Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saad...
liigne raie ning vähene kaitse paneb Indoneesia metsade ja seeläbi ka metsatööstuse jätkusuutlikuse küsimärgi alla. Suureks probleemiks on ka illegaalne metsandus, mille piiramiseks ei ole riiklikult suudetud või tahetud midagi olulist ette võtta. Rahvusvaheline huvi ja surve on metsade säästmise koha pealt suurem kui siseriiklik huvi. Käesolevas referaadis räägingi Indoneesia metsadest üldisemalt, seejärel puidutoodete impordist, ekspordist ja illegaalsetest raietest. 1 Ülevaade indoneesia metsadest Indoneesia on saarestik Kagu-Aasias, mille pindala on 1 910 930 km2, sellest 1 811 570 km2 on maismaa. Maismaa on FAO andmetel jagatud kolmeks, põllumaa, metsamaa ja muu maa, nagu võib näha tabelist 1.1. Joonis 1.1 näitab nende alade protsentuaalset jagunemist. Tabel 1.1. Indoneesia maismaa ala jagunemine maa sihtotstarbe järgi 2012 seisuga Liik Pindala km2 Põllumaa 565 000 Metsaalad 930 620
Võistluse korraldajate sõnul kohtab nii huvitavat, läbimõeldud ja hea sõnakasutusega teksti väga harva. "Mängult on päriselt" jutustab pisut hirmutava, kuid ehmatavalt ausa ja häbematult vaimuka loo 19-aastasest Mirjamist ning selle maailmaga pahuksisse läinud väikevennast Mikust. Raamatus peamine käsitlusalune teema on koolivägivald, mis oli Miku igapäevaelu täielikult enda alla hõivanud ning poisi elu mutta tampinud. Räägitakse ka huligaansustest, illegaalsetest asjadest ning joomisest ja suitsetamisest. Kõige sellega me puutume (mitte just igapäevasel) mingil määral ikka kokku. See on täiesti tavaline tänapäev, sest on see aegade jooksul selliseks kujunenud. Mikul keerleb elu küsimuse ,,Mida sa sooviksid kuldkalakeselt?" ümber. Mikk oli väga tark poiss ja ta lihtsalt soovis, et tal oleks sõpru ja ta paistaks rohkem silma. Ta ei sallinud, et teda kiusati. Kirjaniku stiil on väga noortepärane, mis kubiseb slängist ja roppustest
Teisalt kurdavad nad, et tänapäeval ei suhtuta kaasaegsse kunsti piisavalt tõsiselt ja jäetakse see oma uurimisväljast välja.Projektis eksponeeritud teosed tekitavad igas näituse külastajas erinevaid emotsioone, sest rahvuse temaatika on praegu väga aktuaalne ning tavaliselt on enne muusiumi külastamist igaühes välja kujunenud oma arvamus ja arusaam, nii Eesti ajaloost ja pronkssõdurist kuid ka Euroopast, kust kuuleme igapäev teateid illegaalsetest immigrantidest, Schengeni viisaruumist, aga ka paremäärmuslikest liikumistest ja kuritegudest. Näitus kulges läbi mitme ruumi ning teoses olid kasutatud väga erinevaid tehnikaid. Nii harjumuspärsed maalid, monumendid, fotod ja videod kui ka mitte hoobilt matsu jagavateks nn. pikemat süvenemist ja taustauuringut nõudvad teosed, näiteks galeriisse oli toodud laste võrevoodi, millel madratsi asemel oli muld või kaks võrdset hunnikut paekivi ja
narkootilisi aineid alaealiselt. 3.3 Jõhvi Gümnaasiumi noorte tarvitatavad narkootilised ained Meie teine uurimusküsimus oli teada saada milliseid narkootilisi aineid Jõhvi Gümnaasiumi noored tarvitavad. Selgus, et legaalsetest narkootilistest ainetest (joon.5) on kõige enam on tarvitatud tubakatooteid ja alkohol, kus vastajaid oli 34 ning 15 õpilast vastas, et ei ole kumbagi ainet manustanud. Illegaalsetest narkootilistest ainetest (joon.6) populaarseimad olid kanep ning ecstasy, kus juures kanepit oli tarvitanud 23 vastajat ning ecstasyt 7 vastajat. Siiski oli kõige enam vastatud vastusevariandiks see, et ei olegi tarvitanud ühtegi loetelus väljatoodud narkootilist ainet, mis on kindlasti väga hea tulemus. Veidike rohkem vastajaid oli ka rahustite/uinutite ning amfetamiini all. 12 3.4 Narkootikumide tarvitamise sagedus ja selle mõju
hästi oli. Hotellis räägib Zoey Tessale et ta on rase ja et ta tahab aborti teha. Tessa ei kiida seda aga heaks. Tessale meeldiks see laps, sest ta sünniks mais ja tessa on samuti mais sündinud. Kuuendaks sooviks nimekirjas on kuulsus. Tessa läheb isaga raadiojaama ja räägib oma loo. Tessale tegelikult ei meeldinud olla järjekordne surev tüdruk kes oma kurba lugu maailmaga jagab,et talle kaasa tuntaks seetõttu räägib ta ka oma listist ja räägib illegaalsetest asjadest mida ta juba teinud on. See kõik ei too talle suurt kuulsust aga ta ei hoooligi enam sellest. Vahepeal hakkavad Tessa ja Adam uuesti läbi saama ja nende tunded üksteise vastu muutuvad tugevamaks. Seitsmes soov nimekirjas on armastus. Vahepeal on jõulud ja Tessa kodus on jõulupidu oma ema, isa, venna, Adami ja Adami emaga ja Zoeyga. Zoey on vahepeal otsustanud lapse alles jätta. Ühel hetkel hakkab Tessal halb ja ta läheb õue, Adam järgneb talle ja lõpuks nad lähevad
ka aladel, mis ei kuulu ühegi riigi kohtuliku võimu alla. Kui vanasti olid piraadid huvitatud eelkõige kaaperdatud aluste lastidest, siis tänapäeval tegelevad nad ka lunaraha nõudmisega laevade ja meremeeste vabastamise eest. Illegaalne kaubitsemine kätkeb endas nii ebaseaduslike kui ka seaduslike kaupade ostu- müüki. Legaalsed kaubad muutuvad illegaalseks, kui nende sissevedu ei ole seaduslikult registreeritud või on nende müük riigi monopol. Illegaalsetest kaupadest on kõige tuntumad narkootikumid, kuuluvad ka ohustatud liigid või nendest valmistatud tooted, näiteks elevandiluu. Relvakaubandus kuulub strateegilise kaubanduse alla ning riigid kontrollivad seda. Relvade müümine maadele, kelle vastu on kehtestatud relvamüügiembargo või kus toimub relvade ja lõhkeainete salakaubavedu, loetakse illegaalseks tegevuseks. Illegaalsed immigrandid on inimesed, kes sisenevad teise riiki või viibivad seal õiguspäraste dokumentideta
arvestama maksukandja ostujõudu. Maksukoormuse võrdlemisel ei saa lähtuda ainuüksi maksumäärast, vaid võrrelda tuleb ka vastavate riikide elanike tulusid ning varasid (Tammeraid, 1999). Nagu tabeli 2 andmetest selgub, on enamikus Euroopa Liidu riikides tulu inimese kohta aga ligikaudu 3 korda suurem kui Eestis. Seetõttu on raske ette näha, et Eestis kaoksid teatud elanike grupid, kes kalduvad aktsiisiga maksustatavaid kaupu ostma illegaalsetest müügikohtadest. Pigem võib selline situatsioon põhjustada illegaalse majanduse kasvu. Eesti maksupoliitilised eesmärgid lähiaastateks näevad ette üldise maksukoormuse teatavat vähenemist, mis saavutatakse just tänu muudatustele nii ettevõtete tulu maksustamisel kui ka üksikisiku maksuvabas tulumääras (Riigieelarve, 1999). Kui aga vaadata maksude struktuuri, siis tekib küsimus, kas tingimustes, kus kavatsetakse veelgi tõsta aktsiisimäära ja maksustada seni
1985 1998 aastatega langes metsastumise protsent kogu riigi territooriumil 62,7 protsendilt 50,6 protsendile. Suurem osa metsamaa kadusid võttis aset kuivadel madalikel, kõige rohkem kannatasid maaalad, mis raiuti suuremahuliselt (masinatega) ja väga palju sai kannatada ka bioloogiline mitmekesisus. Ülejäänud metsades väheneb ajapikku majandusliku metsa osatähtsus ja väärtus, bioloogiline mitmekesisus ja muud metsasaadused. Paljudel juhtudel on mittemetsastumine põhjustatud illegaalsetest tegevustest metsas. Sinna hulka kuuluvad ka üleraie, raie keelatud metsaaladel ja ilmsed varguse ning sellega tulenevad suured metsa puudujäägid. Illegaalselt raiutud puit smuugeldatakse lähinaabritele makse maksmata ja seejärel eksporditakse see uuesti tagasi Indoneesiasse. Suur osa illegaalsest puidumajandamise võrgustikust majandab mingi piirkonna tasandil ja illegaalne metsaraie moodustab praeguseks Indoneesias ligikaudu 40-60% kogu metsavarumisest.
Illegaalsed uimasteid on enamik nende proovitajatest esimest korda proovinud alles 15-16 aastaselt (näiteks marihuaanat/hasisit proovinutest 63% on seda esimest korda teinud just selles eas). Siin peab arvestama sedagi, et veel paar aastat tagasi polnud Eestis nii laiaulatuslikku illegaalsete uimastite müügivõrku kui praegu. Praeguse võrgu olemasolu korral võib ennustada ka esimese proovimise ea edasist noorenemist. Hinnang illegaalsete uimastite kättesaadavusele ning nende mõjule. Illegaalsetest uimastest tunduvad vastajatele kõige kättesaadavamad olema inhalandid - liimid, värvid jm. keemilised ained (18% õpilastest usub, et neid on "väga" või "küllaltki kerge" hankida). Neid, kes märgivad, et marihuaanat või hasisit on kerge hankida, on peaaegu sama palju kui neid, kes on neid ka tegelikult proovinud (7-8%). Ülejäänud illegaalsete uimastite puhul uskus neid kergelt kätte saavat ainult 2-4 vastajatest.
muutunud. Võrreldes teiste Euroopa noortega, kes tarvitavad lahjemaid alkohoolseid jooke, paistavad Eesti lapsed silma kangete alkohoolsete jookide tarbimisega (Aasvee jt 2009: 45). Kui 2005. a sattus alkoholimürgistuse tõttu haiglasse ligi 100 peamiselt 13-17-aastast poissi- tüdrukut, siis 2008. a oli haiglasse sattujate arv juba peaaegu kaks korda suurem, kusjuures poiste ja tüdrukute suhe ei erinenud. Alkoholisisaldus veres kõikus 0,9–3,4 promillini (Nurm 2009: 54–55). Illegaalsetest uimastitest on kooliõpilastele kanep esimene narkootiline aine, mida proovitakse. Eesti 13–15-aastaste seas on kanepi proovijaid kokku 13%. Nii nagu muude uimastite puhul kasvab ka kanepi tarvitamise sagedus vanusega ning veerand (25%) 15- aastastest õpilastest on seda uimastit tarvitanud. Võrreldes teiste riskikäitumistega on kanepi tarvitajate osakaal seitse korda suurem nende 15-aastaste osas, kes tarvitavad tubakatooteid, ja
annaabi.ee 
