Ka harkelundis valmivad lümfotsüüdid. Kõige suurem on harkelund 11.-15. eluaastal. Suguküpsuse saabudes algab selle taandareng, harkelundi kude asendub rasvkoega. Organismi aktiivse kaitse tagavad ka õgirakud, mis nö haaravad haigusetekitaja endasse (või ka organismi enda kahjustatud raku) ning seejärel hävitavad selle. Immuunsüsteem jaotub kaitsemehhanismise alusel kaheks: kaasasündinud ehk loomulikuks immuunsuseks ja omandatud immuunsuseks. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele ning see pärandub liigi kõikidele isenditele. Sellepärast on inimesed immuunsed näiteks koera katku suhtes. Kaasasündinud immuunsus toimib organismis väga kiiresti ning korraga paljudele haigustekitajatele. Mitmesuguste valgeliblede reaktsioone haigustekitajatele nimetatakse immuunvastuseks.
Immuniteet · Mittespetsiifiline · Kaasasündinud · Liigiline · Aktiivne · Humoraalne · Loomulik · Sünnipärane · Spetsiifiline · Omandatud · Adaptiivne · Passiivne · Tsellulaarne · Kunstlik · Naturaalne Passiivne immuniseerimine Patogeen-spetsiifilisi antikehi sisaldavat antiseerumite või rakkude ülekandumisel kujunev ajutine immuunsus. Immuunsuse passiivset ülekandumist Tlümfotsüütidega nimetatakse adoptiivseks immuunsuseks. Elusvaktsiinid Vaktsiinid, mis sisaldavad atenueeritud või heteroloogilist infektsiooni tekitajat Atenueerimine haigustekitaja virulentsuse nõrgestamine Komponentvaktsiinid Komponentvaktsiinid (subunits) patogeenide puhastatud protektiivsed komponendid nagu proteiinid ja epitoobid. Saadakse biokeemilisel teel Sünteetilised peptiid-vaktsiinid keemilised sünteesitud peptiidid, mis kujutavad endast patogeeni protektiivseid epitoope. Adjuvant
loomamaksast, võist, rasvasematest piimatoodetest Parimad allikad Parimateks allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranžides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis. Vitamiini tähtsus A-vitamiin on tähtis paljude organismide sigimiseks,luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks, immuunsuseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina Milleks on vaja A-vitamiine? Nägemisprotsessiks Paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks Antioksüdantseks regulatsiooniks Organismi viljastusvõime tagamiseks Kui palju tuleks tarbida A-vitamiine A-vitamiine tuleks tarbida mõõdukalt,kui seda tarbid palju võivad kahjustada maksa tööd,tekib kaltsiumi ladestumine ja luud muunduvad. Kui palju tuleks midagi süüa? Selleks et saada erinevaid vitamiine, tuleb süüa toite
soolhappe jt) on samuti paljudele mikroobidele kahjulikud ja neid hävitavad. Lisaks sellele on elavad nahal ja limaskestadel mikroorganismi, mis moodustavad nn inimese normaalse MIKROFLOORA ja kaitsevad organismi kahjulikke mikroobide eest. Teiseks kaitsebarjääriks on organismi sisekeskkond: veri, lümf, koevedelik. Organismi omadust eristada kehavõõraid aineid ning neid kahjutuks teha ja tänu sellele säilitada sisekeskkonna keemiline ja bioloogiline püsivus nimetatakse IMMUUNSUSEKS. Vanimaks immuunsuse ligiks on MITTESPETSIIFILINE IMMUUNSUS, mille avastas I.I.Mentsikov. Seda immuunsuse liiki nimetatakse mittespetsiifiliseks, kuna ta mõjutab kõiki mikroorganismi, olenamata nende liikidest. Mittespetsiifiliste kaitsemehhanismide hulka kuulub näiteks õgirakkude tegevus. Need rakud on spetsialiseerunud ebasoovitavate materjalide (bakterid, viirused, võõrvalgud) sissevõtmiseks ja nende lagundamiseks.
P u n a se d ve ra ku d h a p n iku e ilg u tra n sp o Immuunsus Organismi võimet muuta kahjutuks haigustekitajaid, teisi kehavõõraid rakke ning kehavõõraid ühendeid nimetatakse immuunsuseks. Immuunsus Im u n s O m a n d tu K a
nimetus, ka bioaktiivsete,biomikromolekulide A-vitamiinist (geneeriline nimetus) kestev defitsiit võib rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin. A- sõltuvad inimorganismis ka sigivus organismile kahjulik ning vitamiin on tähtis paljude organismide (reproduktsioonivõime): koguni ohtlik olla, sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse spermatogenees, ovogenees, samuti põhjustades haiguslikke hoidmiseks, immuunsuseks, aga ka mõjutab A-vitamiin platsenta ja seisundeid. antioksüdantse regulaatorina. embrüonaalset arengut. • Pimedaks jäämine Leidub loomstes toitudes: • Nägemisteravus • Silmapõletik Kalamaksaõli(30,0mg), veisemaks(7,74mg), • Luu kasvuks • Kanapimedus
Lümfotsüütide tegevus on aeglasem, kuid täpsemad; neid on iga haiguse jaoks eraldi nt gripiviirusevastased antikehad ei mõju tuberkoloosibakterile. Omandatud immuunsus kujuneb peale mingi nakkushaiguse läbipõdemist või vaktsineerimist ning see ei pärandu vanematelt järglastele. Omandatud immuunsus jaguneb aktiivseks (läbipõdemine) ja passiivseks (vaktsineerimine) immuunsuseks. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust elulõpuni. Näiteks tuulerõugete, mumpsi, leetrite, sarlakite, läkaköha vastu tekib püsiv immuunsus ehk inimene ei jää nendesse haigustesse uuesti. Gripi ja düsenteeria korral tekib vaid lühiajaline immunsus, seega inimene võib neid mitukorda elus. Kaasasündinud immuunsus on liigispetsiifiline, ei muutu organismi elu jooksul, toimib kiiresti, moodustab esimese kaitseliini, pole piisavalt tõhus.
Aflatoksiinide tarbimist on seostatud, ehkki mitte tõestatult, kwashiorkor haigusega (Bryden, 2007). Siiski tuleb silmas pidada, et kõige enam mükotoksiinidega kokku puutuvad piirkonnad kannatavad tihti ka toidunappuse all, mistõttu on võimatu eristada alatoitumisest tingitud kasvupeetust mükotoksiinide mõjust. Immunosupressioon on katseloomadel kindlaks tehtud juba mükotoksiinide tarbimisel doosides, mis ei põhjusta muid kliinilisi nähte. Toime on seotud nii loomuliku kui omandatud immuunsuseks vajalike nii tsellulaarsete kui humoraalsete komponentide mõjutamisega. Et immuunrakkude pinnal on kõrge küllastumata rasvhapete konsentratsioon, on nad vabadest radikaalidest väga haavatavad. Oksüdatiivne stress pidurdab T- ja B-lümfotsüütide, NK rakkude, makrofaagide talitust, halvendab immuunrakkudevahelist kommunikatsiooni, väheneb immunomodulatorite ning komplemendi sisaldus plasmas (Sural ja Dvorska, 2011). Väga palju on
, Streptococcus pneumoniae, Vibrio cholerae, E. coli, candida albicans, ussid; kaitsev immuunsus nende vastu on antikehad (eriti IgA aga ka antimikroobsed valgud) Intratsellulaarselt asetsevatesse bakteritesse pole antikehad sagli suutelised toimima. Mikroobid võivad paikneda isegi fagotsüüdis.) - tsütoplasmas: haigustekitajateks on viirused, Chlamydia spp., Rickettsia spp., Llisteria monocytogenes, algloomad; Kaitsvaks immuunsuseks on Tc rakud ja NK-rakud. - vesiikulites: haigustekitajateks in Mycobacterium spp., Salmonella typhimurium, Yersinia pestis, Listeria spp., Legionella pneumophila, Cryptococcus neoformans, Histoplasma, Leishmania spp., Trypanosoma spp. ; kaitsvaks immuunsuseks T-rakkudest ja NK-rakkudest sõltuv makrofaagide aktivatsioon, nt. CD4 helper tüüpi, mis sekreteerivad tsütokiine ja aktiveerivad makrofaagide-sisest tapmist. Diagnostika:
......................................................................... 153ȱ Elanikkonnaȱpuudulikȱtervisȱ(00215)ȱ ....................................................... 153ȱ Riskialdisȱtervisekäitumineȱ(00188) ......................................................... 155ȱ Ebatõhusȱtervisehooldusȱ(00099) ............................................................. 157ȱ Valmisolekȱtõhusamaksȱimmuunsuseksȱ(00186)ȱ ..................................... 158ȱ Ebatõhusȱkaitseȱ(00043) ............................................................................ 160ȱ Ebatõhusȱiseseisevȱtervisejuhtimineȱ(00078) ........................................... 161ȱ Valmisolekȱtõhusamaksȱiseseisvaksȱtervisejuhtimiseksȱ(00162)ȱ ............ 164ȱ Ebatõhusȱravirežiimiȱjärgimineȱperekonnasȱ(00080).............................
annaabi.ee 
