Ka Stepihunt usub, et tema rinnas peitub kaks hinge ja leiab, et tal on seetõttu rinnas hirmus kitsas. Inimene on sajast koorest koosnev sibul, paljudest lõngadest põimitud kude. Elus ei ole asjad nii lihtsad nagu meie mõtetes. Iga sünd tähendab eraldatust kõiksusest, tähendab piiratust, Jumalast lahutatust, piinarikast uueks saamist. ,,ma ei ole õnneliku eluga rahul, ma ei ole selleks loodud, see pole minu osa. Minu osa on vastupidine ... Õnnetus, mida mina vajan ja ihaldan, on teistsugune selline, mis laseb mul kirglikult kannatada ja iharusega surra. Sellist õnnetust või õnne ma ootan." Hermine: ,,sa oled liiga nõudlik ja näljane selle lihtsa, mugava, nii vähesega rahuloleva maailma jaoks, et ta sülgab su välja, tema jaoks on sul üks dimensioon üleliia." Mozart: ,,Kindlasti, elu on alati hirmus. Me ei saa sinna midagi parata ja kanname ometi vastutust. Vaevalt jõutakse sündida, ja juba ollakse süüdi
läbi väljendatud füüsilised vajadused. Algul kutsus ta neid elu instinktideks. Need instinktid hoiavad alles esiteks indiviidi enda elu, sundided teda toitu ja vett otsima ning teiseks hoiavad alles ka liiki kui sellist sundided meid kõiki seksides sugu jätkama. Energiat, mida me neist instinktidest ammutame, seda motivatsiooni, mida me kutsume praegu elu jõuks, kutsus Freud libidoks, mis ladina keelest tõlkides tähendab "mina ihaldan." Freudi arstiteaduslik kogemus pani ta arvama, et seks on tegelikult tunduvalt tähtsam motivaator kui kõik ülejäänud vajadused. Me oleme ennekõike sotsiaalsed olendid ja seks on meie kõige sotsiaalsem vajadus! Freud ei mõtelnud seksi all ka ainult suguühet, tema jaoks oli see igasugune tung ja tegevus soo jätkamise nimel. Tänapäeval küll tähendab libido ikka ainult üht, seksi vajadust. Natuke vanemaks saades hakkas Freud arvama, et tegelikult instinktidest ei piisa kogu elu
Ka Stepihunt usub, et tema rinnas peitub kaks hinge ja leiab, et tal on seetõttu rinnas hirmus kitsas. Inimene on sajast koorest koosnev sibul, paljudest lõngadest põimitud kude. Elus ei ole asjad nii lihtsad nagu meie mõtetes. Iga sünd tähendab eraldatust kõiksusest, tähendab piiratust, Jumalast lahutatust, piinarikast uueks saamist. „ma ei ole õnneliku eluga rahul, ma ei ole selleks loodud, see pole minu osa. Minu osa on vastupidine … Õnnetus, mida mina vajan ja ihaldan, on teistsugune – selline, mis laseb mul kirglikult kannatada ja iharusega surra. Sellist õnnetust või õnne ma ootan.” – Hermine: „sa oled liiga nõudlik ja näljane selle lihtsa, mugava, nii vähesega rahuloleva maailma jaoks, et ta sülgab su välja, tema jaoks on sul üks dimensioon üleliia.” Mozart: „Kindlasti, elu on alati hirmus. Me ei saa sinna midagi parata ja kanname ometi vastutust. Vaevalt jõutakse sündida, ja juba ollakse süüdi
mind hädast välja. Nüüd teda enam ei ole meie perekonna lähedal, tal teine perekond. Selline tunne nagu me oleks mahajäetud, ja meie olemasolu on isale ükskõik, peaasi et teine naine oleks rahul, koos uute lastega. Vägivald oli, kuid vähem N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg 4 TÄISKASVANUIGA (18-...) Ma tunnen et gümnaasiumi lõpetamine andis mulle kindlustunde et olen tublisti püüelnud eriala poole, mida ihaldan. Ma olin kindel peale tädiga arutamist, kuhu ma lähen, et just inimeste aitamine on seotud sotsiaaltööga. Iseseisev elu on mulle alati olnud väga magus ja ihaldatav, nüüd see aeg on ka käes. Minu elu on olnud raske. Kui aus olla, ei tahakski ma enam oma minevikust midagi kuulda, sest kõige erksamalt on mul meeles vägivald, segadus, üksindus ja pimedus. Mitte kunagi pole mulle öeldud, tubli et vähemalt hakkama said vaid kritiseeriti hindeid jne
ma armastan elu ja olu, puudu... SINA! ma kasvades avastan armastust, Kas on patt, On kesköö tund, olen vaikselt oma voodis. kui mõtlen Sulle? Mul ei tule und,sest mõtteid täis on pea. Mul on silme ees ilus unistus. Kas on vale, Mul on südames sügav igatsus. kui ihaldan Sind? Ma tahaks tunda sinu lõhna ja sinu pehmust. Mis on kire Siis südamest kaoks üksindus ja kurbus. Ma tahan teada ja tunda mis on armastus. ja armastuse vahe? Kas hinge jääb soojus ja rahutus. Kes teab, Vaatan sinu pilti ma ja tahaks olla ainult sinuga. Kuid sa oled kaugel, sind kätte ma ei saa. kas see on tõelisus või vale!!! Kui sa vaid näeks mis toimub mu sees,
kui seda, kes või mis neid sõnu ütleb. Üsna raske on mõista oma tundeid. "Tunne end!" on Euroopa üks vanemaid filosoofilisi õpetussõnu ja filosoofilisi probleeme. Ka tänapäeva filosoofid arvavad koos Sokratesega, et õnneks on vaja teadmist, ning ka nemad arvavad, et vähemalt osa sellest teadmisest peab olema teadmine iseendast. Tihtipeale esineb see küsimus niisuguses vormis: mida ma tegelikult tahan, kui ma ihaldan raha, ilu, tervist ja soosingut? Platonlik-kristlik vastus sellele küsimusele on tõdemus, et inimene igatseb taga seda kogemust, mis oli tema hingel enne sündimist, kui ta veel taevalikes sfäärides ringeldes ülikauni kosmose või Jumala palet vaadates ideaalses ekstaasis kümbles. Oma tegeliku mina tundmiseks tuleb selle traditsiooni järgi vabaneda materiaalsest korruptsioonist, mis kehalise eksistentsiga paratamatult kaasas käib. Õnnepüüdlus kui neuroos(närvisüsteemi psüühilise
kristaliseeruvad ja noorukil on raske võtta erinevaid rolle sest ta on saanud väljaspoolt kinnitust vi mittekinn rollide kohta ning see muutub ahtaks. Kui see kriis läbi tehakse siis rollikäitumine muutub ahtamaks, rollid kristaliseeruvad. Sotsiaalne identi- otsitakse vastust küs kuidas moodi teised inimesed mind näevad ` Kolmad iden küsimus Milline on minu ideaal, mille poole ma pöörlen, ihaldan. Kes olen ma ise. Kui personaalseident vajadused saavad rahuldatud enesehinnag kõrgel ja kui sotsiaalne ja ideaalne ident langevad kokku on enesehinnag kõrge (ka kõrge on sisi kui perso ja ideaalne saavad kokku). Kui vaadelda järgnevast aspektist võtta identi siis vb seletada noorukiea alguses algnevat kriisi. IIIdentiteet kui noorukiea küsimus IIIKolm vaatenurka identiteedi arengu kohta
kangestades selle abitusse nagu ma seda soovin! Suure jumala Paani nimel saagu minu mõtted mu ihade lihalikeks tegudeks! Shemhamforash! Hail Satan! (Naised)Mu niuded on leekides! Mahlade tilkumine mu agarast praost toimib nagu õietolm sellele uinuvale ajule ning meel, mis ei tunne naudingut pöörleb hullutavast tõukest. Ja kui mu võimas lainetus on möödas, algavad uued rännakud; ja see liha, mida ma veel ihaldan, saab minu omaks. Paabeli Hoora, Lilithi ja Hecate nimel saagu mu ihad tõeks! Shemhamforash! Hail Satan! LOITS HÄVINGU ESILE MANAMISEKS KUULAKE! Mu kättemaksu võimsad hääled pihustavad õhu vaikuse ning püsivad raevu tugisammastena väänlevate madude tasandike kohal. Olen muutunud mind takistanu mädaneva keha tükkide koletislikuks hävitamise masinaks. Mind ei pane kahetsema see, et minu kutsed ratsutavad võimsa tormi tiibadel, mis mitmekordistab mu armutu viha torke.
hoolinud ja lõpuks hakkab seda isegi uskuma. Ratsionaliseerimise üheks variandiks on teisele kurja tegemine altruismi sildi all. Eitus Sündmuse, nähtuse toimumise mittetunnistamine, juhtunu mitteomaksvõtt ("Ta pole surnud, ta astub kohe uksest sisse!") Projektsioon Keelatud ihad tõusevad alateadvusest esile, nad teadvustatakse, kuid neid ei peeta enda omadeks. Minu iha "Ma ihaldan sind" muutub teadvusse jõudes usuks: "Sa ihaldad mind." Minu alateadlik viha "Ma vihkan sind" pöördub teadvustudes veendumuseks: "Sa vihkad mind." Seega on projektsiooni kasutamine meeleheitlik katse võidelda varem alateadvusse väljatõrjutud seksuaalsete või vaenulike ihade vastu, mis on nüüdseks teadvusse tõusnud ja enam sealt ei kao. Sublimatsioon (õilistumine, õilsamaks muutumine) © AAVO LUUK 2003 - 2004
» D'Artagnan tõstis pea. «Ma olen selleks valmis,» ütles ta. «Te saite niisiis minust aru, kallis härra d'Arta/gnan?» lausus mileedi. «Ma loeksin teie soove igast teie pilgust.» «Te oleksite valmis minu heaks kasutama oma mõõka, mis on omandanud juba nii suure kuulsuse?» «Kas või silmapilk!» «Kuid mina, kuidas ma saaksin teile tasuda? Ma tunnen armastajaid, need on inimesed, kes ei tee midagi tasuta.» «Te teate ainukest vastust, mida ma ihaldan, ainukest, mis oleks teie ja minu vääriline.» 394 Ja d'Artagnan tõmbas teda õrnalt enese poole. Mileedi tõrkus vaevalt. «Te olete sellest väga huvitatud,» ütles ta naeratades. «Ah!» hüüatas d'Artagnan, haaratuna tõelisest kirest, ida see naine oli suuteline süütama ta südames, «ah, u õnn paistab mulle uskumatuna, ja kartes kogu aeg, et ta võiks nagu unenägu ära lennata, kiirustan ma, et teda tõelisuseks muuta.» «Hästi! Teenige ära see nõndanimetatud õnn!»