mõningast infot teiste protsessori tootjate kohta. Protsessor ehk CPU (Central Processing Unit) on arvuti aju. Protsessor töötleb talle antud ülesanded läbi ja väljastab tulemused. Protsessor on põhi töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed ja välismälud ning mis tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Tuntumad protssoritootjad on AMD (Advanced Micro Device) ja Intel. Vähem tuntumad on ARM, VIA, IDT, NexGen, Cyrix jne. Protsessori tootjad · AMD (Advanced Micro Device) asutati 1969. aastal W. Jerry Sanders III poolt. o Toodete nimekirja kuuluvad näiteks mikroprotsessorid, emaplaadi komponendid, graafikaprotsessorid. · Intel asutati 1968. aastal Gordon Moore ja Robert Noyce poolt. o Toodete nimekirja kuuluvad näiteks mikroprotsessorid, emaplaadid, kiibistikud, võrguliigese kaardid, välkmälud.
loomulik iive. Rahvastikupüramiidist järeldame seda, et 2025. aastal hakkab rahvaarv tasapisi langema, kuna hakatakse rohkem pereplaneerimisele mõtlema. Kogu rahvastikust elab linnades 85%, millest järeldame, et kas 15% tegelevad põllumajandusega või käivad linna tööle. Linnad on peamiselt rajatud tasasele reljeefile. Kasutatud kirjandus: · http://www.lennuk.ee/src/marsruut/sihtkoht.php? L1=marsruut&L2=kaart&idt=rahvas-ja-kultuur&id=4 · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/uruguay_liinametskula.htm · http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11741 · http://show.mappingworlds.com/world/ · http://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.ph p · http://et.wikipedia.org/wiki/Uruguay
See on suur samm selle poole, et mahutada kogu arvuti ühele kiibile. Cyrixi protsessorid on traditsiooniliselt odava hinnaga ning nende põhiliseks töövaldkonnaks on tööarvutid, millel ei kasutata eriti ujukomaarvutusi (ka alla 500$ arvutid). Kuna Cyrixi protsessorite jõudlus ühe takti kohta on suurem kui Pentiumil, kasutab Cyrix PR-reitingut. See peaks näitama analoogse Pentiumi jõudlust. Vaata ka: www.cyrix.com IDT (Integrated Device Technology) IDT on uusim tootja PC protsessorite turul. Valmis on seni vaid kolm kiipide perekonda: Centaur, Winchip (166 ja 200 ) ja Winchip 2 (233 ja 266). Winchip 2 sisaldab 3Dnow! käske ja ka MMX käske. Oma soodsa hinna poolest peaks ta populaarsust omandama. Miinuseks on vist ainult tuntus, sest inimesed ei ole reeglina sellest firmast ja nende kiipidest
Tüüp: ZIF Kontakte: 235 Voolukasutuse ulatus: 3.3V Protsessor(id): Intel 486 Socket 7 Socket 7 on põhiliselt sama mis Socket 5, kuid ühe lisa lukustusega. Socket 7el on 321 pinni totaalselt mõõtmes 37*37 SPGA. Põhi erinevus Socket 7el pole mitte Socket 7 ise, vaid Voltide Reguleerimise Moodul (VMR). Peamine põhjus miks VMR tuli, oli et Intel ja AMD tahtsid, et protsessorid kasutaksid vähem voolu nagu näiteks 3,3V ja 5V. Socket 7 kasutasid AMD K5 ja K6, Cyrix 6x86, IDT WinChip, Intel 5P Pentium, Pentium MMX, Rise Technology mP6 protsessorid. Socket 7 laiendus Super Socket 7 oli tehtud AMD pool K6-2 ja K6-III protsessoritele, et nad saaks kõrgemal sagedusel töödata ja kasutada AGP. Socket 8 Socket 8-l on eriline kandiline socket 387 klemmiga. See toetab FSB kiiruseid 60 - 66 MHz, 3,1 kuni 3,3 V ja toetab Intel Pentium Pro ja Pentium II Overdrive protsessorit. Socket 8-l on eriline klemmide paigutus. Socket 370
htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/maakera_kopsud_kadri.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/troopilised.htm http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/raamatud/bio.pdf http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/raamatud/ope.pdf Ene 10 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Keskkonnaopetus_2001.doc Bioloogia Gümnaasiumile 1 osa Tago Srapuu Henni Kallak http://www.lennuk.ee/src/marsruut/sihtkoht.php3?L1=marsruut&L2=kaart&idt=maa- ja-loodus&id=3 http://my.tele2.ee/tiigrid/populatsioon.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-49-2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vihmamets.htm Looduse entsüklopeedia David Burnie
1. BT lubab suuremat koormusvoolu. Loll viga: kui S suletud(transs avatud), siis max vool- >läheb takistusel soojuseks P=U2/R=5V2/R, selle vea parandab CMOS=KMOP: R asemel ka transs(S2)-toitest +5V voolu maha ei lasta, sest üks lüliti alati kinni, S1=nMOP, S2=pMOP trans. Suurtel sagedustel efektiivsus kaob. transi baar. Tarbib vähem võimsust. NAND nende baasil. Transside paar (ühel inv baas või siis npn ja pnp paar) 2. Passiiv-mahtuvus. C=*S/l, -diel.läbit. Uc=1/C*int(0-t)idt. Kasut. el.energia salvest-ks. Spiraal sees. Pingeallikas. Polariseeritud. VEAD:*ei talu ülepinget, kuumutamist, tähtis polaarsus, max vahelduv komponent tähtis (85C parim). 0,1uF->10F. Salvestatav energia Wc=CU2/2. reakt.tak. Xc=1/2fC=1/C, f-sagedus[Hz], -nurksagedus[rad/s] 3. HiZ olekuga seadmed-üks seade CS(inv) sisse lülit=y Elem-d vahetult kokku 2)väljundtran avatud kollektoriga/lahtise suudmega-väljundid kokku ühise takisti R abil toitesse 60..300V, R
t d
p* 9'9o!-a.o- v-e+UL&(;";aL
V
P- Fq-s tcfu-rwwt fnl/oo l^^*U't' *iwr4/wuv&*'s
F-&zm+*idt *'h .g41,**n * R*;;P*o.
A - p4cg r-i-,u*r,t i.*
t d
p* 9'9o!-a.o- v-e+UL&(;";aL
V
P- Fq-s tcfu-rwwt fnl/oo l^^*U't' *iwr4/wuv&*'s
F-&zm+*idt *'h .g41,**n * R*;;P*o.
A - p4cg r-i-,u*r,t i.*
toitest +5V voolu maha ei lasta, sest üks lüliti alati kinni, S1=nMOP, S2=pMOP trans. Suurtel 1. alaldava siirde tekkimise tingimus sagedustel efektiivsus kaob. transi baar. Tarbib vähem võimsust. NAND nende baasil. Transside 2. väljatransistoride liigitus paar (ühel inv baas või siis npn ja pnp paar) 3. 2xT sild (ASK ja FSK) 2. Passiiv-mahtuvus. C=*S/l, -diel.läbit. Uc=1/C*int(0-t)idt. Kasut. el.energia salvest-ks. Spiraal 4. välistav või (tähistus ja tõeväärtustabel) sees. Pingeallikas. Polariseeritud. VEAD:*ei talu ülepinget, kuumutamist, tähtis polaarsus, max 5. ROM vahelduv komponent tähtis (85°C parim). 0,1uF->10F. Salvestatav energia Wc=CU 2/2. reakt.tak. 1. Alaldava siirde tekkimise ting Ge korral pp>>nn Räni korral vastupidi. Xc=1/2fC=1/C, f-sagedus[Hz], -nurksagedus[rad/s] 2
tekitatud kogumagnetvoog läbi kontuuri Φ on omavahel seotud: Φ=Li. L on kontuuri induktiivsus, mille ühik on heari(H). See seadus kehtib ainult siis, kui μ on konstantne, seega see ei kehti ferromagnetismi puhul. L sõltub kontuuri geomeetriast ja kontuuri ümbritsevast keskkonna magnetilistest omadustest. Voolutugevuse muutumisel tekib kontuuris elektromotoorjõud εi= -d Φ/dt= - d/dt*Li=-L*di/dt. 25. VOOL AHELA SULGEMISEL JA AVAMISEL 1) avamine 1->2: i0=L/R iR=εi iR=L*di/dt di= - R/L*idt di/dt= -R/L*i i0=const e-R/L*t i=i0 e-R/L*t τ=L/R Ahela avamisel ei muutu elektromotoorjõud silmapilkselt nulliks, vaid kahaneb eksponentsiaalselt. 2) sulgemine 2-1: iR=ε+ εi iR= ε -L*di/dt i=i0(1- e-R/L*t) GRAAFIKUD!!!! 26. VOOL METALLIDES Laengut metallides ei kanna edasi mitte aatomid, vaid elektronid. Elektrivoolu võib metallides tekitada väga väikese potentsiaalide vahega. Seega elektronid liiguvad metallides praktiliselt vabalt
Socket 1 486, Cyrix Socket 2 486, Cyrix Socket 3 486, Cyrix Socket 4 Pentium 1 (60-66 mhz) Socket 5 Pentium (75-200 mhz) Socket 6 (Advanced socket 3 ) Dx 75, 100 Mhz Socket 7 Pentium 75,90,100,120,133,150,166,200 Pentium OverDrive 125,150,166 Pentium MMX OverDrive 166,180,200 Pentium MMX 150,166,200,233 AMD K5 PR75,90,100,120,133,166 AMD K6 166,200,233,266 AMD K6-2 266,300,333 Cyrix 6x86 PR166,200 Cyrix 6x86MX 166,200,233,266 Cyrix M II PR 300* IDT WinChip 180,200,220,240 Socket 8 - Pentium Pro 150,166,180,200 Socket 9 - Celeron in PPGA Socket 423 - Pentium® IV Socket 479 - Pentium® V (ilmselt prototüüp) Slot 1 Pentium II 233,266,300,333,350,400,450 Pentium III Celeron slot 1 Slot 2 - Pentium II 400,450, Pentium Xeon Socket 370, mis mõeldud Pentium III, vanema seeria Celeronide ning VIA Cyrix protsessorite jaoks. Socket 478, mida kasutavad Pentium 4 ning uuemad Celeron protsessorid.
(galvaanotehnika). 41. Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused? Kuidas viiakse läbi elektrokeemilist oksüdeerimist. Miks alumiiniumi kui materjali oksüdeeritakse ? Miks on enamikel juhtudel saadav oksiidikiht värviline? Faraday seadused käsitlevad elektrolüüsi: Faraday I seadus: Elektrolüüsi ajal on elektroodidel toimuvates keemilistes reaktsioonides tekkiva aine hulk võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga (laenguga). M=K*q=K*int(0>t)idt. Faraday II seadus: Kõikide ainete elektrokeemilised ekvivalendid on võrdelised nende keemiliste ekvivalentidega. Võrdsete elektrihulkade (I*t) mõjul elektrolüüsil eraldunud erinevate ainete masside m1 ja m2 suhe võrdub vastavate ioonide molaarmasside ja ioonlaengute jagatise suhtega Summaarne valem on esitatav kujul m=MIt(q)/zF, kus F on Faraday konstant ehk ühe mooli prootonite kogulaeng (F=9,6487*104 [c/mol]). I voolutugevus amprites, t aeg sekundites ja z aine valents.
Alapunktis 12.1 näitasime, et vooluallika sees on elektromotoorjõu suund vooluallika negatiivselt klemmilt positiivsele. Vaadeldavas näites on vooluallika elektromotoorjõud järelikult suunatud vasakult paremale. Mingi vooluallika elektromotoorjõu loeme samuti positiivseks (negatiivseks), kui see mõjub meie poolt etteantud suunas (sellele vastu). Seega on meie näites elektromotoorjõud positiivne. Mingi aja dt jooksul läbib seda vooluringi lõiku laeng dq Idt . Selle liigutamisel läbi lõigu teevad tööd nii elektrilised jõud, mis on tingitud potentsiaalide erinevusest lõigu otstel; kui ka mitteelektrilised kõrvaljõud, mis talletuvad vooluallikas. Elektriliste jõudude poolt tehtud töö on vastavalt valemile (10.8) dAel dq(1 2 ) , vooluallikas kätketud mitteelektriliste jõudude töö dAk dq . Summaarne töö laengu dq viimiseks läbi lõigu avaldub nende summana dA 1 2 dq
r,-] KW kolrrrrrrrrkiülitus --l---,_l I 0,12 DFT 63 K4 139.6 46.5 DFT 63 N4 0.25 ļ on' 6}Ļ! 78.2 I 16,I 0.31 iDT]ļpj DT 80 K4 | 21.4 D',f 80 N4 i i9,4 0,7 5 9i l?o lJīf Il 461 īlv-' 6.28 I 2,09 3.0
IDEN Integrated Data Enhanced Network IDF Intermediate Distribution Frame IDI Initial Domain Identifier IDIV Integer Divide IDL Interactive Data Language + Interface Definition Language IDM Integrated Document Management IDMS Integrated Data Base Management System IDNX Integrated Digital Network Exchange [IBM] IDP Integrated Data Processing IDR Intelligent Document Recognition IDS Image Display System + Intrusion Detection System IDSL (See DSL) IDT Interface Design Tool + Interrupt Descriptor Table .IDX Index (file name extension) IE Internet Explorer [Microsoft] IEC International Electrotechnical Commission IEEE Institute of Electrical and Electronics Engineers IEF Information Engineering Facility IEMSI Interactive Electronic Mail Standard Identification IEN Internet Engineering Notes IETF Internet Engineering Task Force IESG Internet Engineering Steering Group I/F Interface
annaabi.ee 
