Merovingide dünastia. Tähtsaim kunstipärand on käsikirjad (kirjakunst ja illustratsioon; pärit Iirimaa kloostritest). Arenes raamatumaal. Raamatuid kirjutati ümber kloostrites ja raamat oli väga väärtuslik, valmistamine võis kesta ühe munga eluea. Initsiaale (esitähti) maaliti eriti hoolikalt ja kasutati rikkalikku ornamentikat. Miniatuuri nimi on tulnud punase värvi, miniumi, järgi, mida kasutati raamatute illustreerimisel. Olemuselt on see väike pilt. Algul polnud teksti sisu seotud illustratsioonidega. Käsikirjade kaaned olid tihti köidetud metallreljeefis. Kultuur lõppes viikingite pealetungiga. Karolingide nimi tuleneb Karl Suurest, kes valitses 742-814. Ta armastas küll kunsti, kuid oli kirjaoskamatu. Karolingide dünastia valitses Frangi riigis aastani 905 (8.-10. saj.). Karl Suure loss asub Aachenis, Saksamaal. Raamatukunstis jätkus miniatuurmaali ja initsiaali õitseng ja areng.
Aastatel 1923-1925 illustreeris Viiralt J.Jaigi ,,Võrumaa jutud", 1925 J.Kõrvi ,,Muinasjutud", 1924-1925 E.Tannmanni usuõpetuse lugemikud ning 1026 aastal koguteose ,,Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur". Võimeka graafikuna töötas ta ka puulõikes, akvatinas, litos ja monotüüpias. Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu-ja linoollõiked ning 1917 aastast esimesed ofordi-ja estambika katsetused. Sellele järgneval perioodil oli ta edukas raamatute illustreerimisel. 3 Sügisel 1925 aastal sai ta Kultuurikapitali kujutava kunsti sihtkapitali valitsuse üheaastase stipendiumi ning sõitis enesetäiendamiseks Pariisi. Sealt pärinevad tema tuntumad tööd ,,Põrgu", ,,Kabaree", ,,Jutlustaja", ,,Neegripead" ja ,,Lamav tiiger". 4 Viiralt on osalenud näitustel paljudes riikides, näiteks Pariisis, Kopenhaagenis, Riias, Moskvas, Roomas, Bostonis, New Yorgis ja Chicagos. Eesti Rahvusraamatukogus on üleval Viiralti taieste püsiv näitus. 5
kõrgemal kui mittetrükkivad osad ja paberile jätavad jälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad. Siia alla kuuluvad puulõige, linoollõige ja tsinksöövitus. Sügavtrükk on trükitehnika, mille puhul kujutis kantakse paberile trükipressi abil. Kujutise jätab trükiplaadi uuretes olev trükivärv. Tähtsamad tehnikad on vasegravüür, kuivnõel, ofort, akvatinta, pehmelakk ja metsotinto. Pikka aega kasutati sügavtrükki raamatute illustreerimisel. Lametrükk on üldmõiste trükitehnika kohta, mille puhul trükkivad ja mittetrükkivad osad asetsevad trükiplaadil ühel ja samal tasandil, trükiplaadi pind on täiesti tasane. Trükivärvi jagunemine toimub rasva ja vee vastastikuse tõukamise printsiibil. Lametrükimenetlused on litograafia, ofsett-trükk ja valgustrükk. (Aarmaa, s.d.) Graafika alaliikideks on illustratsioon, kalligraafia ehk kirjakunst, tarbegraafika, plakat, karikatuur, vabagraafika, arvutigraafika
2. Erinevate trükiliikide põhimõtted ( Ofsett/Lito; süvatrükk; kõrgtrükk; siiditrükk ) Offsetti teavad kõiki ja litot ka. Süvatrükk trükiplaadile kraveeritakse kujutised, plaat kaetakse värviga ning pestakse taas puhtaks, kuid nüüd on värv kraveeritud õõnsustes. Paberit kõvasti vastu plaati vajutades võtab see värvi õõnsustest kaasa. Seda tehnikat kasutati pikkaaega raamatute illustreerimisel, kuna see võimaldab teha väga peeneid ja täpseid jooni. Kõrgtrükk on ka teada. Siiditrükk Kõige tavapärasemalt trükkides kangale, tõmmatakse kangas pingule ja kile millel on väikesed augud sees, kohtadel millest tahetakse et värv läbi läheks, tõmmatakse riide peale. Kile ( mis nüüd on tavaliselt nailonist ) kantakse üle värviga ja värv kandub kujutisena läbi aukude riidele. 3. Trükimasinate ehitus
keha huvitanud läbi kogu loomingu, iseäranis on ta sellele zanrile keskendunud oma kõige viimase aja loomingus. Naisakti, noort kaunist naist võib vaadata kui tema loomingu metafoori. E. Okas on loonud märkimisväärseid töid ka maastikuzanri alal. Maastikumaalides üllatab kunstnik meid oma terava loodusevaatlemise oskusega. Nendeks on näiteks ,,Eesti maastik", ,,Rannamõisa rand", Kivine rand" jt. Kunstnik on kaasa löönud ka raamatute illustreerimisel. Näiteks on ta illustreerinud E. Bornhöe ,,Ajaloolised jutustused", A.Hindi romaani ,,Tuuline rand", Ralf Parve poeemi ,,Suvepäevil Siverskojes", A. Jakobsoni muinasjutu ,,Ööbik ja vaskuss", A.Puskini muinasjutu ,,Muinasjutt kalamehest ja kalakesest" ja ,,Muinasjutt tsaar saltaanist", M. Metsanurga ajaloolist romaani ,,Ümera jõel". 4 Elulugu Evald Okas on sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas tisleri perekonnas. Pärast algkooli
Ttab kll,sest prast lugemist eelnevaid muretsema ei tki.Muide,le aegade krguv alternatiivajalooline,hurmavalt hpoteetiline teos on ikkagi Lennart Meri Hbevalge,mille uus redaktsioon linud aastal trkivalgust ngi.Ka Arvo Valtoni lemiste vanakse lheb ilmselt ulme alla.Autor nimetab kll seda ennemusitseks looks.Jutt ise on keskaegsest Tallinnast,katkust,koerakoonlastest,uputavast lemistest kirkikupuhastusest ja lihsalt mehe naise loost.Kena meeleolukas tekst,mille kujundamisel- illustreerimisel kunstnik Jaan Tammsaar on teinud imet,Raamat kui komvek.Aasta kauneim.Kristjan Sanderi 13 talvist hetke ktkeb neli nimetust,neist esimene nimilugu viks olla lhiromaan ja lejnud midagi novellilaadsest.Minu eelistus langeb neile novellilaadsetele,mida autor tahab vtta triloogina,tema altrenatiivajalooliste ngemusele 1917.aastat,mis bolevike asemel psevad vimule anarhitid. Lk 424-426 Teksti autor:Vaapo Vaher Sisukokkuvte:Kui lhtuda kriteeriumist,et hea raamat on see,mis ei allu
fassaadi kujud. Eesti maalikunst ja skulptuur 20.saj. alguses hinnatud, graafika jäi maha. Graafika E.M. Jakobson - Esimene Eesti graafik - Kaunistanud ajalehti (ka Perno Postimehes tema trükiseid) , raamatuid, usulisi trükiseid - Tema illustratsioonid lähtuvad tihti saksa, vene kunstnike töödest - Kunstiharidust pole - Puugravüür ,,Lapsed tähti vaatamas" - Puugravüür- annab ajakirjade illustreerimisel suurima tiraazi. Märt Pukist - Esimene professionaalne Eesti graafik - Õppis Leipzigis - Illustreerinud peamiselt raamatuid - Illustreerinud perekonnaajakirja ,,Linda" - Esindab jugendstiili- lillemuster, tasapinnalised eredavärvilised kaunistused Sööti ,,Mälestused ja lootused" kaanel, väänlevad jooned, läbipõimunud lillemuster. - Hiljem kunstikriitik, teadlane, kirjutas monograafia Kölerist.
2. funktsiooni fj S mõne muutuja asendamisega funktsiooniga fk S ; 3. eelneva kahe tegevuse korduval rakendamisel. · Süsteemi S nimetatakse täielikuks, kui suvaline funktsioon f(x1 ,x2 ,..... ,xn ) on esitatav läbi süsteemi S superpositsiooni. · Täielik süsteem S on baassüsteem, kui tema täielikkus kaob suvalise funktsiooni fi S eemaldamisel süsteemist S. Süsteemi S täielikkuse analüüs nõuab järgneva viie funktsioonide klassi defineerimist. Kasutame iga klassi illustreerimisel eelpööl kirjeldatud kahe muutuja funktsioonide 25 hulka { f0, f1, f2, ... , f15 } · Klass K0 - nulli säilitavate loogikafunktsioonide klass. K0 ={ fi(x1 ,x2 ,..... ,xn ) | fi(0,0,...,0 ) = 0} { f0, f1, f2, f3, f4, f5, f6, f7 } K0 · Klass K1 - ühte säilitavate loogikafunktsioonide klass. K1 ={ fi(x1 ,x2 ,..... ,xn ) | fi(1,1,....,1 ) = 1} { f1, f3, f5, f7, f9, f11, f13, f15 } K1
3. eelneva kahe tegevuse korduval rakendamisel. Süsteemi S nimetatakse täielikuks, kui suvaline funktsioon f(x1 ,x2 ,..... ,xn ) on esitatav läbi süsteemi S superpositsiooni. Täielik süsteem S on baassüsteem, kui tema täielikkus kaob suvalise funktsiooni fi S eemaldamisel süsteemist S. Süsteemi S täielikkuse analüüs nõuab järgneva viie funktsioonide klassi defineerimist. Kasutame iga klassi illustreerimisel eelpööl kirjeldatud kahe muutuja funktsioonide hulka { f0, f1, f2, ... , f15 } Klass K0 - nulli säilitavate loogikafunktsioonide klass. K0 ={ fi(x1 ,x2 ,..... ,xn ) | fi(0,0,...,0 ) = 0} { f0, f1, f2, f3, f4, f5, f6, f7 } K0 Klass K1 - ühte säilitavate loogikafunktsioonide klass. K1 ={ fi(x1 ,x2 ,..... ,xn ) | fi(1,1,....,1 ) = 1} { f1, f3, f5, f7, f9, f11, f13, f15 } K1 Klass Klin - lineaarsete loogikafunktsioonide klass. Klin ={ fi(x1 ,x2 ,..... ,xn ) | fi(x1 ,x2 ,
Sügavtrükk - vastupidine meetod. Värv trükitakse paberile trükiplaadi uuretest. Joonistus kraabitakse või söövitatakse metallplaadile, kantakse sellele siis värv ja pühitakse uuesti puhtaks. Trükipressi tugeva surve all pundub niiske ja pehme paber uuretesse ja võtab sinna jäänud trükivärvi kaasa. Sellise viisi suureks plussiks on väga peente ja täpsete joonte saamise võimalus. Pikka aega kasutati sügavtrükki raamatute illustreerimisel. Tähtsamad tehnikad on vasegravüür, kuivnõel, ofort, akvatinta, pehmelakk ja metsotinto. Lametrükk- sel juhul on plaadi pind täiesti tasane ja värvi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Vana tehnika on litograafia - kivitrükk, mille puhul kantakse kiviplaadile joonistus rasvapliiatsiga. Plaati niisutatakse veega, mille tulemusena trükivärv jääb külge ainult rasvastele kohtadele. Võimalik on ka värviline trükk
Viitamisel tuleb järgida ühtseid reegleid läbi kogu töö nii tekstis viidet kasutades kui ka kasutatud kirjanduse loendis. Vähetähtis ei ole tänapäeval ka arvutiprogrammide kasutamise oskus töö vormistamisel (ja selle korrektsuse tagamisel). Nii tuleks siinkohal teha vajadusel koostööd arvutiõpetajaga, et õpilased omandaksid oskused tekstitoimetis stiilide ja õigekirjakontrolli kasutamiseks, sisukorra koostamiseks, leheküljenumbrite lisamiseks jne. Töö illustreerimisel on vajalik oskus jooniste tegemist võimaldavate programmide kasutamiseks. UURIMISTÖÖ KAITSMINE Uurimistöö kaitsmine on osa hindamisprotsessist. Lisaks sellele on kaitsmise eesmärgiks oma töö tulemuste esitamise oskuse ja väitlemisoskuse arendamine. Seetõttu tuleb juhendajal suunata juhendatavat juba ettevalmistusprotsessis tooma lühidalt ja arusaadavalt välja töö eesmärki, uurimisprobleemi, uurimisküsimusi, aga ka selgitama metoodikat ja kirjeldama põhitulemusi ja järeldusi
Põhjus võib olla tema koomiksikunstniku taustas, sest koomiksipildis tuleb vähesega paljut edasi anda. Moritza piltide populaarsusest laste hulgas annavad tunnistust Nukitsa konkursside lastehääletuste tulemused kunstniku kategoorias. Pea kõik tema poolt illustreeritud raamatud on esikümnes, v.a üks, mis on jäänud jagama 14.-15. kohta. (Eesti Lastekirjanduse Keskus 2007). Moritz on saanud Karl Eduard Söödi nimelise preemia parima kunstnikutöö eest lasteraamatu illustreerimisel aastal 2003 luulekogu ,,Tere!" eest. Lasteraamatute illustreerimist pole kunagi eriti kõrgelt honoreeritud, mis on põhjustanud arvuka odava tööjõu kasutamist (Müürsepp 1996: 6). Ka Vilep on pidanud otsima teisi soodsaid variante, juhuks kui Moritz tuntuse kasvades kas osutub liiga kalliks (meenutagem, et alguses oli Moritz sama tundmatu raamatuillustraator kui Vilep kirjanik) või on hõivatud teiste projektidega (näiteks oma abikaasa Aidi Valliku teoste kujundamisega)
annaabi.ee 
