Idulehtede arvu alusel jaotatakse õistaimed kahte klassi üheidulehelised ja kaheidulehelised. Kaheidulehelised · taimedel on paks seemnekest. Selles on ava (seemnepilu), mille kaudu idanemiseks vajalikud vesi ja õhk pääsevad seemnesse. · Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha seemnenaba. See on seemnekestale jäänud seemnejala kinnituskoha jälg. · Seemnes on kahe idulehega idu. Toitekudet seal eraldi ei ole idu toitvad varuained paiknevad idulehtedes (näiteks liblikõielistel ja korvõielistel). Kaheidulehelised Üheidulehelised · Üheidulehelistel taimede üheseemnelistel viljadel on tugev viljakest, mis on õhukese seemnekestaga kokku kasvanud. · Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudet. Toitekude kujuneb keskrakust. · Üheiduleheliste iduleht on surutud vastu toitekudet ja vahendab toitainete liikumist endospermist arenevasse idusse. Nende teine iduleht on täielikult taandarenenud.
9) Endosperm, perisperm, nutsell Endosperm võib olla seemne toitekoeks (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel). Perisperm võib olla seemne toitekoeks (tekib nutsellist). Nutsell ehk tuumik. Osaleb seemnekesta moodustumisel. Lootekoti arengus võib nutsell täielikult kaduda 10) Seemne ehitus ja tüübid • Eriline taime elujärk • Seemnekest tekib seemnealgme integumentidest ja võib olla kuni 3 kihiline • Toitainete varu – perispermina, endospermina, idulehtedes Ehitus: - Idupung - Iduvars - Idujuur - Iduleht - Seemnekest
Erituskude. See eritab liigsed jääkained, aga ka eritab peibutus aineid. Erituskude jagatakse: 1) piimasooned, mis koosnevad elusrakkudest, mille vakuoolides sisaldub piimmahl. 2) nektaariumid, mis asuvad õites ja toodavad peibutamiseks magusat nektarit. 3 1.2. Idulehed Idulehed on seemnes paiknevad moodustised, millest arenevad ekto- ja endoterm nagu loomsetel organismidel, idulehtedes on ka veel varuained idu arenguks. Taimi jagatakse ühe- ja kaheidulehelisteks 1.3. Õhulõhed ehitus ja talitlus Õhulõhed on selleks, et tagada taime ainevahetus väliskeskkonnaga. Koosneb ta kahest sulgrakust, nende vahelisest pilust ja kaasrakkudest. Sulgrakud on tavalised epiderm rakud, kuid nende kuju on erinev. Sulgrakkudel on paksemad rakukestad ja neil on omadus muuta kuju rõhu toimel. Seda rõhku, mis tagab sulgrakkude tööd nimetatakse turgoriks, mis on
Avaviljad seemned pudenevad (kukkur, kaun, kõder, kupar, karp) Sulgviljad seeme variseb koos viljakestaga (pähkel, pähklike, tõru, seeminis) · Koguviljad moodustuvad apokarpse emakkonnaga taimedel. Koguvilja igast emakast areneb osavili, mida me nim. lihtviljade tüüpide järgi! Seeme: eriline taime elujärk. Seemnekest tekib seemnealgme integumentidest ja võib olla kuni 3 kihiline. Toitainete varu- perispermina, endospermina, idulehtedes. Seemnete tüüpe on kokku 5 erinevat. V osa Eluslooduse mitmekesisus- mitmekesisus on väga suur Süstemaatika- teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate elusorganismide kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadesse liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda , mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Eluriigid Maakeral- Eelrakulised, Arhed, Bakterid, Esiviburlased, Seened, Ainuraksed, Protistid, Taimed, Loomad Eelrakulised
· Söödajuurvilju koristatakse enamasti kahes järgus: 1. pealsed 2.juurikad 31. Kanepi ja puuvilla bioloogilised iseärasused, liigid ja kasutamine Kanep Harilik,India ja metsik kanep Emas(õitseb 15-30päeva) ja isasõied(õitseb 1 päev) Kasutatakse varres olevat kiudu Seeme on vili Puuvill Varre harud on kahesugused · Kasvuharud- ei kanna õisi, lõpevad kasvupungaga · Viljaharud kannab õisi Vili on 3-5 pesaline kupar.pesas on seemed koos kiududega Idulehtedes 20-30% taimeõli 32. Kiu- ja õlilina võrdlus, linavarre anatoomiline ehitus Kiulina Õlilina 70-125cm 30-50cm Ei hargne,1 vars tugevasti hargneb,.4-5 vart 9-12 kupart 30-40 kupart Linavars(pilt konspkt) 33. Lina bioloogilised iseärasused, kasvufaasid, kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Lina bioloogilised iseärasused · Lina on isetolmlev kultuur · Sooja ja selge ilma korral alustab lina õitsemist 5...6 hommikul
Globoid on ümar, varufosforit sisaldav keha. Valgukristallid paisuvad vees ja värvuvad rea värvainetega. Varuvalgud on lihtsa ehitusega ning need ei kuulu raku elusosa koostisse. Aleurooniterad esinevad sageli liblikõieliste (Fabaceae) idulehtedes ning kõrreliste (Poaceae) endospermi välimises, nn. aleuroonikihis. Lipiidseteks varuaineteks on rasvad ja õlid. Rasvad on tavalistel temperatuuridel tahked, õlid aga vedelad. Tahkeid rasvu esineb taimedes harva, õlitilgad on seevastu väga levinud. Õlipalmi (Elaeis) seemnete endospermis on leitud ka niitjaid rasvakristalle. Ainevahetuse lõpp-produktidena eritatakse vakuoolidesse mitmesuguseid orgaanilisi happeid, millest üks tavalisemaid on oblikhape
varuaineid, eosed aga mitte. Seega on eoste kasvamaminek ja noore taime ellujäämine sõnajalgtaimede puhul vähem tõenäoline. Seemnete varuained võivad paikneda: 1) tugevasti arenenud hüpokotüülis, näiteks sugukonnas penikeelelised (Potamogetonaceae); 2) idulehtedes, näiteks sugukondades kõrvitsalised (Cucurbitaceae), liblikõielised (Fabaceae), korvõielised (Asteraceae), pöögilised (Fagaceae); 3) endospermis (endospermium), näiteks sugukondades kanarbikulised (Ericaceae), kõrrelised (Poaceae), liilialised (Liliaceae), amarüllilised (Amaryllidaceae) jt. Endospermi olemasolu või puudumise järgi ei saa otsustada sugukonna primitiivsuse üle, sest see esineb nii primitiivsetes kui ka kõrgeltarenenud sugukondades. Okaspuudel tekib endosperm
Imikude Juure imavas Parenhüümsetes rakkudes vöötmes (juure toimuvad mitmesugused piirkond, millel protsessid: fotosüntees, asuvad vet imavad varuainete säilitamine, ainete juurekarvad), imamine jms. idulehtedes (algselt seemnes paiknevad moodustised, mis enamikul taimedel tulevad idu arenedes maapinnale, kus
huvitavaid iluasju. Konvergents on erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine. See võib olla seotud kohastumisega ühesugustele elutingimustele. Konvergentsi vastand on divergents. Varuainete koostis ja paigutus seemnes on mitmekesine. Tärklis, valk ja õlid paiknevad säilituskoe rakkudes, varutselluloos moodustab aga tugevasti paksenevad rakukestad. Toitainete varu võib oma päritolult ja asukohalt seemnes olla kolmesugune: -perispermis -endospermis - idulehtedes Vastavalt säilituskoe olemasolule ja päritolule võime eristada järgmisi tähtsamaid seemnete ehituse tüüpe: - perispermist moodustub toitevaru, endosperm kulub ära idu moodustumisel (nt nelgi ja peedi seeme); - suurem osa seemnest täitub endospermiga, väiksem osa hõlmab idu, perisperm
kaheidulehelised.Ühe- ja kaheiduleheliste taimede seemned on erineva ehitusega. Kaheidulehelistel taimedel on paks seemnekest. Selles on ava (seemnepilu), mille kaudu idanemiseks vajalikud vesi ja õhk pääsevad seemnesse. Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha seemnenaba. See on seemnekestale jäänud seemnejala kinnituskoha jälg. Seemnes on kahe idulehega idu. Toitekudet seal eraldi ei ole idu toitvad varuained paiknevad idulehtedes (näiteks liblikõielistel ja korvõielistel). Üheidulehelistel taimede üheseemnelistel viljadel on tugev viljakest, mis on õhukese seemnekestaga kokku kasvanud. Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudet. Viimane moodustab endospermi (näiteks kõrrelistel, kanarbikulistel ja liilialistel). Toitekude kujuneb triploidsest keskrakust. Üheiduleheliste iduleht on surutud vastu toitekudet ja vahendab toitainete liikumist endospermist arenevasse idusse
annaabi.ee 
