neitsiliku nooruse kaitsja, kütt, loomade emand, Hepaistos- Virleanus- tule jumal. Katakomb- maa-alused koopad seintesse maeti surnuid käigud ~1 m laiused (tekkisid krüptid). Krüpt- kirikute alune võlvitud kelder. ) Tahvelmaal- Maal vabalt ümberpaigutatavatel, kompaktsetel ja selgelt piiritletud puidust vasest, lõuendist pildikandjatel. Tempera- või õlivärvidega Raamitud. Tuntud juba antiikajal. Alates 5. saj. idakiriku ikoonimaalis 12 saj. Lääne-Euroopa. Realism jaguneb: Barbizomi koolkond, Opositsionäärid, Skulptuuri areng, Vabaõhumaali levik Skandin. Impressionism: Sai nime sõnast impressioon- mulje, kuna jäädvustas hetke Realismi edasiareng. Kunstivool, mis tekkis Prantsusmaal 19. saj. II poolel. Tüüpiline on vabaõhumaal, jäädvustamaks lühikest meeleoluhetke Hetkelised muljed ümbritsevast elust ja loodusest Maalisid esemeid, maastikke, linnadest inimesi. Eduard Monet- "Eine rohelisuses",
Võib isegi öelda, et ikoon on mingis mõttes illustratsiooniks kirikus loetavatele jutlustele ja pühadele tekstidele. 2) Sümboolika Ikooni põhja võib vaadelda kui paradiisi sümbolit. Leukas (krunt millele on maalitud ikoon), mis koosneb kriidist ja kala liimist, sümboliseerib kivistunud merd, mida võib kujutada kui kristlaste puhtaid palveid ja Jumalat ennast, kelle sümboliks on kala (). 2.1) Perspektiiv Antiikses ikoonimaalis kasutatakse vastupidist perspektiivi. See on eriline ikooniruumi kasutamine, kus pole ühtset horisondipunkti, vaid kõik jooned kujutatud kujudelt koondusid vaatleja silmas. Mida kaugemal objektid asuvad, seda enam nad suurenevad. Ikoon ruum justkui avaneb vaataja ümber. Seetõttu tundub, et kõik objektid on juskui avatud, kuna neid on näha kolmest või isegi neljast küljest. 2.2) Keha Kristlus leidis tõeliselt kuningliku tee kahe äärmuse vahel
all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus- lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. Bütsansi skulptuur Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel.
viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. BÜTSANTSI SKULPTUUR Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel.
Ikooni põhja võib vaadelda kui paradiisi sümbolit. Leukas (krunt millele on maalitud ikoon), mis koosneb kriidist ja kala liimist, sümboliseerib kivistunud merd, mida võib kujutada kui kristlaste puhtaid palveid ja Jumalat ennast, kelle sümboliks on kala (). Värvid, mida kasutatakse ikooni maalimiseks, valmistati mineraalidest ja savist ning ühendatud munaga, mis sümboliseerib ülestõusmispüha. Ikoon erineb oluliselt meile harjumuspärastest maalidest. Antiikses ikoonimaalis kasutatakse vastupidist perspektiivi. See on eriline ikooniruumi kasutamine, kus pole ühtset horisondipunkti, vaid kõik jooned kujutatud kujudelt koondusid vaatleja silmas. Mida kaugemal objektid asuvad, seda enam nad suurenevad. Ikoon ruum justkui avaneb vaataja ümber. Seetõttu tundub, et kõik objektid on juskui avatud, kuna neid on näha kolmest või isegi neljast küljest. Realistlikus pildis kasutatakse tsentraalperspektiivi,
Alates 9.saj-st levis aga tahvelmaal ehk ikoonimaal. Ikoonimaalidel oli õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetati ja neid hoiti kodus.Kirikus hoiti neid peamiselt erilisel võredel ikonostaasidel. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks.Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks,kuid Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid.Mõned tuntumad ikoonid on Õnnistav Kristus, Peaingel Miikaeli imetegu,Vladimiri Jumalaema.Viimane sai oma nime selletõttu,et seda hoiti Vladimiri linnas
jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. BÜTSANTSI SKULPTUUR Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel.
-11. saj Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. saj · Bütsantsi kunst on tugevasti mõjutanud õigeusumaade kunsti (Venemaa, Bulgaaria, Serbia, Rumeenia, Armeenia, Gruusia) · Bütsantsi kunstist oli mõjutatud ka keskaja Itaalia kunst, kuna Lõuna-Itaalias olid Bütsantsil kuni 12. saj suured valdused · Ka Itaalia renessansskunstis võib näha tugevaid Bütsantsi mõjusid: tsentraalehitised, eredad värvid ikoonimaalis jne · Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik oli 6. saj lõpul ehitatud Hagia Sophia · Türklased on teinud sellest kirikust nüüd oma mosee ja ehitanud külgedele neli minaretti · Hagia Sophia ehitati Justinianus I valitsemisaja alguses · See on omapärane tsentraalkirik · Seal on püütud ehitada kuplit ristkülikukujulise pikihoone kohale · On püütud ehitada basiilikat suure kupliga · Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes
Koos arhidektidega tulid Bütsantsist ka kunstnikud, kellest tuntuim on Theophanes Kreeklane, ta töötas Venemaal 14.-15-saj vahetusel. Maalide üldmuljenekspressiivne, dünaamiline. Kunst bütsantslik- traagiline ja karm Venemaalijatest on tuntuim Andrei Rubljev. Ühendas ikoonimaalis Vladimiri Jumalaema. vene rahvusliku lapseliku laadi bütsantsliu suursuguse üldistuse ja Ikoon. 11.saj. meisterliku teostusega. Värvid õrnad ja mahedad, vormid ümarad ja pehmed Ikoonimaali keskel on trooniv Kristus; paremal ja vasakul on peainglid Gabriel ja Miikael;üleval apostleid (Kristuse jüngrid);
Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. saj · Bütsantsi kunst on tugevasti mõjutanud õigeusumaade kunsti (Venemaa, Bulgaaria, Serbia, Rumeenia, Armeenia, Gruusia) · Bütsantsi kunstist oli mõjutatud ka keskaja Itaalia kunst, kuna Lõuna-Itaalias olid Bütsantsil kuni 12. saj suured valdused · Ka Itaalia renessansskunstis võib näha tugevaid Bütsantsi mõjusid: tsentraalehitised, eredad värvid ikoonimaalis jne · Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik oli 6. saj lõpul ehitatud Hagia Sophia · Türklased on teinud sellest kirikust nüüd oma mosee ja ehitanud külgedele neli minaretti · Hagia Sophia ehitati Justinianus I valitsemisaja alguses · See on omapärane tsentraalkirik · Seal on püütud ehitada kuplit ristkülikukujulise pikihoone kohale · On püütud ehitada basiilikat suure kupliga · Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes
annaabi.ee 
