Erki Eberg ja Alice Heinmets 10a Vaadet linnale iseloomustab... ...gooti stiil ...teravad katused, tornid ...keerukad, puntras tänavad ...detailide rohkus Gooti stiilil Pariisi linnaosad Vanalinn Uuslinn Ülikoolilinn Vanalinn Nostalgiline õhkkond Laeva kujuga saarel Kirikute rohke (21 kirikut) Siin asub: Sainte-Capelle kõrguva katusega Jumalaema kirik (Notre Dame) Palus'-turg Sainte-Capelle Jumalaema kirik (Notre Dame) Ülikoolilinn Rõõmus õhkkond Palju skolaare Terviklik 42 õppeasutust Siin asub: Philippe Auguste klooster Uuslinn Kõige suurem neist kolmest Palju losse Suured aiad, pargid Monumentaalsed hooned Siin asub: Ave Maria kirik Louvre Philippe Augustuse ajal ehitatud Algselt kuningapalee Praegu muuseum Prantsusmaal Louvre Imede Õu Koht kerjustele , vaestele ja äratõugatutele Clopin Trouillefu Seal toimus palju kiritegusid, lõbutset...
JUMALAEMA KIRIK PARIISIS Pariisi kolm linnaosa: Vanalinn, Ülikoolilinn, Uuslinn Esmeralda tegelik nimi: Agnes Greve´i väljak Pariisi tuntud häbiposti paik Dom Claude Frollo kiriku ülemdiakon, lapsendas Quasimodo Imede Õu kuningaks Clopin Jumalaema kirik asub Vanalinnas Esmeralda- hispaania keeles roheline väriskivi smaragd Esmeralda kannab kaelas amuletti, mis kord tema ta vanematega kokku viib, kuid see kaotab oma võimu, kui neiu oma neitsilikkuse kaotab Esmeralda tants fandango Esmeralda iseloom tulnud rändavast eluviisist, lapsena oli käinud läbi Hispaania, Katalooni, Sitsiilia koos mustlastega. Tuli noorena läbi Ungari Prantsusmaale Raha Pariisis eküüd, sol´id Rumaluse märk nina kaugel suust Pierre näidendis peategelased Aadel, Kaubandus, Vaimulik, Põllutöö. Paaridel nelja peale kulddelfiin, mis läheb kõike kaunimale naisele Meister Jacques Coppenole sukakuduja Gentist, sõber sa...
V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" Abiks lugemisel-tõlgendamisel Koostanud Nelle Äike Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika Esmeralda (kirjeldus lk 58-61) mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues (lk 89)päästab ta Gringoire´i Quasimodo (kirjeldus lk 47-50) Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten (lk 70) Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Millest alustada? Lugemist soovitan alustada leheküljelt 57- 100. (1971.a väljaanne) Selleks ajaks on Gringoire´i müsteerium läbi kuk...
Kirjanduse KT 1) Vene kirjandus 19. Sajandini Tekkis 10. ja 11.saj Kiievi-Vene vürstiriigis. 988.a võttis Venemaa vastu ristiusu ja tekkis vajadus Vanaslaavikeelsete vaimulike tekstide järgi 9.saj lõid 2 venda Vene-Slaavi kirjakeele (ühe venna nimi oli Kyrillos-kirillitsa) I ilukirjandus-bõliinad, rääkisid vägilastest (nt. ,,Igori sõjaretk") Vene tsaar Peeter I andis suure loa raamatute trükkimisele, täna temale hakkasid Euroopast kirjandusvoolud jõudma Venemaale: 1) Klassitsism-ülistas tarka valitsejat (Mihhail Lamonossov), klassitsist ütles, et inimene teenigu riiki 2) Valgustusperiood-valgustaja ütles, et riik on inimese õnne tagaja 3) Sentimentalism-Nikolai Karamzin- ,,Vaene Liisa" 2)Vene romantism Suur Pr. Revolutsioon ja Napoleoni võimuletõus jõudsid järe...
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia ku...
A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi h...
Etruski kunst Etruski kultuur levis 8.-3.saj eKr. Kujutati igapäevaelu söömisest spordini. Etruskidelt on võetud välvide ladumise sarkofaag tehnika. Nende templid sarnanesid Kreeka terrakotast omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid, millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad Kapitooliumi pronksivalajad. Üks silmapaistvamaid emahunt teoseid on ,,Kapitooliumi emahunt''. Rooma kunst 753 eKr Rooma linna loomine. Roomas oli tähtsamaks kunsti valdkonnaks arhitektuur. Roomlased said etruskidelt kivist võlvide, kaarte ja kupplite ladumisoskuse. Roomlased...
VARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri...
Elliko Kõiv LÜHIÜLEVAADE ARHITEKTUURI AJALOOST Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 51 Juhendaja: P. Multer Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.ÜRGAEG................................................................................................................................................4 2.ANTIIK JA VARAKRISTLIK AEG 2900 eKr-540pKr.........................................................
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövita...
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia ku...
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
