emalt) Levikuteed • Arenenud riikides on enam kui 70% juhtudest seotud nahka läbistavate vigastustega • Teetanuseoht võib kaasneda marratuste, lõike-ja torkehaavade, nahka läbivate pindude, aga ka putukate ja loomade hammustustega Haigusnähud • Suurenenud lihastoonus ja spasmid • Teetanuse kutsub esile juba väga väike kogus toksiini • Läbipõdemise järgselt immuunsust ei kujune ning inimene vajab ikkagi teetanuse vastast immuniseerimist Generaliseerunud teetanus • Kõige sagedasem • Hõlmab masseter lihaseid (iseloomulik irve) • Risus sardonicus • Süljeeritus, higistamine, seljaspasmid • Võivad esineda südame rütmihäired, vererõhukõikumine, vedelikukaotus. Lokaalne teetanus • Haigus püsib infektsioonikohas Neonataalne teetanus Nakatutakse nabanööri otsa kaudu õib muutuda generaliseerunud teetanuseks urm on 90% ja ellujäänutel on arenguhäired Diagnoosimine ja
Kõik ELi liikmesriigid on korraldanud immuniseerimisprogramme, et kaitsta oma kodanikke tõsiste, mõnikord isegi eluohtlike haiguste eest. Ometi on mõned vaktsiinid endiselt alahinnatud ja alakasutatud. Euroopa Liit teeb liikmesriikidega koostööd, et laialdasemalt propageerida haiguste vastu võitlemisel immuniseerimisest saadavat kasu, kui kasutatakse ohutuid ja tõhusaid vaktsiine. Euroopa Liit toetab liikmesriike konkreetselt laste immuniseerimist vaktsineerimisega välditavate haiguste puhul (näiteks leetrid, mumps, punetised, difteeria, teetanus, lastehalvatus, B-tüüpi haemophilus influenza, B-hepatiit) ja immuniseerimist inimese papilloomviiruse ning hooajalise gripi vastu. Terviseprobleemid: Euroopas on tänapäeval valdavalt palju mittenakkavaid haigusi, näiteks vähktõbi, diabeet, südame-veresoonkonna haigused, rasvumisest tingitud probleemid ning luu- ja lihaskonna
Kolmas isik ei või keelata ega takistada vältimatu abi osutamist. Eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamiseks võib nakkushaige nõusolekuta kohaldada talle haiglaravi, kui nakkushaige on teistele ohtlik ja ta on keeldunud ravist või rikkunud ravireziimi. Tahtest olenematu ravi kohaldamise otsuse teeb arst isiku arstliku läbivaatuse, esialgsete analüüside või röntgenülesvõtete alusel. Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks korraldatakse inimeste immuniseerimist ja tehakse terviseuuringuid ning rakendatakse muid nakkusohutuse tagamise abinõusid. Immuniseerimist kohaldatakse lastele ja töö laadi tõttu ohustatud isikutele ning vältimatu abi korras kõigile isikutele. Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib vajadusel korraldada ohustatud isikute immuniseerimist ja terviseuuringut. Nakkushaiguste lootele või vastsündinule leviku tõkestamiseks uuritakse rasedat süüfilise, B-hepatiidi ja HIV-nakkuse suhtes.
haigus levib; Rp >> 1 epideemia. Kasvukiirus sôltub: 1) L - aeg, mille jooksul peremees nakatub; 2) S - nakkusele vastuvôtlike isendite tihedus; 3) B (beeta) - parasiidi ülekande kiirus; Rp = LSB Levikulävi - S on kriitiline suurus St = 1/BL e. levikulävi tihedus; näitab, millien on kriitiline tihedus, et parasiit leviks (nullkasvu staadium). Kriitiline proportsioon, mis tuleb immuniseerida, et pidurdada levikut pc = 1-St/S0; S0 - haigusele vastuvôtlike peremeeste tihedus enne immuniseerimist. Järeldus!: Selleks, et taluda parasiitide rünnakuid, ei pea olema kôik isendid resistentsed. 22. Sümbioos (mutualism, protokooperatsioon, kommensalism), mutualismi liigid, sümbiootiliste org-ide paiknemine üksteise suhtes, mükoriisa. Kommensalism - üks osapool saab kasu, teine ei saa kahju ega kasu. Mutualism - kooseluvorm, kus môlemad osapooled saavad kasu. Kitsamas tähenduses obligatoorne mutualism. Protokooperatsioon - fakultatiivne mutualism. Mutualismi liigid:
lihastes. Vastsündinute teetanus on seotud nabaväädi infektsiooniga ning muutub generaliseerunud vormiks. Vastsündinute suremus ületab 90%, ellujääjatel esineb arengudefekte (Murray et al., 2012). Teetanuse ravis puhastatakse haav, mille kaudu toimus nakatumine. Bakterite elimineerimiseks ja toksiinide toime vähendamiseks kasutatakse penitsilliini või metronidasooli. Sidumata toksiinide neutraliseerimiseks kasutatakse passiivset immuniseerimist. Vaktsineeritakse teetanuse toksoidiga, sest nakatumine ei ole võrdne immuunsusega (Murray et al., 2012). 12 3.4 Clostridium botulinum C. botulinum on samuti anaeroobne spoore moodustav pulgakujuline bakter, mis produtseerib tugevat neurotoksiini. Tema spoorid on kõrgele temperatuurile resistentsed ja püsivad
2) S nakkusele vastuvõtlike isendite tihedus; 3) B (beeta) parasiidi ülekande kiirus; Rp = LSB Levikulävi S on kriitiline suurus St = 1/BL e. levikulävi tihedus; näitab, milline on kriitiline tihedus, et parasiit leviks (nullkasvu staadium). Kriitiline proportsioon, mis tuleb immuniseerida, et pidurdada levikut pc = 1-St/S0; S0 haigusele vastuvõtlike peremeeste tihedus enne immuniseerimist. Järeldus!: Selleks, et taluda parasiitide rünnakuid, ei pea olema kõik isendid resistentsed. 22. Sümbioos (mutualism, protokooperatsioon, kommensalism), mutualismi liigid, sümbiootiliste org-ide paiknemine üksteise suhtes, mükoriisa. Kommensalism üks osapool saab kasu, teine ei saa kahju ega kasu. Mutualism kooseluvorm, kus mõlemad osapooled saavad kasu. Kitsamas tähenduses obligatoorne mutualism. Protokooperatsioon fakultatiivne mutualism. Mutualismi liigid:
Tavaliselt on signaaliks värvimuutus. Juhul, kui lahus ei sisalda antigeeni, ensüümi- antikeha kompleks pinnale ei seondu ning substraadi lisamisega signaali ei kaasne. ELISA katse läbi viimiseks peab vähemalt üks antikeha olema spetsiifiline konkreetse antigeeni suhtes. Teadmata hulgal antigeeni sisaldav proov immuniseeritakse tahkele pinnale kas mittespetsiifiliselt (adsorptsioon) või spetsiifiliselt (kihiline ELISA). Pärast antigeeni immuniseerimist lisatakse tuvastusantikeha, mis moodustab antigeeniga kompleksi. Tuvastusantikeha võib kovalentselt seonduda ensüümiga. Teise võimalusena võib tuvastusantikeha tuvastada sekundaarse antikehaga, mis on seotud ensüümiga biokonjugatsiooni abil. Iga etapi vahel pestakse üldjuhul plaat pesulahusega, et eemaldada valgud või antikehad, mis pole spetsiifiliselt seondunud. Pärast viimast pesu lisatakse substraat nähtava signaali saamiseks, mis näitab antigeeni kogust proovis
R0 sõltub: 1. aeg, mille jooksul peremees jääb nakatunuks. L 2. haigusele vastuvõtlikke või mitteimmuunsete peremeesorganismide tihedus ruumis. S 3. parasiidi ülekandekiirus. B(beeta) R0=LSB Neist kolmest ühte suudab inimene tänapäeval muuta. S-i saab muuta immuniseerimisega, vaktsineerimisega näiteks. S=R0/LB kui R0=1 siis SCR=1/LB kriitiline piir mitteimmuniseeritud peremeeste tiheduse jaoks. Kriitiline tihedus. pC=1-SCR/S0, S0 on tihedus enne immuniseerimist. Kommensialism (+ 0) Laguahel doonor-kontrollitud süsteem. St et laguahela organismid sõltuvad sellest, mis neile juurde antakse. Ei mõjuta toiduobjekti populatsiooni tihedust. Nekrotroofsed parasiidid, kombineerivad +- ja +0, elavad parasiidina kuni peremehe surmani ja siis toituvad surnud peremehest(eranditult seened, nt männil ja teistel puudel). Saprotroof juba surnud orgaaniliselt ainest toituvad olendid. Vastutavad selle eest et aineringe säiliks
sekundaarne elukeskkond (ld. secundarius -- teisene) -- teisene elukeskkond. Parasiidi teisene elukeskkond on peremeest ümbritsev väliskeskkond, mille mõjud jõuavad parasiidini peremehe poolt vahendatuna ja transformeerituna. Vt. peremehe organism parasiidi elukeskkonnana. sekundaarne immuunsus (ld. secundarius -- teisene; immunis -- vaba millestki) -- omandatud tõvekindlus. Areneb organismis pärast parasiitidega nakatumist või pärast parasiitidevastast immuniseerimist. Sekundaarne immuunsus on kas aktiivne või passiivne. 22 sekundaarsed looduskolded (ld. secundarius -- teisene) -- teisene looduskolle. Sünantroopne haiguskolle võib põhjustada sekundaarsete looduskollete teket, kui nakatatud inimene või koduloom satub looduses paika, kus on sellele haigusele vastuvõtlikud metsloomad (transmissiivsete haiguste puhul ka vektorid), kuid siiamaani puudus haigusetekitaja
korneasse, reetinasse, nina limaskestale, neerupealise säsisse, neeruparenhüümi, pankrease atsinuserakkudesse. Areneb entsefaliit, neuronid degenereeruvad. Ja kuna ta juba süljenäärmetes on, siis sealt ta ka eritub. Infektsioon ei kutsu esile antikehade tootmist kuni hilise staadiumini (siis, kui viirus KNSist dissemineerub). Antikehad suudavad blokeerida viiruse ja haiguse edasiarenemist. Pikk inkubatsiooniperiood võimaldab ekspositsioonijärgse ravina aktiivset immuniseerimist. Haigused. Vaktsineerimiseta alati surmav (on kolm surmata juhtu teada). Prodromaalperioodis palavik, peavalu, valu või sügelus hammustuskohal, väsimus, GI nähud, anoreksia (2-10 päeva). Algavad neuroloogilised sümptomid: hüdrofoobia (20…50% juhtudest), fokaalsed ja generaliseerunud krambid, orienteerumishäired, hallutsinatsioonid, paralüüs > hingamispuudulikkus. Patsient pärast neuroloogilist faasi komatoosseks (2-10 päeva selleni)
Elusvaktsiinid sisaldavad nõrgestatud mikroorganisme (viiruseid). Nende jaoks on kasvukeskkond muudetud vastavaks, et nende geenid muteeruks nii, et nad kaotaksid oma virulentsuse, kuid säilitaks antigeensuse. Taolised vaktsiinid tekitavad lokaliseerunud ja tugeva immuunvastuse ega vaja tavaliselt korduvvaktsineerimist. Samas on elusvaktsiinide manustamine immuunkomprimeeritud isikutele raskendatud. Antigeenide kasutamine vaktsiinides tähendab kunstlikku aktiivset immuniseerimist. Elusvaktsiinid on tuulerõugete, lastehalvatuse, mumpsi, hepatiit A, kollapalaviku, leetrite, punetiste vastu. Ainus bakteriaalne elusvaktsiin on tuberkuloosivastane (Mycobacterium bovis). Surmatud viirusvastased vaktsiinid on lastehalvatuse, gripi, marutõve jne vastu. Enamik bakterivastaseid vaktsiine sisaldavad surmatud mikroorganisme. Nt tüüfuse, koolera, katku, läkaköha vastased vaktsiinid
annaabi.ee 
