Muistsed uskumused ja vahekorrad kirikuga Muinaseestlaste usundist tervikliku pildi saamist raskendab allikate nappus. Suures osas näib muistne rahvausund olevat põhinenud mitmesugustel animistlikel kujutelmadel, kus inimeste ja nii elus kui ka surnud looduse vahel puudus kindel piir. Ajal, mil peamiseks elatusalaks muutus maaviljelus, kujunes välja mitmesuguste kaitsehaldjate ning väikejumalate kultus, mida võib seostada indogermaani rahvaste kasvava mõjuga. Kultuslikud toimingud olid seotud põllutööde ja karjahoidmisega, aga ka koduga. Läti Henriku teadetest nähtub, et pühaks peeti hiiesalusid ja mägesid, paljud kohanimed ja muistendid viitavad jõgede, järvede, kivide ning allikate austamisele. Muinasaegsetest jumalustest teame ainsana nimepidi Henriku poolt mitmel korral nimetatud Tharapitat, saarlaste suurt jumalat, kes vastab tõenäoliselt hilisemast rahvausundist tuntud Taara või Toorule
suguluskeeltes jm. Franz Bopp (1791-1867), kirjutas teose pööramissüsteemist, seoses sanskriti k. Sanskriti keel paljudes asjades sarnane kreeka keelega – suur avastus. Väljend indoeuroopa keeled. Bopp võrdles pööramissüsteemi, hiljem ka nende keelte foneetikat. Rasmus Rask, taani keeleteadlane, väljendas hiljem samu asju, mida Bopp. Kirjeldas vana skandinaavia keelt, kuid laialt, võrdleval alusel, võrreldes ka sanskritiga. Jakob Ludwig Carl Grimm. 1819 avaldas indogermaani grammatika. Tal eesmärgiks koguda kõik saksa folkloor ning saksa keele sõnaraamat, akadeemiline töö (võrreldes kõikide indoeuroopa keeltega, sõnadele lisatud tema päritolu ja paralleelid teistes indoeuroopa keeltes). Grimmi seadus: erinevates indoeuroopa keeltes regulaarsed vastavused. Võrdleva keeleteaduse ideaal loodusteadused. Ka keeles peavad kehtima kindlad seadused. Leidis, kuidas erinevates keeltes üks täht nt läheb üle teiseks, nt algkeeles p, teises aga muutunud f-ks
Monogenees: kõik keeled põlvnevad ühest allikast (nt Paabeli torni legend). Polügenees: keel on tekkinud eri paikades eri hetkedel. Monogenees on naiivne teooria, professionaalsed keeleteadlased seda ei usu. Moodsa keeleteaduse sünd: püüd selgitada keele päritolu ja arengu probleeme keeleainese süstemaatilise, järjekindla tõlgendamise kaudu. Ajaloolise (diakroonilise) keeleteaduse sünd. Huvi sanskriti vastu Euroopas 19. sajandil. Indoeuroopa (vanem kitsama nimega indogermaani) keelte süstemaatiline uurimine (võrdlus, sarnasuste ja erinevuste otsimine jne). Uute meetodite otsing. Algkeelte rekonstrueerimise katsed. Franz Bopp (1791-1867) seostas omavahel muinasindia ja Euroopa keeled. Võrdlev- ajalooline meetod, häälikumuutuste süstemaatilisus: kui keeles X esineb teatud ümbruses/positsioonis häälik A ja keeles Y samas ümbruses häälik B, siis see vastavus on järjekindel. Nt leedu g eesvokaali ees läti dz samas positsioonis
- keelekirjelduses: ,,keelepuuteooria" (sks Stammbaumtheorie) - (indoeuroopa) algkeele rekonstrueerimine - keeletüpoloogia arendamine : isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad keeled ja nende seos keelte arenguastmetega : kristallid, taimed, loomad; morfoloogiline klassifikatsioon sõna vormi ja selle rolli järgi süntaksis; tegeles juba Humboldt; (hiljem lisandunud inkorporeerivate keelte tüüp ajab sõna ja lause ehituse suhte segi) Töid: Indogermaani keelte võrdleva(te) grammatika(te) kokkuvõte 1861 Leedu keele grammatika käsiraamat 1856 d) noorgrammatikud (absolutiseerisid keele ajaloo). 19. sajandi teine pool-20. saj algus. Noorgrammatikud (Junggrammatiker). Vormistajad. Teaduslik rangus, absoluutne historism. Karl Brugmann (1849-1919), August Leskien (1840-1914) ja Hermann Paul (1846- 1921) Prinzipien der Sprachgeschichte · Kriitika senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite aadressil.
Karl Brugmann, Berthold Delbrück, Hermann Paul, Eduard Sievers De Saussure Märgukiri algsest vokaalisüsteemist indoeuroopa keeltes Larüngaalne teooria Kui on mingid ühisomadused, siis nad tulenevad järelikult juurtest Kui on erinevusi, siis on 2 varianti: kas eri juurtest või kasvasid lahku Neid seaduseid kirjeldatakse nagu loodusseadusi, kui ei õnnestu, siis erinevused Nii tekkis germaani keeltes hulk häälikuid, mis peavad seletama keelte suurt variatiivsust Indogermaani keeles oli nii mitu a-d, o-d jne Saussure ütleb, et sellist keelt ei saa olla Tekkis probl. Kas indoeuroopa keelt oli kunagi olemas v see keeleteadlaste rekonstruktsioon, et seletada praeguseid erinevusi Boppi ja Grimmi ajastul oli see iseenesestmõistetav, et selline keel olemas Uusgrammatikud arvasid, et pigem konstruktsioon, et keelt polnud olemas A.Kuhn avastas, et eri keeltes sarnaseid fraseologisme (vm), nt "kustumatu tuli" mitmetes keeltes sarnane, järelikult on olnud inimesi,
- keelekirjelduses: ,,keelepuuteooria" (sks Stammbaumtheorie) - (indoeuroopa) algkeele rekonstrueerimine - keeletüpoloogia arendamine : isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad keeled ja nende seos keelte arenguastmetega : kristallid, taimed, loomad; morfoloogiline klassifikatsioon sõna vormi ja selle rolli järgi süntaksis; tegeles juba Humboldt; (hiljem lisandunud inkorporeerivate keelte tüüp ajab sõna ja lause ehituse suhte segi) Töid: Indogermaani keelte võrdleva(te) grammatika(te) kokkuvõte 1861 Leedu keele grammatika käsiraamat 1856 d) noorgrammatikud (absolutiseerisid keele ajaloo). 19. sajandi teine pool-20. saj algus. Noorgrammatikud (Junggrammatiker). Vormistajad. Teaduslik rangus, absoluutne historism. Karl Brugmann (1849-1919), August Leskien (1840-1914) ja Hermann Paul (1846-1921) Prinzipien der Sprachgeschichte · Kriitika senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite aadressil.
Indogermaanlased tulid Vahemere piirkonda u. 7 500 aastat tagasi, põllunduse-karjakasvatuse levimine nendega. (Karjakasvatus suurema iivega, tõhusamad)(Kütid loodustundlikumad, hajuvamad, loodsegapõimunud, suurem oht sattuda ellujäämis kriisidesse, erinev sooline tasakaal) Suur veeuputus – sulav jää vesi murdis ookeanist läbi Bosporuse väina Vahemerre ja Musta merre, kust vee tase tõusis 15 cm päevas, kokku 107 meetrit. Indogermaani rahvad liikusid sealt soomeugrilaste poolt asustatud Kesk.Euroopasse. Kalevi Wiiki järgi tänaste indogermaanlastest (ennekõike germaani, slaavi, balti) keelte kõnelejate esivanemad assimileerunud soomeugrilased. Euroopa 5 500 – 3 000 a. e.m.a. (Kõneldavad keeled) Soome-Ugri(Eesti, Soome, Rootsi, Norra), Keldid (Wales), Germaani(Holland, Saksa), Balti(Läti, Leedu, Preisi), Slaavi (Vene, Valge-Vene, Tšehhi, Sloveenia),
· Indogermaanlased tulid Vahemere piirkonda u. 7 500 aastat tagasi, põllunduse- karjakasvatuse levimine nendega. (Karjakasvatus suurema iivega, tõhusamad)(Kütid loodustundlikumad, hajuvamad, loodsegapõimunud, suurem oht sattuda ellujäämis kriisidesse, erinev sooline tasakaal) · Suur veeuputus sulav jää vesi murdis ookeanist läbi Bosporuse väina Vahemerre ja Musta merre, kust vee tase tõusis 15 cm päevas, kokku 107 meetrit. Indogermaani rahvad liikusid sealt soomeugrilaste poolt asustatud Kesk.Euroopasse. Kalevi Wiiki järgi tänaste indogermaanlastest (ennekõike germaani, slaavi, balti) keelte kõnelejate esivanemad assimileerunud soomeugrilased. Euroopa 5 500 3 000 a. e.m.a. (Kõneldavad keeled) Soome-Ugri(Eesti, Soome, Rootsi, Norra), Keldid (Wales), Germaani(Holland, Saksa), Balti(Läti, Leedu, Preisi), Slaavi (Vene, Valge-Vene, Tsehhi, Sloveenia), Jugoslaavia
estnischen Volksglaubens“ I-III. Kultuuriajalooline paradigma: ajalooline lähenemine, kultuurimõjud- ja laenud, subjektiivsus – on lugenud palju materjali, on asjad, mida peab tähtsaks ning mille toel hakkab tõlgendama. Olulised on esivanemate hingedel ja surma kujutamine – selle keskne lähenemine usundile. Rahvaluule-rahvusideoloogia tugi, rahvapärimus . eestluse elujõu allikas. Loorits on väga rahvuslik. On väga saksavaenulik. Eestlastele ürgomase otsingud, vastandumine saksa (indogermaani) asjadele. Uku Masing Õppis usuteadust ning oli pärit vennastekoguduse suundumusega taluperest. Oskas umbes 60 keelt ning oli meeletu lugemusega. Luges umbes 1000 lk päevas. Tähtsus uurija ja usundifilosoofina. Kirjutas raamatu „Eesti usund“. See on olemasolevate tekstide, konspektide publikatsioon: taevas ja jumalused, inimene ja surmajärgsus, haldjad (mitte Eesti, vaid muude maade). Ei ole kasutanud kirjutates algallikaid vaid muude autorite tõlgendusi. Ei saanud Looritsaga läbi.
filosoofiaga enne seda teadlikult õppima asumist kokku puutunud. Enamgi veel, mõndagi filosoofiast, filosoofilist on meisse paratamatult mingil viisil lausa sisse imbunud. Nimetame siinkohal vaid kolme seoseliini. Igasugune keel kätkeb endas teatud metafüüsikat olemise struktureerimist sellele keelele eripärasel viisil. Mõistestiku ja grammatika erijooned (aga kui palju nt võrreldavalt soomeugri ja indogermaani keeltes?) mõjutavad tajuprotsesse, samuti mõtlemist kui protsessi ja mõtete esitamist. Teiseks. Filosoofiliselt koolitamata tavainimese igapäevamõtlemises on kinnistunud mitmesugused usud: usk selle kohta, et teatud asjad, olendid ja sündmused meie elus on objektiivselt olemas, et neil on püsivad omadused, millest me oleme suutelised ettekujutust (kujutlust? arvamust? teadmist?) looma. Niisugused põhjendusteta omaksvõetavad usud moodustavad filosoofias nn naiivrealismi tuuma.
annaabi.ee 
