"Stepihundi" Harry Haller on mitmes suhtes autori enda alter ego. Hesse oli kriitiline 1920. aastate Euroopa suhtes; tema vaimsed kaasaegsed olid Goethe, Novalis, Jean Paul jt autorid, keda mainitakse ka Halleri lemmikutena. Sümpaatiat tundis Hesse ida filosoofiate vastu, siit budismimõjuline Harry "minatus" ja isiksuste paljusus maagilises teatris. Saksa ekspressionismist on pärit kurtisaanide romantiseerimine. Freudi mõjud on märgata Hermann- Hermine dualismis ja Harry igatsuses lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele. Ülesehituselt on romaan mitmekihiline; Hesse ise võrdles selle ülesehitust sonaadivormiga muusikas (ekspositsioon vastanduvate teemadega, töötlus, repriis, kus teemad lahenevad, ja kooda.
esmalt pikad heledad juuksed, mida vabrikunaised alati kadestasid, ja medaljoni. Raha pole aga ikka piisavalt ning noor naine laseb välja tõmmata ja müüb oma kaunid valged esihambad. Viimaks saab temast prostituut. Tänavaelu viib Fantine'i kaklusse kliendiga, keda naine teenindama ei soostu, ning ta arreteeritakse. Linnapea Jean Valjean aga päästab Fantine'i trellide tagant ja viib ta haiglasse, kus Fantine meeleheites ja igatsuses Cosette'i järele sureb tuberkuloosi. Enne surma jõuab linnapea naisele tõotada võtta tema tütar enda juurde ning kasvatada ta suureks. Fantine`ile antud tõotusest ja seeläbi oma tegelikust päritolust saab Cosette teada alles romaani lõpuosas, viibides Jean Valjeani surivoodil COSETTE Cosette`i (ristinimega Euphrasie) teekond on vaatluse all alates tüdruku sündimisest kuni abielunaiseks saamiseni. Cosette´i ema Fantine loovutab ainelise kitsikuse tõttu
jatkumine läbi nii pikkade aastatuhandete teeb au ainult väheseile rahvusille maakeral teeb au eestluselle seda enam, et miski välissurve ei ole jaksand riuneerida eestluse loomingutungi, mis oleviku ängistuses on ammutanud endale aina väge kas mineviku-mälestusist või tuleviku- unistusist. Kui olevikku nagu ei olegi enam, alles siis tuntakse, milline sisejõud kätkeb traditsioonide pühitsetud pärimuses ja unistuste tiivustatud igatsuses. Orja-sajandid peaksid õpetama just staatilisi sugemeid eestluse olemuses väärtustama: ilma nendeta eesti rahvast ei eksisteeriks juba ammu enam mitte."
-31. a mässu lämmatamine pursutas kõik lootused, et ühiskonnas võiks midagi niipea muutuda. Tagurlus ja tsensuur võimutsesid. Nikolai I nägi oma missioonina hävitada Venemaa mässumeel ja ohjeldada vabamõtlemise vaimu. Ta paigutas üle terve Venemaa nuhivõrgustiku ja salapolitsei oli pidevalt liikvel. Eriti pöörati tähelepanu noortele, et nad ei saaks tutvuda valgustuse- ja vabaduseideedega. Puskini ajajärgul oli teda ümbritsev keskkond ärevil, uuenduste ja muutuste igatsuses. Lermontov, aga pidi leppima rangete reeglite, isemeelsuse allasurumisega ja totaalse kuuletumisega. Mõlema poeedi looming on romantismi ja realismi sugemetega. Puskini üleminek romantismist realismi toimus Mihhailovskojes olles. Lermontovi jaoks oli pöördepunktiks ,,Maskeraad". Nii Lermontov kui ka Puskin on tublisti kaasa aidanud vene kirjanduse arengule. Nende teedele on paisatud raskeid takistusi: pagendused, tsensuurid, tagakiusamine. Kuid
"Stepihundi" Harry Haller on mitmes suhtes autori enda alter ego. Hesse oli kriitiline 1920. aastate Euroopa suhtes; tema vaimsed kaasaegsed olid Goethe, Novalis, Jean Paul jt autorid, keda mainitakse ka Halleri lemmikutena. Sümpaatiat tundis Hesse ida filosoofiate vastu, siit budismimõjuline Harry "minatus" ja isiksuste paljusus maagilises teatris. Saksa ekspressionismist on pärit kurtisaanide romantiseerimine. Freudi mõjud on märgata Hermann-Hermine dualismis ja Harry igatsuses lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele. Ülesehituselt on romaan mitmekihiline; Hesse ise võrdles selle ülesehitust sonaadivormiga muusikas (ekspositsioon vastanduvate teemadega, töötlus, repriis, kus teemad lahenevad, ja kooda. -Autor on oskuslikult paigutanud ühte elusolendisse mitu hinge. Neist domineerivad on hunt ja inimene, kuid hiljem selgub, et määratlus ei saa olla nii kindlajooneline, sest sisemaailmas on peidus rohkem olevusi.
Oma esikkogus olid tähtsal kohal igatsuslaulud. Väljaspool igatsusteemat jääb ,,Uute luuletuste" mõtteluule suures osas teosoofia kujutelmade värsistuseks. Loodust käsitleb Enno oma teosoofilise süsteemi järgi ning näiteks salmikud ,,Kuusk", ,,Haab" sisaldavad endas puudesse peidetud teosoofilisi ideid. Kui aga Enno loodusele oma filosoofiat peale ei suru ning võtab aluseks lihtsuse ning metsataguse maise kodu, siis jõuab ta poeetiliste võitudeni. Selle näiteks on luuletus ,,Koju igatsuses", mis sisaldab endas väikest, üksikut taime, mis sümboliseerib suve lapsepõlvekodus. Piiride kadumist inimese ja looduse vahel iseloomustab luuletus ,,Jutluse ajal". Enno parimate luuletuste hulka kuulub ,,Õhtu kodutalus", mis käsitleb endas talumaja. ,,Hallid laulud" (1910) on Ernst Enno teiseks luulekoguks. Samal aastal andis Enno välja ka oma autobiograafilise ning ainsa proosa ,,Minu sõbrad". ,,Hallid
"Stepihundi" Harry Haller on mitmes suhtes autori enda alter ego. Hesse oli kriitiline 1920. aastate Euroopa suhtes; tema vaimsed kaasaegsed olid Goethe, Novalis, Jean Paul jt autorid, keda mainitakse ka Halleri lemmikutena. Sümpaatiat tundis Hesse ida filosoofiate vastu, siit budismimõjuline Harry "minatus" ja isiksuste paljusus maagilises teatris. Saksa ekspressionismist on pärit kurtisaanide romantiseerimine. Freudi mõjud on märgata Hermann-Hermine dualismis ja Harry igatsuses lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele. Ülesehituselt on romaan mitmekihiline; Hesse ise võrdles selle ülesehitust sonaadivormiga muusikas (ekspositsioon vastanduvate teemadega, töötlus, repriis, kus teemad lahenevad, ja kooda. "Stepihundi" kõige tänulikumaks publikuks olid 1960. aastate hipid ja teised noored mässumeelsed, kes kasutasid seda teejuhina oma psühhedeelsetel retkedel. Harry Heller (Max von Sydow) vihkab 1920date pealiskaudset ühiskonda, kuid ei
Väljaspool igatsusteemat jääb ,,Uute luuletuste" mõtteluule suures osas teosoofia kujutelmade värsistuseks. Loodust käsitleb Enno oma teosoofilise süsteemi järgi ning näiteks salmikud ,,Kuusk", ,,Haab" sisaldavad endas puudesse peidetud teosoofilisi ideid. Kui aga Enno loodusele oma filosoofiat peale ei suru ning võtab aluseks lihtsuse ning metsataguse maise kodu, siis jõuab ta poeetiliste võitudeni. Selle näiteks on luuletus ,,Koju igatsuses", mis sisaldab endas väikest, üksikut taime, mis sümboliseerib suve lapsepõlvekodus. Piiride kadumist inimese ja looduse vahel iseloomustab luuletus ,,Jutluse ajal". Enno parimate luuletuste hulka kuulub ,,Õhtu kodutalus", mis käsitleb endas talumaja. Ma kuulan (1896) Mets vaikne ja vaga kuuvalgel, ma kõnnin sääl üksinda; lind lauluga uinunud öö algel...
on õhtumaastik lahti nagu maal. Veel kestab kaugust pilgu linguvise, veel voogab avaruste suur koraal. Kesk päeva olid terviklikult ise, sul oli kindel mõiste, koht ja kaal. Nüüd, pimedas, all tähesüttimise sind riivab hämmastuse külm mistraal: Mistarvis tiivad anti lindudele? Kust alguse sai hinge lendutung? Miks mõni mööduv ulm on piinavhele? Sild mingi kulgeb vaistult kaemusele. Neist suudab kaugemale jõuda kumb? Vae mõttekilde, kokku seletele... 2. On igatsuses vaevalt ületatus nii selgelt tunda kujunemas uut. Su küündimatus on kui madal katus, kuid hinge tuhmumatu aknaruut, mis kiiva täitumatusega kattus, taas peegeldab su leegitsevat suud, kui sirutad end janus lõppematus ja suudlusvalmilt ootad nagu pruut. Kui palju päevi nördimuses põetud ja nähtud öid, mis tähitud ja tõetud, saab armsaks ulma ohtlikem marsruut. Kui lõhe kaljus avaneb su umbsus. Kas hirm või julgus, laulma paiskub kumb sus?
4) Osa ekspressioniste moodustas 1905. aastal ,,Die Brücke" , linnas nimega Dresdenis . 5) Juhtivad saksa ekspressionistid on Ernst Ludwig Kirchnen , Emil Nolde ja Karl Schmidt- Rottluff. 6) Kuulsad austria ekspressionistid on Egon Schiele ja Oskar Kokoschka . 7) Kui foovid ja Henri Matisse väljendasid rahu ja rõõmu, siis saksa ekspressionistide looming oli rahutu, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsuses. 8) Saksa ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides inimesi ja esemeid oma töödes. 9) Nad armastasid tooreid värvikontrste või jällegi meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. värve. 10) Inimesed saksa ekspressionistide töödes on sageli sünge ja karikatuurse ilmega. 11) Ekspressionistide meelest oli ka ühiskond ja inimesi ümbritsev loodus on esitatud äreva ja pingestatuna. 12) Lisaks maalimisele tegelesid saksa ekspressionistid graafikaga.
Kuid ma ei pöördu mitte nende poole, vaid nende poole, kellele saatus pole seniajani osutanud seda rõõmu või keda ta kohutava julmusega jättis sellest õnnest ilma pärast seda, kui nad seda olid omanud. Ma pöördun nende poole, kes, olles eemale rebitud iseoma rahvast, olid sunnitud pidama võitlust isegi püha õiguse eest rääkida oma keeles, kellele langeb osaks tagakiusamine ja jälita-mine lihtsa ustavuse eest oma isamaale, nende poole, kes rängas igatsuses unes ja ilmsi unistavad sellest õnnelikust minutist, mil lihane ema taas surub neid oma südame vastu. Vaat´, kelle poole ma pöördun ja ma tean, - nemad mõistavad mind! Ainult need, kes iseoma näitel tunnevad, mida tähendab olla sakslane ja mitte omada võimalust kuuluda armastatud isamaa elanike hulka, mõistavad, kui sügav on nende inimeste igatsus, kes on kodumaast ära rebitud, kui järelejätmatult piinleb nende inimeste hing. Need inimesed ei suuda olla
annaabi.ee 
