis osa maaila majanduses. Indoneesia on maailmas kolmandal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
