1. Identifitseeri patsient, küsides tema ees- ja perekonnanime (Moreau 2001: 245); 2. Selgita protseduuri käiku patsiendile, taga privaatsus, pese käed ja vajadusel pane kindad kätte (Moreau 2001: 245); 3. Anna patsiendile mugav asend, mis võimaldab sidumiseks kõrvale juurdepääsu (Moreau 2001: 248); 4. Taga piisav valgustatus (Moreau 2001: 248); 5. Veendu steriilse sidumiskomplekti steriilsuses; 6. Teosta hügieeniline kätepesu; 7. Desinfitseeri käed (Iivanainen jt. 2003:100); 8. Desinfitseeri kandik, lase kandikul kuivada (Iivanainen jt. (2003: 101); 9. Pane valmis vajalikud vahendid, aseta vahendid steriilse näpitsa abil steriilse rätiku peale (Iivanainen jt. 2003: 101); 10. Ava õigesti steriilne komplekt; 11. Pane kätte tehaspuhtad kindad; 12. Eemalda haavalt vanad sidemed; 13. Vaheta kindad, pane kätte steriilsed kindad; 14. Puhasta haav füsioloogilises lahuses või vesinikperoksüüdis niisutatud tutikutega; 15
Kuna haigla külastajate esmamulje kujuneb töötajate välimusest, tuleb hoolitseda tööriiete puhtusest ja korrektsest väljanägemisest. (Remmel jt 2006: 39). Vormiriietuse eesmärk on vältida mikroobide ja nakkuste levitamist ühelt inimeselt teisele. Vormielemendid võivad erineda üksteisest, nad ei pea olema tingimata valged kitlid, võivad olla ka eri värvides pükskostüümid. Tööriided pestakse pesumajas ning vahetatakse selleks ettenähtud korras. (Iivanainen jt 2003: 92-93). Mõtle ja vii tekst pealkirjaga kooskõlla. 5 3. KAITSEVAHENDID Selleks, et takistada patsientide ja töötajate vahelist nakkuste levitamist, on vaja kasutada kaitsevahendeid. Igapäevaselt õed kasutavad oma töös kilepõlle, juustekaitset, maske, kaitseprille ja kaitsekindad. Kilepõllede eesmärk on hoida tööriideid määrdumisest ja märgumisest. Juustekaitse kaitseb aseptilisi piirkondi
minutis. (Kingisepp 2001, Aylott 2006, Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Blagdon jt 2007, Shelswell & Bentley 2007.) Pulsi löögisagedus ehk frekvents - löökide arv minutis (Novak 2004). Pulsi rütm - südamelöökide regulaarsus (Novak 2004). Pulsi pinge - väljendab seda kas pulss on pehme, elastne, paindlik või kõva. Lastel on arter pehme, elastne ja ühtlane (Novak 2004). Veresoonte lupjumine põhjustab pulsi kõvastumist (Iivanainen jt 1997). Pulsi täitumus (amplituud-suurus/ulatus) - on vere kogus, mis pumbatakse veresoontesse südame iga löögiga (Novak 2004). Iivanainen jt (1997) nimetatakse seda pulsi mahuks. Arteriaalne vererõhk - on üks elutegevuse näitajatest. Arteriaalne vererõhk tekib südame kontraktsioonil ja vere pumpamisel suure vereringe arteritesse. Vererõhuks nimetatakse seega rõhku, mida avaldab veresoontes voolav veri veresoonte seintele. Vererõhk on vere liikumisest põhjustatud arterirõhk
Trombembol (tromb ehk ummistav verehüüve, embol ehk koos verega liikuma läinud tromb) tekib kanüüli peale või veresoone seina külge kinnitunud verehüübe liikuma hakkamisel. See võib liikuda veenivereringes koos verevooluga südame paremasse poolde ja sealt edasi kopsuvereringesse. Seda saab vältida kasutades väikesi kanüüle, mis võimaldavad vere küllaldase ja pideva kõrvaltvoolamise. Alati peaks valima väikseima võimaliku kanüüli ja suurima võimaliku veresoone.(Iivanainen jt 1997.) Rasvemboolia põhjustajaks on pikkade toruluude ja vaagnaluude murrud. Rasvemboolia võib areneda välja juba mõne tunni jooksul, kuid suurem on risk umbes kolmandal päeval pärast traumat. Jälgitakse patsiendi vitaalfunktsioone; organismi hapnikuga varustatust, vajadusel kasutatakse hapnikumaski, CPAP-maski (püsiv positiivne ventilatsioonirõhk); hemoglobiini taseme langedes manustatakse erütrotsüütide massi ja trombotsüüte. (Sorsa jt 1998.)
Kontrolli patsiendi enesetunnet. Võimaldab varakult avastada muutused. Tagab patsiendile turvatunde. Lõpetamine · Tee käte antiseptika, vajadusel kätehügieen. · Dokumenteeri o mõõtmisekellaaeg, o patsiendi hingamissagedus, o teised mõõdetud hingamisfunktsiooni iseloomustavad näitajad (kiirus, rütm, sügavus jne). Kasutatud kirjandus Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. (2003). Õendusoskused. Tallinn: Medicina. Potter, P. A., Perry, A. G. (1997). Fundamentals of Nursing. Mosby Year Book. St. Missouri. Potter, P. A., Perry, A. G. (2002). ClinicalNursing Skills & Techniques, Mosby - Year Book. St. Missouri. Taylor, C., Lillis, C., LeMone, P. (1989). Fundamentals of Nursing. Philadelphia: J. B. Lippincott Company. deWit, S. C. (2005). Fundamental Concepts and Skills for Nursing. Philadelphia: Elsevier Saunders.
Organismi temperatuuri alanemine. Normist madalam kehatemperatuur. Seisund, kus kehatemperatuur on alla 35 °C. Nahk on kahvatu, kuiv ja tsüanootiline. Organismis kaotatakse rohkem soojust, kui seda tekib, mistõttu kehatemperatuur langeb. Perifeersed veresooned ahenevad, vereringe takistus suureneb ja vererõhk tõuseb. Temperatuuri edasisel alanemisel pulss aeglustub, vererõhk hakkab langema. Ilmnevad südame rütmihäired, tekib teadvusetus. (Iivanainen jt 1997, Ravijuhendid ... 2007, Nienstedt 2005, Lassauer ja Clayden 2007, Hockenberry ja Wilson 2008) 2 1.2. Üldseisundi objektiivse läbivaatuse metoodika ja hindamine Üldseisundit kirjeldatakse ja hinnatakse igal läbivaatusel. See põhineb õe ja arsti tähelepanekutel. Lapse tegevust ja käitumist jälgitakse lapsele märkamatult. Üldseisundit
nii pre-, kui ka postoperatiivsed probleemid varieeruda. Kõikide kirurgiliste haigete ootused ravitulemuste suhtes on sarnased. Haige loodab, et ei tekiks kahjustusi, komplikatsioone ja infektsiooni, et tema haav paraneks tüsistusteta ja kiiresti, et ta saaks aru missuguseid psühholoogilisi ja füüsilisi probleeme toob endaga kaasa kirurgiline vahelesegamine ning missugused on postoperatiivsed rehabilitatsiooni võimalused. Kirjandus: Iivanainen, A.; Jauhiainen, M.; Korkiakoski, L. (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: Medicina Iivanainen, A.; Jauhiainen, M.; Pikkarainen P. (2003). Õendusoskused. Medicina. Korte,R., Rajamäki, A., Lukkari, L., Kallio, A. (1996) Perioperativinen Hoito. Porvoo Smeltzer, S. C., Bare, B. G. (2003) Brunner & Suddarth's Textbook of Medical Surgical Nursing. Philadelphia: Lippincott Williams&Wilkins, 1071. Õe käsiraamat. 2001. Tallinn: Medicina, 208-209.
võib tekitada baktereemiat. 4.2. Ettevalmistus lapse intubatsiooniks 4.2.1. Lapse intubeerimiseks vajaminevad vahendid Aspiratsioonisüsteem ja -kateetrid Aspiratsioonisüsteem on haigla seintesse paigutatud alarõhku tekitav seade. Aspiratsioonisüsteemile lisatakse aspiraator, milles on hekordne eritiste kogumiskott ja steriilne aspiratsioonikateeter, millega teostatakse aspiratsioon (Iivanainen jt 1997). Trahhea aspiratsioonikateetreid on kahte tpi: hekordne ja psiaspiratsioonikateeter ehk suletud aspiratsioonissteem. Ühekordsed kateetrid visatakse peale kasutamist ära, kuid psiaspiratsioonikateeter paikneb steriilses kiles, mis võimaldab kasutada kateetrit 24 tundi. Seejärel aspiratsioonikateeter vahetatakse, sulgedes vahetuse hetkeks intubatsioonitoru klemmiga, et säilitada tekitatud rõhk hingamisteedes. Suletud aspiratsioonisüsteemid on uueks
Kasutatud kirjandus · http:// www.omegapharma.ee/paranit/leiainfottaidestjakuidasnendestvoit külastatud 12.09.2013 · http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/haiguste_hooldus.pdf lk. 111 115 külastatud 12.09. 2013 · http:// www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/nahahaigused/?NAHAHAIGUSED:P külastatud 13.09.2013 · http:// nahahaigused.weebly.com/parasitaarsednahahaigused.html külastatud 11.09.2013 · Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: Medicina, lk 143150, 165187, 189194.
psühhogeenne valu) · Valu määratlemine · Valu kontrolli all hoidmine Valukontrolli füüsilised meetodid: Valukontrolli füsioloogilised meetodid: · Asendi vahetamine · Suhtlemine · Kuuma/külma rakendamine · Muusikateraapia · Massaaz ja vibratsioon · Lõdvestustehnikad · Biotagasisid KASUTATUD KIRJANDUS 1. Iivanainen, A.; Jauhiainen, M.; Korkiakoski, L. (1997) Õenduse käsiraamat. Kirjastus Medicina. Tallinn. 2. Roper, N.; Logan, M. W.; Tierney, A. (1999) Õenduse alused. Elamise mudelil põhinev õendusmudel. Kirjastus Elmatar. 3. http://98280.edicypages.com/artiklid/suhtlemine 4. Nienstedt,W., Hänninen,O., Arstila,A. Björkqist,S.-E. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia
annaabi.ee 
