omapoolse nägemuse; Kunstmuinasjutud puhtalt autorilooming. MUINASJUTTUDE LIIGID LOOMAMUINASJUTUD peategelasteks on loomad, linnud või loodusnähtused; lemmiktegelased on rebane, hunt, karu, koer; IMEMUINASJUTUD Sündmustik on üleloomulik eriliste võimetega inimesed, imeesemed ja üleloomulikud sündmused; Imeesemed torupill, kott, nui, vits LEGENDMUINASJUTT Sarnaneb imemuinasjutuga, kuid on seotud kiriku, kristlike pühakute, Jumala imetegude või taevaliku kogemusega; Sisu on moraliseeriv; Levinud Setumaal NOVELLMUINASJUTT Uuemad ja kirjanduslikumad muinaslood; Nutika võit rumala üle; Kangelane ei kasuta võluvõimeid, vaid oma mõistust MUINASJUTUD RUMALAST KURADIST Kaval inimene (Kaval-Ants) tüssab tugevat, kuid rumalat Vanapaganat
elanud isik. Raamat põhineb Caterinast kirjutatud biograafiatele. Caterina Benincasa (1347-1380) sündis Sienas jõuka linnakodaniku tütrena paljulapselisse perekonda, juba seitsmeaastaselt nägi ta esimese religioosse nägemuse ning koges müstilisi läbielamisi. Varsti pärast seda andis ta neitsiliku tõotuse. 16.aastaselt astus ta rasket haigust ettekäändeks tuues Dominicuse kolmandasse ordusse ning pühendus peatselt halastustegevusele. Oma pühaduse, range askeesi ning imetegude tõttu sai ta peagi tuntuks mitte üksnes Sienas, vaid kogu Toskaanas ja kaugemalgi. Caterinaga seondub palju imepäraseid juhtumeid. Raamatusse sisse toodud ka Avignoni vangipõlv (1309-1377, paavstivõimu madalseisu aeg, mil kõik paavstis elasid Lõuna-Prantsusmaal Avignonis) Caterina eesmärgiks oli paavsti tagasitoomine Rooma, et lahendada vaimuliku ja ilmaliku võimu vastuolud ning tuua rahu Itaaliasse (kaugemaks eesmärgiks oli
Rituaal usutalituse, tava või kombe kindlakskujunenud kord, tseremoonia või ka kombetalitus ise. Prohvet Kristlus. Usukuulutaja, kes enamasti ilmutuste kaudu kõneleb Jumala nimel, sageli tulevasi sündmusi ette kuulutades. Pühak Kristlus. Isik, kelle elu on seotud eriliste teenetega usu suhtes ja kelle kaudu Jumal avaldub. Inimeste eestkostja Jumala ees. Kanoniseerimine Kristlus. Pühakuks kuulutamine kindlate reeglite alusel, millest kõige tähtsam on imetegude olemasolu kas eluajal või pärast surma. Ordu Kristlus. Kindalte reeglite järgi organiseeritud kinnine vaimulik või sõjalisvaimulik ühing. Patriarh Kristlus. Õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik. Vaimulik seisus Kristlus. Kirikliku organisatsiooni töötajaskond, kes pühitsuse läbi saab ühendatud kirikuga ja kelle ülesandeks on rituaalide läbiviimine. Uususund Kristlus. Erinevaid usufilosoofilisi aluseid liitev usund. Koraan Islam
inimestele ebamääraseid juhiseid. Ta on seal, inimeste keskel, puudutamas neid otse ja isiklikult. Enamigi veel, Woland jättis mulje nagu ta oleks tüdinenud oma tööst ja tegemistest. Ainus, mis talle veel midagi pakub on tema tegemiste lähedus ja sealt ka põnevus. Sarnaselt Pontus Pilatusele, kes oli samuti väsinud. Pilatus kohtas aga Jesuat, kes tekitas temas huvi ja uut elutahet. Tema õnnetuseks aga mitte piisavalt. Tulles tagasi romaanis täide saadetud "imetegude" juurde, võime öelda, et tegu oli siiski äärmiselt süütute lugudega, sest nagu selgub lõpulehekülgedel suur osa, sellest, mis Wolandi ja teistega seotud on vaid illusioonid inimeste peas. Meister ja Margarita hõljuvad nõiduslikult linna kohal ringi ning külastavad hullumaja nad kõnelevad luuletaja Ivaniga, olles oma kehas hoopis mujal. Meistri ja Bulgakovi omavaheliselt paralleelist pole mõtet justkui kõnelda, mitte ainult, et iga kirjaniku
Cruyff oli üks agentide magusaimad ahvatlusi. Lõpuks võitis osturalli Barcelona klubi kuid alles pärast Hispaania alaliidu sügisest lõpptärminit. Ja pange tähele äritehing oli riigile niivõrd oluline, et jalgpalli liit murdis iseenda kehtestatud reeglit, et Cruyff saaks jalamaid mängu lülituda. Kui Cruyff Barcelonasse jõudis, kiratses katalaani klubi kohaliku edetabeli alumises servas. Hooaja lõppedes oli Barcelona juba liiga meister, kusjuures Cruyffi imetegude hulka kuulus võõrsil saavutatud silmipimestav 5:0 võit Barcelona vana vaenlase Madridi Reali üle. Kummalisel kombel piirdusid Barcelona saavutused tollal Hispaania meistritiitliga, kuigi Cruyff pälvis esimese jalgpallurina kolmel järjestikusel aastal Euroopa parima mängija auhinna. Cruyffi rahvusvaheline karjäär jõudis haripunkti viimasel Barcelonas mängitud hooajal. 1974. a MM-i finaalturniiril ei suutnud Hollandi koondise totaalsele jalgpallile keegi vastu seista
· "Marion de Lorme" (1831) · "Kuningas lõbutseb" (1832) · "Lucrezia Borgia" (1833) · "Mary Tudor" (1833) · "Ruy Blas" (1838) 6 ,,Jumalaema kirik Pariisis" sisukokkuvõte: Teos keskendub peamiselt kahele süzeeliinile: ühelt poolt räägib Hugo tegelaste elust ja kannatustest, teisalt aga kirjeldab XV sajandi elu ja ehitisi Prantsusmaal. Tegevuskohtadeks on Pariisi erinevad paigad, eelkõige Jumalaema kirik ja Imetegude Õu. Tegevus algab 6. jaanuaril ja lõpeb sama aasta augustis, kestes umbes 8 kuud. Tagasihaaravalt kujutab Hugo ka sündmusi, mis leidsid aset varem; romaani lõpupeatükis räägib aga sellest, mis toimub hiljem. Tegelased on väga erinevad: Esmeralda on kaunitar kõigi mõeldavate positiivsete omadustega, ta on õrn, kaastundlik, naiivne, sügavatundeline armastaja, kohati kindlameelne ja uhkegi ning kehastab romantikute poolt jumaldatud ilu
taotleb võidelda selle vastu, mida peetakse riigi, perekonna ja kiriku ülevõtmiseks liberallide poolt Rooseveldi New Deali ajast saati. (Caplan 1987: 1) Põhimõtted: - Piibli sõnasõnaline eksimatus (ka ajaloo, geograafia, teaduse jt küsimustes) - Jeesuse neitsist sündimine ja jumalikkus - Vahendatud pääsemise doktriin Jumala armu, ka usu kaudu - Jeesuse ihulik ülestõusmine - Kristuse imetegude tegelikkus või siis tema Teine tulemine Evangelistid: - Piibli eksimatus - Pääsemine läbi usu, mitte heade tegude - Indiviid peab isiklikult usaldama Jeesust. - Kõik kristlased on kutsutud teisi evangeliseerima, avalik ristimine ja usu tunnistamine Kultuurisõjad: - Tüvirakkude uurimine - Abort - Evolutsiooni õpetamine koolis ja ülikoolis - Gei-abielud
Euroopas, sellest vaikitakse ainult mingi rumala häbelikkuse pärast." *** Marc Bloch, "Imettegevad kuningad" (1924) mentaliteediajaloo varane näide Raamat uurib keskajal ja hiljemgi laialt levinud usku Prantsusmaa ja Inglismaa kuningate imelisse võimesse ravida skrofuloosi, s.t. lümfisõlmede põletikku või siis kilpnäärme paistetust.Bloch näitab, et see "kuningavõimu pühadus" põhines uskumusel, mis oli osa tolle ajastu mentaliteedist, usul imetegude toimumisse ja "eriliste ilmikute" ehk kuningate imettegevasse võimesse. Veel mentaliteediajaloolasi Philippe Aries (1914-1984) uuris laste ja pereelu ajalugu Georges Duby (1919-1996) rüütlikultuur Michel Vovelle (s.1933) surma uskumus Robert Muchembled (s.1944) kuradi-, vägivalla-, seksuaalajalugu Mentaliteediajaloo keskne probleem on mõiste `mentaliteet' ebamäärasus: kas igal ajastul on üks mentaliteet? kuidas seda mentaliteeti tuvastada? kuidas mentaliteet muutub? jne
leping, mille Jumal kristuse kaudu sõlmib on leping kogu inimkonnaga. Kõik, kes tunnistavad Jeesust Kristuse pojana kuuluvad sinna lepingu alla. Pauluse arvates on ristiusu kese see, mida Jumal on teinud Jeesuse kaudu. Jeesuse maisest elust räägib vähe. Olulised on 3 asja: - Jumal saatis Jeesuse maailma kindla missiooniga - Jeesuse surmal on tähendus kogu inimkonna jaoks, mõjutab kõiki - Jeesuse surnust ülestõusmine Tähtis on Jeesuse imetegude sõnum, mida meiel püütakse anda Jumalariik oli ideaalolukord puuduvad kannatused, surm Jeesuse tervistamine on märk Jumalariigi lähedal olekust, selle tulekust Selle taga mütoloogiline mõtteviis praegust maailma vahetult ei valitse Jumal, vaid seda valitseb saatan. (Seda uskusid tollased juudid) Sümboltoiming prohvet võttis riided ära, kõndis paljalt ringi, ütles, et varsti lähete kõik võõrale maailma sellistena
Johannesega? Johannes oli Jeesuse kaheteistkümnest jüngrist noorim. Teda kutsutakse "jüngriks, keda Jeesus armastas". Nii Johannes kui tema vend Jaakobus Vanem olid enne jüngriks saamist Galilea kalurid ning parandasid Geneetsareti järve ääres võrke. Jeesus hüüdis vendi nende äkilise loomu pärast "kõuepoegadeks". Johannes jäi Jaakobusega Kristuse juurde ja nad tegid koos temaga läbi jutlustamise, õpetamise ja imetegude teekonna. Mõlemad vennad oli Jeesusega, kui too Peetruse ämma ravis ja Jairuse tütre ellu äratas. Johannes oli kohal ka Jeesuse elu kriitilistel hetkedel: Kristuse kinnivõtmisel Ketsemani aias, kohtumõistmisel Kaifase ees. Johannes oli ainus jünger, kes viibis ristilöömise juures ja toetas Neitsi Maarjat. Tema hooleks andis Jeesus oma ema. Hilisemad apokrüüfilised lood Johannese elust on pakkunud huvitavaid süzeesid. Arvatakse,
Firenzes oli kuulsaim haigla St. Maria Nuova, mis asutatud 1288 (ning kus töötas kuni 6 arsti, kirurg ja kolm muud ametimeest). Kuigi haiglad tegelesid laia hulga inimrühmade mitte ainult haigete, vaid nt leskede, vaeslaste jne-ga neis ka raviti ning isegi saadeti tervenenud inimesi koju. Arheoloogiline materjal (luustikud haiglatega seotud kalmistutelt) näitab haiglate patsientidena eeskätt mehi. (Mehed ja poisslapsed olid ka tervenemisega seotud imetegude läbi paranejad.) Haiglate areng sai uue hoo sisse Valgustusajal (18. sajandil), põhjuseks kirikuvarade laienev sekulariseerimine ning uute (riiklike, ülikooli- era- jms) haiglate rajamine. Olulist rolli mängis üha süvenev kliiniline arstiõpe, st arstiõpe haiglate (patsientide) baasil. Seal kus katoliiklus püsis, olid haiglad sageli kirikuga seotud. Jätkuvalt püsis elus filantroopia traditsioon,
leevendamine oli kirikumeestele ja -naistele justkui lubatud ja kohustusekski. Niisiis tegelesid kirikuinimesed päris palju ravi ja hoolekadega. Kloostrimeditsiin kloostrite juures asuvad ravilad olid eeskätt mõeldud küll kloostrielanike endi põetamiseks, kuid siin-seal ja ajapikku üha enam sattus neisse ka kloostrivälist rahvast. Arheoloogiline materjal (luustikud) näitab patsientide puhul eeskätt mehi. (Mehed (poisslapsed) olid ka tervenemisega seotud imetegude läbi paranejad.) Kloostrirahvas panustas põhjalikult rohuteadusse kloostrite juures asusid sageli ravimatimede aiad. (Soospetsiifika keskaja meditsiini juures ei ole aga ainult mehi eelistav ilmne on, et enamus toonasest meditsiinipraksisest tehti mitte-õppinud inimeste ning eeskätt naiste poolt. Naiste väljatõrjumine meditsiinpraksisest on üks läbi keskaja kestnud pidev ja süvenev protsess. Põhjustas seda meditsiinikutse institutsionaliseerumine arstidelt