vankumatu, kuid kas inimese võim suudab selle lõpuks hävitada, soovib ta seda või mitte? Inimene ei pruugi olla igikestev, aga me ei tea sama looduse kohta. Samuti ei saa kindel olla, kumb kindlalt teisele peale jääb. Ei saa öelda kindlalt, et inimene on looduse kroon, sest on palju osi loodusest, mille üle inimesel võim puudub. Kuigi inimene võib näiteks vett reostada kemikaalidega, ei peata see vett auramast ning happevihma kujul taas alla sadamast. Vältimatud on ka ohtlikumad ilmanähtused nagu orkaanid, keeristormid, äikesetormid ja tsunaamid. Inimese võimuses pole kontrollida tõuse ja mõõnasid, laamade liikumist ega uputusi või põude. Siiski on inimene võimeline paljuks muuks, kaasaarvatud tohutuks arenguks. Inimene võib likvideerida veekogusid ja metsi, teha siledaks aasa või künkliku maastiku. Inimese loodud ehitised peavad vastu sadu aastaid, samas võib inimene hävitada loodusliku metsa või maastiku vähem kui kuu ajaga
Seda mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides). Suhteline niiskus- veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe. Suhtelist õhuniiskust väljendatakse protsentides. Mida kõrgem on veeauru temperatuur, seda rohkem mahub veeauru ühikulisse ruumalasse 5.ilmastik-suhteliselt pika ajavahemiku ilmade režiim Kliima-mingile paikkonnale iseloomulik väga pika ajavahemiku ilmade režiim Ilm- õhu hetkeseisund antud ajal, antud kohas Ilmanähtused-vihm, lumi äike, rahe, udu jne. 6.ilmaelemendid-õhutemp,õhurõhk,suhteline õhuniiskus, tuule suund, tuule kiirus 7.kastepunkt-temp, milleni õhk vm gaas peab jahtuma, et temas sisalduv veeaur muutuks küllastunud auruks, see tähendab, et kastepunktist allpool õhus olev veeaur kondenseerub 8.kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab, siis öeldakse, et tegemist on märgamisega.
GEOGRAAFIA KOKKUVÕTE ATMOSFÄÄR * atmosfäär õhkkond. Maad ümbritsev õhukiht. * õhk- gaaside segu Koostis: - N2 lämmastik 78% tekkinud organismide lagunemisel - 02 hapnik 21% - rohelised taimed fotosünteesivad seda - Ar argoon 0.93% - tekib radioaktiivsete ainete lagunemisel - CO2 süsihappegaas 0.03 % - hapniku põlemisel (hingamine ka!). kuna tal on suur soojusmahtuvus, hoiab sooja kinni põhjustab kliima soojenemist kui hulk suureneb ! Õhk sisaldab ka metaani CH3, vingugaasi CO, SO-,NO- ühendeid, tahkeid osi (tolm) ja veeauru (0.5-4%) Ehitus: jagatakse kõrguse muutumise järgi 4-ks sfääriks: 1. TROPOSFÄÄR: - kõige alumine kiht - u 80% õhumassist - poolustel 9 km, ekvaatoril 18 km paksune - temperatuur langeb 6°C 1 kilomeetri tõusu kohta - KÕIK ILMANÄHTUSED: tuul, pilved, aastaajad jne - troposfääri kohal (u 8-9km polaaraladel, u 11km Eesti kohal) on tropopaus õhukih...
Lõunatsükloni korral sõltub ilmastik Eestis suurel määral sellest, millist trajektoori mööda see õhukeeris liigub. Kui tsüklon liigub Läänemerele ning Eesti jääb tsükloni idapoolsele äärealale, siis mõjutab meid soe õhumass. Kui lõunatsüklon liigub lõunast põhja mööda Ida-Euroopa lauskmaad siis valitsevad põhjakaarte tuuled ning pilves ja sajune ilm. Kahe vastupidises suunas kulgeva õhuvoolu vahele jääb valdavalt lõunast põhja kulgev frontaalvöönd. Äärmuslikud ilmanähtused kaasnevad suvisel ajal.(äike paduvihm,rahe.tromb) Troopilise tsüklonid .Kõigekohutavamaid ilmastikust tingitud looduõnnetusi põhjustavad troopilised tsüklonid, mida nimet. ka orkaanideks ja Ida-Aasias taifuunideks. Need kujutavad endast võimsaid õhukeeriseid palavvöötmes. Kuna õhurõhu gradient on suur , siis on tuuled äärmiselt tugevad, puhanguti isegi üle 100m/s. Troopilised tsüklonid tekivad ookeanide kohal 5.-25. põhja- ja
kiirguda maailmaruumi ja hoiavad seetõttu planeedi pinna soojemana, kui ta oleks nende toimeta. Seda nimetatakse kasvuhooneefektiks. Lisaks peaks veel nimetama kolmest hapniku aatomist koosneva molekuliga osooni, mille õhukene kiht atmosfääri ülaosas kaitseb meid Päikese ohtliku ultraviolettkiirguse eest. Atmosfääri saab jämedalt jagada kolmeks kihiks. Maapinna kohal on troposfäär, kus leiavad aset peaaegu kõik meie ilmanähtused. Sellele järgnevad stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja ekosfäär. Ilmakujundid jaotuvad maakeral aga jämedalt vöönditesse. Troopika-ehk ekvatoriaalne vöönd, milele järgneb subtroopika tsoon. Siis tuleb parasvööde ja lõpuks polaarpiirkond. Need vööndid esinevad mõlemal poole ekvaatorit. Maa ainukeseks looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Tegelikult ei tohiks teiste planeetide looduslikke kaaslasi kuudeks kutsuda, ent paljuaastane tava on selleks liiga tugevalt juurdunud
Meteoroloogiat on nimetatud ka atmosfäärifüüsikaks. ATMOSFÄÄR on maad ümbritsev gaasikiht, tema alumiseks pinnaks loetakse maapinda või siis ookeanipinda. Ülemise piiri määramine on ilmselt raske, sest seda kohta kus see ära lõppeb ja algab ei saa täpselt määrata. Ülemiseks piiriks saamegi seetõttu väga erinevaid numbreid. Meteoroloogia kasutab seda, et atmosfäär on seal, kus toimuvad jälgitavad ilmanähtused. Meteoroloogilises mõttes loetakse 1200 km. Atmosfäär koosneb: 1. Gaasid üldiselt põhiosasid on kolm. Peamine on lämmastik, mida leidub 78,08%, teine on hapnik 20,95% ning kolmas on argoon 0,93%. Süsihappegaasi on 0,03% (osades kohtades on rohkem, osades vähem, muutuv suurus). 2. Veeaur veemolekulid on õhumolekulide hulgas (me neid ei näe!) 3. Tahketest ja vedelad osakestest sageli nimetatakse ka lihtsalt aerosooliks. Väikesed
Hapniku kontsentratsioon hakkas kasvama arhaikumis fotosünteesi käigus tänu fütoplanktonidele. Praigu meie atmosfääri põhigaasid on N2, O2, ja argoon, lisandgaasid on H2O, CO2, Ne, He, CH4 ja Kr. 22. Atmosfääri kihilisus, osoonikiht Atmosfäär koosneb kihtidest. Kõige alumine on troposfäär kõrgusel kuni 10-18km-ni . Kõrgusega temperatuur kahaneb umbes 70C/km. Sisaldab enamik atmosfääri veeaurust umbes 99%. Just atmosfääris moodustuvad enamikud pilved, sademed ja ilmanähtused. Siin toimub maapinna kulutuusprotsessid ja tekib happevihmad. Järgmine on stratosfäär kõrgusel kuni 50 km-ni. Kõrgusega temperatuur tõuseb. Siin tekib osoon. Kõrgusel umbes 10-30 km paikneb osoonikiht, mis kaitseb meid UV-kiirguse eest. Siis tuleb mesosfäär 50-85 km, kus temperatuur kahaneb. Pärast tuleb termosfäär 85 km kõrgusel, siin jälle hakkab temperatuur kasvama. Temperatuuri tõusu põhjuseks UV energia absorbeerumine molekulide poolt
õhu temperatuur 2m kõrgusel, õhu rõhk, õhu niiskus (veeauru osarõhk ja suhteline niiskus), tuul 10-12m kõrgusel (kiirus ja suund), pilvisus (hulk, liigid, alumise piiri kõrgus, liikumise kiirus ja suund), sademed (hulk, liik), maapealsete sademete olemasolu ja liik, horisontaalne nähtavus, päikesepaiste kestus, maapinna temperatuur ja pinnase temperatuurid erinevatel sügavustel, mulla pinna seisund, lume paksus ja tihedus, aurumine, erilised ilmanähtused. Atmosfäär Atmosfäär on Maa gaasiline ümbris. Atmosfäär kujutab endast gaaside mehhaanilist segu, erinevatel koostisosadel on erinev tekkemehhanism ja vanus. Atmosfääri alumiseks piiriks on maismaa või merepind ehk aluspind, ülemist piiri on aga raske hinnata. Atmosfääri olemasolu kohta otsustatakse õhu tiheduse järgi (Maapinnal on tihedus = 1,24 1,30kg/m3). Alates kõrgustest 60-70tuhat km läheb tihedus ühtlaselt üle planeetidevahelise ruumi tiheduseks (10-21kg/m3)
puhtus üldiselt, veekogude õlireostus, merekatastroofid ja nende likvideerimine KLIIMA, ILM GLOBE programmi raames on koolides tehtud palju ilmavaatlusi, paljud lapsed on teinud ilmavaatlusi ka koos oma vanematega mõneks tööks on olnud kasutada ilmavaatluste andmeid viimasest 10 aastast või enamgi, millest on saanud kokku panna huvitavaid analüüse. Andmete saamiseks ja analüüsiks on koostööd tehtud ka ilmajaamadega. Põnevad on noortele vaatemängulised ja ekstreemsed ilmanähtused nagu äike ja pagituulte teke ning virmalised, aga ka kõige külmemad talved ja kõige soojemad suved, suured sajud ning nende tagamaad. Mõistagi ei ole ka noored saanud mööda teemast, kas kliima meil siis ikka soojeneb või hoopis jaheneb, samas on väga kohalike ilmavaatlusandmete baasil selliseid otsuseid praktiliselt võimatu teha. Arvestades seda kui palju ilmavaatluste andmeid, nii Eestist kui üle maailma, on
Ida-Eestis 150 päeva Aasta keskmine sademete hulk. Maailma suhtes on Eesti suhteliselt keskmine. 600-700 mm sajab Eestis keskmiselt. Märjamaal on rohkem sademeid (750 mm). Rannikualadel 600 mm juures. Mida lähemal läänerannikul, seda vähem sademeid. Fenoloogia uurib looduse aastaajalisi ehk sesooonseid nähtusi, nende arenemist ja imnemise ajalist reeglipärasust. Fenoloogial on palju allharusid. Neid kuupäevi kõrvutades saame täpsema ülevaate kliimast. Järsud ja äärmuslikud ilmanähtused · Tugevad tormid, mis enamasti kaasnevad võimsate tsüklonitega. Enamasti septembrist veebruari märtsini. o Augustitorm 1967 (10 minuti keskmine näitaja 35 m/s, mõõdetud Loode-Eestis) · Tormidega kaasenvad üleujutused rannikul o Pärnus 9. jaanuaril 2,72 üle nullpunkti · Lühiajalised keeristormid o Tromb=tornaado=tuulispask=vesipüks kitsas õhukeeris veertikaaltelje ümber. Johannes Letzmann
annaabi.ee 
