pälvima üldist heakskiitu. Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad need teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Inimene peab lähtuma käitudes sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastuses: "Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Sellel imperatiivil on ka teine sõnastus: "Toimi nõnda, nagu sinu toimimise maksiim peaks sinu enese tahte läbi saama üleüldiseks loodusseaduseks". Kolmas sõnastus erineb kahest esimesest ning rõhub inimese kui mõistusolendi väärtusele iseendas: "Toimi nõnda, et sa inimsusse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati ühtlasi kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendisse". Psühholoogia I
" See tähendab, et võttes endale mingi õiguse, peab inimene mõistusliku olendina sellise õiguse andma ka teistele. Inimesed on moraalses mõttes võrdsed (võrdsete õigustega). Kategooriline imperatiiv määrab, mis on mõistusega olendi kohus. Eitades tegudes kategoorilist imperatiivi, lakkab inimene käitumast mõistusliku olendina. Kant tõi näiteks viis käitumispõhimõtet, mis põhinevad kategoorilisel imperatiivil ning on seega moraalselt kohustuslikud. Inimese kohus on: · olla aus · hoiduda enesetapust · aidata teisi · olla õnnelik · armastada oma ligimest
kõlblusseadus Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad need teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Inimene peab lähtuma käitudes sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastus: ,,Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Sellel imperatiivil on ka teine sõnastus: ,,Toimi nõnda, nagu sinu toimimise maksiim peaks sinu enese tahte läbi saama üleüldiseks loodusseaduseks". Kolmas sõnastus erineb kahest esimesest ning rõhub inimese kui mõistuseolendi väärtusele iseendas: ,,Toimi nõnda, et sa inimsusse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati ühtlasi kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendisse". 2.4 Eetika (kohuse eetika) Ta on tuntuim deontoloogilise eetika esindaja
endale, mitte tagajärjele. Näiteks on tõe rääkimine õige ka siis, kui ta teisele valu ja kannatust põhjustab. Valetamine on alati vale. Samuti võib eripäraks pidada seda, et deontoloogilise eetika järgi on moraalireeglid kõikidele kohustuslikud, ühtemoodi kehtivad ja universaalsed. Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid tahe. 46. Mis vahe on kategoorilisel ja hüpoteetilisel imperatiivil (käsul)? Mida ütleb Kanti kategooriline imperatiiv? Hüpoteetiline: Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik. · See ütleb, mida tuleb teha soovi rahuldamiseks. · "Selleks, et saada A, tee x!" · Nt: Et saada terveks, võta rohtu! Tee filosoofia eksam kui soovid ülikooli lõpetada. · Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad.
Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad (moraalsed selle sõna kitsamas tähenduses) teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Aga mis on inimese kohus? Inimese kohus on lähtuda sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastuses: "Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada." Sellel imperatiivil on ka teine sõnastus: "Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse." See tähendab, et kõik inimesed on moraalses mõttes võrdsed. Moraalifilosoofia Moraalifilosoofia põhieesmärk on leida kommete filosoofia alusprintsiip. "Alusepanekus kommete metafüüsikale" analüüsib Kant terve mõistuse moraaliideid, püüdes sõnastada printsiipe, millel need põhinevad
üksikjuhuks/näiteks tegu on. Eesmärk ei õigust kunagi abinõu. Nt tõerääkimises ja lubamiste pidamises on alati midagi õiget, isegi siis, kui säärased teod võivad kaasa tuua teatud kahju. Ebaõiglane käitumine on väär isegi siis, kui see maksimeerib oodatavat kasu. 45. Mis oli selle filosoofi nime, kellega deontoloogilist eetikat enim seostatakse? Immanuel Kant 46. Mis vahe on kategoorilisel ja hüpoteetilisel imperatiivil? Mida ütleb Kanti kategooriline imperatiiv? Esita selle kolm vormelit. Hüpoteetiline imperatiiv on käsk, mis ütleb, et midagi tuleb teha mingi soovi rahuldamiseks:,,Selleks, et saada A, tee x!" Hüpoteetiline imperatiiv pole universaliseeritav, see on tingmuslik, sest sõltub soovist ei kehti sellele, kel puudub vastav soov. Kategooriline imperatiiv aga käsib teha midagi sõltumata sellest, mida soovitakse: ,,Tee x!" Kõik moraalsed kohustused on Kanti järgi kategoorilised
üksikjuhuks/näiteks tegu on. Eesmärk ei õigust kunagi abinõu. Nt tõerääkimises ja lubamiste pidamises on alati midagi õiget, isegi siis, kui säärased teod võivad kaasa tuua teatud kahju. Ebaõiglane käitumine on väär isegi siis, kui see maksimeerib oodatavat kasu. 45. Mis oli selle filosoofi nime, kellega deontoloogilist eetikat enim seostatakse? Immanuel Kant 46. Mis vahe on kategoorilisel ja hüpoteetilisel imperatiivil? Mida ütleb Kanti kategooriline imperatiiv? Esita selle kolm vormelit. Hüpoteetiline imperatiiv on käsk, mis ütleb, et midagi tuleb teha mingi soovi rahuldamiseks:„Selleks, et saada A, tee x!“ Hüpoteetiline imperatiiv pole universaliseeritav, see on tingmuslik, sest sõltub soovist – ei kehti sellele, kel puudub vastav soov. Kategooriline imperatiiv aga käsib teha midagi sõltumata sellest, mida soovitakse: „Tee x!“ Kõik moraalsed kohustused on Kanti järgi kategoorilised
ajendatuna. ·Tähtsad pole mitte teo tagajärjed vaid hea tahe. ·Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt. Inimene peab ise aru saama, mis on õige ja seda tahtma, ilma et aru saab,miks see õige on. Me peame mitte mõtlema seda mida mina arvan, mis on hea teha teatud olukorras, vaid tähtis on see, et ma mõtleksin, milline oleks see mõte igal inimesel, kes oleks minu olukorras. 46. Mis vahe on kategoorilisel ja hüpoteetilisel imperatiivil ? KAnti kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv - Käsk teha tegusid, mis on vajalikud iseeneset, ilma teistele eesmärkidele viitamata. Vastandub hüptoteetilistele imperatiividele, mis käsivad tegusid mitte nende eneste, vaid mingi muu hüve pärast. Hüpoteetiline imperatiiv käsk, mis näeb ette teatud tegusid selle pärast, et nad aitavad saavutada mingit teist eesm ärki, mida soovitakse. Eetikud, kes peavad moraalikohustusi sõltuvaiks
solidaarsuse valdkond? · Aukartusel elu ees põhineva eetika: solidaarsus hõlmab kõiki inimesi, kuid mitte loomi ja taimi. Ei, aukartusel elu ees põhinev eetika laiendab solidaarsuse ka loomadele ja taimedele. · Stoikud ja epikuurlased: solidaardus hõlmab kõiki vabu inimesi, orje mitte · Primitiivinimene: solidaarsus piirdub ainult veresugulastega Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? · David Hume: moraal põhineb kategoorilisel imperatiivil · Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist · Immanuel Kant: eetikas on põhiline kasulikkus Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? · Põhjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku. · Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks. · Kallutaks inimesi ateismi.
3. Head idioodid Mõned heade kavatsustega idioodid võivadtahtmatult põhjustada paljude inimeste surma. Kant ei võta piisavalt arvesse tagajärgi(vastupidiselt utilitaristidele). Nt keegi soovib oma hea tahte kohaselt märja kassi ära kuivatada, aga teeb seda mikrolaineahjus 135. Kategooriline imperatiiv "Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus."(Sel imperatiivil on ka teisi sõnastusi.) Selle imperatiivi abil saab testida konkreetseid moraalireegleid. Kas reegel "Sina pead varastama!" võiks saada üldiseks seaduseks? 136. Vooruseetika Eetikateooriad, milles on keskseks vooruse mõiste. Erinevalt Kantist ja utilitaristidest ei keskendu vooruseetika üksikute tegude õigsusele või väärusele, vaid indiviidi elule tervikuna. Põhiküsimus: kuidas peaksin elama?
aLacani järgi psühhoanalüüs ei anna aimdust tegeliku arengu faktidest, vaid struktuurist, mis pole universaalne, vaid organiseerib end ise igas individuaalses ajaloos, taandamata end mistahes arengu normatiividele. Psühhoanalüüsil ei ole sihti. ja Zizek. 34. Slavoj Zizek nägi vaeva, et välja uurida ajastu põhiprobleem, ja leidis, et selleks on lõbutsemisvajadus. "Kui varem valitses nn kohustuseetika, mis põhineb Kanti imperatiivil "Sa võid, sest sa pead!", siis nüüd on lood vastupidi: sa pead, sest sa võid," kirjutab Zizek. Hea näide olevat Viagra potentsiravim, mis Zizeki meelest sunnib inimesi jätkama lõbutsemist ka siis, kui otsest vajadust lõbutsemiseks enam polegi. Kes ei lõbutse, sellel tekib süütunne. Slavoj Zizek süüdistab kõiges superego. Slavoj Zizek kirjutas, et ülim Ameerika paranoiline fantaasia seisnebki selles, et üks nõndanimetatud lihtne indiviid, kes elab väikeses idüllilises
annaabi.ee 
