testib keegi teine) · programmi dokumenteerimine (Java keele korral genereeritakse html-vormingus dokumentatsioon javadoc abil) · programmi viimine tegeliku kasutajani ja kõik see, mis on seotud tarkvaratehnika aspektidega - big picture Programmeerimise paradigmad, imperatiivne vs. deklaratiivne lähenemine: · imperatiivne · funktsionaalne · loogiline · objekt-orienteeritud · ... Ajalooliselt esimesed kõrgtaseme keeled toetavad imperatiivset lähenemist. · FORTRAN, kirjeldus 1954, realisatsioon 1956. J. Backus. FORmula TRANslator · ALGOL, 1958, P. Naur. ALGOrithmic Language - Euroopa projekt · COBOL, 1959, COmmon Business Oriented Language - USA · BASIC, 1965, Beginners All-purpose Symbolic Instruction Code - USA · Pascal, 1971, N. Wirth - Euroopa · C, 1974, D. Ritchie · Ada, 1979 - USA · Funktsionaalsetest keeltest esimene on Lisp, 1962, J. McCarthy, LISt Processing - MIT
universaliseeritavad otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida võib omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt kaalutleda. Moraaliotsustuste tunnused preskriptiivsus – ei kirjelda olukordi, vaid teevad ettekirjutusi käitumiseks. vastavad küsimusele: mida ma peaksin tegema? loogiline vorm – vaid siis, kui arutluse eeldustes sisaldub imperatiiv, saab tuletada imperatiivset järeldust. universaliseeritavus - moraaliotsustusi esitades ollakse valmis seda üldistama kõikidele samasugustele juhtumitele. Kõikidele kehtib samalaadses olukorras seesama ettekirjutus. Printsiibid: Hare’i järgi on moraaliarutlustes kesksel kohal moraaliprintsiibid, kuid ta ei arva, et need peaks olema jäigad. Ilma nendeta pole võimalik õppimine, sest õpitakse tegude klasse teatud tüüpi olukordades, mitte individuaalseid tegusid.
organitest. Parlamendi esimehe koha saab, nagu reegel, üks valitseva partei juhtkonna liige. Mõnikord ta kuulub partei juhtorganisse ametikohuste tõttu. 57. Mida kujutab endast vaba mandaat, mida imperatiivne mandaat? Oma iseloomult võib mandaat olla kas vaba või imperatiivne. Imperatiivse mandaadi korral on deputaat kohustatud täitma oma valijate juhiseid ja valijatel on õigus deputaat juhiste mittetäitmise eest tagasi kutsuda. Imperatiivset mandaati peetakse eluvõõraks nähtuseks. Leitakse, et saadikul peaks olema vabadus hääletada enda südametunnistuse ja parema heaksarvamise järgi. Imperatiivset mandaati on kasutatud autoritaarse või totalitaarse poliitilise reziimiga riikides. Demokraatlikes riikides on imperatiivset mandaati kasutatud haruharva ja peamiselt munitsipaaltasandil. Vaba mandaadi korral ei saa valijad deputaadile anda kohustuslikke juhiseid ja deputaati pole võimalik tagasi kutsuda
Eetikaväited ei olegi ranges mõttes väited, nendega ei kirjeldata fakte ega väljendata uskumusi, vaid tehakse midagi muud (nt väljendatakse tundeid või ettekirjutusi). Moraaliotsustuste tunnused PRESKRIPTIIVSUS: Moraaliotsustused ei kirjelda olukordi, vaid teevad ettekirjutusi käitumiseks. (Nt. “Joosep ei peaks petma”). Moraaliotsustused vastavad küsimusele “mida ma peaksin tegema?” LOOGILINE VORM: Vaid siis, kui arutluse eeldustes sisaldub imperatiiv, saab tuletada imperatiivset järeldust. 1. Tee alati X! (üldine imperatiiv) 2. See A on X-i juhtum (üksikväide) 3. Järeldus: Tee A! (üksik imperatiiv) UNIVERSALISEERITAVUS: moraaliotsustusi esitades ollakse valmis seda üldistama kõikidele samasugustele juhtumitele. Kõikidele kehtib samalaadses olukorras seesama ettekirjutus. (Nt. “Sa ei peaks oma ülemuse tagant varastama” Printsiibid Hare’i järgi on moraaliarutlustes kesksel kohal moraaliprintsiibid. Leidub ka eetikateooriaid,
omadus (või moraaliomadus) hea.Milline omadus see on? See küsimus viib meid tänapäevase metaeetika lätete juurde. Moraaliotsustuste tunnused PRESKRIPTIIVSUS: Moraaliotsustused ei kirjelda olukordi,vaid teevad ettekirjutusi käitumiseks. (Nt. "Joosep ei peaks petma"). Moraaliotsustused vastavad küsimusele "mida ma peaksin tegema?" LOOGILINE VORM: Vaid siis, kui arutluse eeldustes sisaldub imperatiiv, saab tuletada imperatiivset järeldust. 1. Tee alati X! (üldine imperatiiv) 2. See A on X-i juhtum (üksikväide) 3. Järeldus: Tee A! (üksik imperatiiv) UNIVERSALISEERITAVUS: moraaliotsustusi esitades ollakse valmis seda üldistama kõikidele samasugustele juhtumitele. Kõikidele kehtib samalaadses olukorras seesama ettekirjutus. (Nt. "Sa ei peaks oma ülemuse tagant varastama" Printsiibid Hare'i järgi on moraaliarutlustes kesksel kohal moraaliprintsiibid. Leidub ka
postulaat õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest). Formaalse määratletuse aspektist iseloomustab õigusnormi: 1) loogiline struktuur; 2) eriline normikeel, mis ühelt poolt baseerub vastava emakeele alusele, kuid kasutab erilist formaliseeritud ratsionaalset lauseehitust. Õigusnormi keel võib olla deskriptiivne või preskriptiivne. Deskriptiivne keel (kõneviis) tähendab kirjeldavat (möönavat) kõneviisi, preskriptiivne aga määravat (imperatiivset; käskivat) kõneviisi. Kontinentaalses õigussüsteemis säilib preskriptiivne keel traditsiooniliselt enim nt kriminaalõiguses. Nii deskriptiivne kui ka preskriptiivne keel on üksnes instrumendid, mis väljendavad ning vahendavad õigusnormis sisalduvat käitumisreeglit. Õigusnormi loogilist struktuuri selgitame omaette järgmise, teema II all. Juhime veel tähelepanu sellele, et käesoleva teema paragrahvis 1 p 3.1. loetleti sotsiaalsete normide
Nt. VÕS §51, §275. Keeld on kusagil õigusnormis toodud, aga sanktsioon selle õigusnormist tuleneva keelu rikkumise kohta on TsÜS §87 (seadusest saab küll keelu välja lugeda, aga tagajärge pole). 8.2.2. Tehingu tühisus vastuolu tõttu Põhiseadusega Kui on mingi kokkulepe, mis rikub isiku põhiõigusi (nt. mingi lepingupunkt on diskrimineeriv ja vastuolus põhiõigustega), siis on see tehing või tehinguosa tühine, ilma et tsiviilseadustiku mingist osast peaks hakkama otsime imperatiivset normi. TsÜS §86. Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Avalik kord = põhiseaduslik kord. 8.2.3. Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS §86. Norm, mida tuleb alati kontrollida pärast kui pole seadusest tulenevat tühisuse alust. Seadusandja ei suuda ette näha kõiki situatsioone, et sätestada ammendavalt keeldusid, mida kõike ei või teha
Nt. VÕS §51, §275. Keeld on kusagil õigusnormis toodud, aga sanktsioon selle õigusnormist tuleneva keelu rikkumise kohta on TsÜS §87 (seadusest saab küll keelu välja lugeda, aga tagajärge pole). 8.2.2. Tehingu tühisus vastuolu tõttu Põhiseadusega Kui on mingi kokkulepe, mis rikub isiku põhiõigusi (nt. mingi lepingupunkt on diskrimineeriv ja vastuolus põhiõigustega), siis on see tehing või tehinguosa tühine, ilma et tsiviilseadustiku mingist osast peaks hakkama otsime imperatiivset normi. TsÜS §86. Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Avalik kord = põhiseaduslik kord. 8.2.3. Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS §86. Norm, mida tuleb alati kontrollida pärast kui pole seadusest tulenevat tühisuse alust. Seadusandja ei suuda ette näha kõiki situatsioone, et sätestada ammendavalt keeldusid, mida kõike ei või teha
seda just täitevvõimu, eriti valitsusorganite käsitlemisel. Peale riigiõiguse mõiste on paljudes riikides levinud mõiste "konstitutsiooniline õ" (eriti peale II maailmasõda) ja viimasel ajal mõistet "riigiõ." ei kasutata. Neid saab kasutada sünonüümidena ja Eestis kasutatakse traditsiooni järgi mõistet "riigiõ". 3 Reguleerimismeetoditest kasutab riigiõigus nii imperatiivset kui dispolitiivset meetodit. Imperatiivne meetod seisneb ühiskonnasuhete reguleerimist käskude ja keeldude abil. Imperatiivse meetodi hulka kuulub ka riigiorganite pädevuse määramine, sest enamikul juhtudel on riigiorganid kohustatud oma pädevust täitma (nt. kohtud -- õigusemõistmine, valitsus - täitevvõim). Dispolitiivset meetodit kasutatakse peamiselt isiku õiguste ja vabaduste kehtestamisel. Ebatäpne on väide, et riigiõiguse põhimeetod on
Õigusliku reguleerimise meetodid: · käsk e ettekirjutus: otsene juriidiline kohustus sooritada teatud toiming; · keeld: otsene juriidiline kohustus jätta teatud toiming sooritamata; · õigustus: juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid. Selline jaotus on tinglik ning eelkõige normitehniline. Võib eristada 2 põhilist õigusliku reguleerimise meetodit- imperatiivset ja dispositiivset. Imperatiivsele reguleerimisele on iseloomulikud käsud (ettekirjutused), vähemal määral keelud, ühiskondlike suhete õiguslike mõjutusvahendite kompleksis. Õigussuhte tekkimise juriidiliseks aluseks on sellisel juhul reeglina võimualane ettekirjutus. Kohustatud subjektil lasub otsene juriidiline kohustus neid käske täita. Avaliku võimu käsud (ettekirjutused) on ühepoolsed. Tahteavaldus on seadusega kindlaks määratud
annaabi.ee 
