Alates postimpressionismist on kunstis looduse otsene kujutamine hakanud tahaplaanile jääma. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks Siiski oli neis säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud. Kubistide piltidest kadus äratuntav motiiv peaaegu täielikult. Seetõttu on loomulik, et 1910. aasta paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus loobuti täiesti nähtava ümbruse imiteerimisest. Üsna paljusid kubistide teoseid võib pidada abstraktseteks s.o. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbrit- sevast reaalsusest. Kuid kubistid ei püüdnud teadlikult abstraktseid teoseid luua. Abstraktsionismi rajajaks peetakse vene kunstnikku VASSILI KANDINSKYt (1866-1944). Tema arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma taseme.
tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Alates postimpressionismist oli kunstis looduse otsene kujutamine hakanud vähehaaval tagaplaanile jääma. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Neis oli säilinud mõte/side mõne loodusliku motiiviga, mida oli lihtsustatud, moonutatu, kuid neile veel ei vihjatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv peaaegu täiesti. 1910. aastal loobuti täielikut nähatava ümbruse imiteerimisest neid teoseid nimetatakse abstraskseteks.. Abstraktne kunst tekkis Saksamaal. Esimesena astus nn. nonfiguratiivse kunsti valda Vassili Kandinsky (1866 1944). Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvidemänguga pilti imetledes ja lõpuks aru saades, et tegelikult oli see tema enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne
ja 7. astme madaldusi. Jazz armastab erilisi kõlavärve. Sageli mängitakse vaskpuhkpilli sordiiniga, tekitades omanäolisi tämbreid, sainaid j a urinaid. Iga mängija juurde kuulub ta isikupärane toon, ning tihti tunnevad asjatundjad mängija isiku just tooni järgi ära. Jazzmuusika on seotud eeskätt linnakultuuriga, konkreetsemlat isegi New Orleansiga. New Oreleansis alustas oma muusikalist teed ka trompetsist ja laulja, jazzmuusika legend Louis Amstrong. New Oreleansi stiili imiteerimisest valgete poolt kasvas välja dixielandstiil. Blues Blues on ingile keeles "nukrameelsus". Afroameeriklaste ilmaliku rahavlaulu bluesi meloodias kasutatakse samade astmete madaldusi, mis jazziski. Madaldatud astmed on ainult meloodias ja enamsti laskuva käigu puhul. Aafrika rahvamuusikas on veerndtoon tavaline nähtus ning seda püütakse tabada bluesi esitamisel, kuigi meie pooltoonidega harjunud kõrvale mõjub see "mustalt". Swing 1930
alates 1909 Futurism Itaalia, Venemaa Umberto Boccioni. Loobumine nähtava ümbruse imiteerimisest. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest, skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. Rahutus, irratsionaalne tundeküllus. Vassili Kandinsky, August Macke, Franz
seoste väljendamiseks sõnamuutmist. (Toimuvad muutused sõna sees: buy--bought) Kasutatakse morfoloogilise tehnikana fusiooni - uute tüvede ja sõna muutevormide moodustamine tüvesid fonoloogiliselt teisendades. Polüsünteetiline- (Põhja-Ameerika indiaani keeled) sõna sees on palju morfeeme, kogu süntaks on sõna sees (ei tee vahet sõna ja lause vahel) Keele päritolu: “bow-wow” teooria: oletab, et keel algas häälte/helide imiteerimisest “pooh-pooh” teooria: esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused (häälelised reaktsioonid hirmule, valule, üllatumisele) “yo-he-ho” teooria: esimesed sõnad koordineerivad hüüatused “la-la” teooria: kõne algus on laul keele žestilise päritolu teooria Keelekontaktid: Keelekontakti koht: kakskeelne inimene Substraat on kontaktis olnud keelest jäänud keelelised mõjud Keelekontaktide sõnu võib oma olla ja elemente,
Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Siiski oli neis säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud, aga vähemalt oli neile veel vihjatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv kohati peaaegu täielikult. Seetõttu on loomulik, et 1910. aasta paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus oli astutud viimane, otsustav samm ja loobutud täiesti nähtava ümbruse imiteerimisest. Üsna paljusid kubistlikke selleaegseid teoseid võib pidada ABSTRAKTSETEKS, so. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd veel juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse elemendid teostes jälle tavaliseks. Kubistid ei püüdnudki abstraktseid teoseid luua. Selleni jõudis aga vene kunstnik VASSILI KANDINSKY, keda selletõttu abstraktsionismi rajajaks peetakse
Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Siiski oli neis säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud, aga vähemalt oli neile veel vihjatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv kohati peaaegu täielikult. Seetõttu on loomulik, et 1910. aasta paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus oli astutud viimane, otsustav samm ja loobutud täiesti nähtava ümbruse imiteerimisest. Üsna paljusid kubistlikke selleaegseid teoseid võib pidada ABSTRAKTSETEKS, so. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd veel juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse elemendid teostes jälle tavaliseks. Kubistid ei püüdnudki abstraktseid teoseid luua. Selleni jõudis aga vene kunstnik VASSILI KANDINSKY, keda selletõttu abstraktsionismi rajajaks peetakse
Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Siiski oli neis säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud, aga vähemalt oli neile veel vihjatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv kohati peaaegu täielikult. Seetõttu on loomulik, et 1910. aasta paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus oli astutud viimane, otsustav samm ja loobutud täiesti nähtava ümbruse imiteerimisest. Üsna paljusid kubistlikke selleaegseid teoseid võib pidada ABSTRAKTSETEKS, so. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd veel juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse elemendid teostes jälle tavaliseks. Kubistid ei püüdnudki abstraktseid teoseid luua. Selleni jõudis aga vene kunstnik VASSILI KANDINSKY, keda selletõttu abstraktsionismi rajajaks peetakse
Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Siiski oli neis säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud, aga vähemalt oli neile veel vihjatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv kohati peaaegu täielikult. Seetõttu on loomulik, et 1910. aasta paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus oli astutud viimane, otsustav samm ja loobutud täiesti nähtava ümbruse imiteerimisest. Üsna paljusid kubistlikke selleaegseid teoseid võib pidada ABSTRAKTSETEKS, so. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd veel juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse elemendid teostes jälle tavaliseks. Kubistid ei püüdnudki abstraktseid teoseid luua. Selleni jõudis aga vene kunstnik VASSILI KANDINSKY, keda selletõttu abstraktsionismi rajajaks peetakse
annaabi.ee 
