Anti välja ajalehti ja ajakirju Tuli muld ja hiljem Mana. Kohvrid viiakse pööningule: Rahvuslik aktiivsus vähenes Mindi üle asukohamaa keelele Integreeruti lääne ühiskonda Muutused kirjanduses Tulimuld jätkab, Manast saab õhuke aastaraamat Vaba Eesti on lõpetanud EKK kirjanikesarja lisandub pärast 1971. aastat 2 raamatut. Kanadas kirjastaja Vello Salo Aja Kiri (19761990) Teemad, zanrid, hoiakud subjektiivsus, filosoofilisus ja ideoloogilisus Enamus jätkas realistlikus laadis Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss Pagulased Arvo Mägi "Karvikute kroonika" 19701973 Ilona Laaman "Mis need sipelgad ka ära ei ole" 1971 Karl Ristikivi"Inimese teekond" 1972 Bernard Kangro 18.10 Oe küla 25.03 1994 Rootsi Kiltre algkoolis, Valga gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis kirjanik, ajakirjanik, luuletaja 1944. a põgenes Soome kaudu Rootsi 19501994 töötas ajakirja Tulimuld
liikmete poolt jagatavad n Need raamistikud on organiseeritud ideoloogilise skeemina, mis esitab piiritletud grupi enesedefinitsiooni. Lisaks grupihuvide toetamise sotsiaalsele funktsioonile on ideoloogiatel ka kognitiivne funktsioon grupi sotsiaalsete representatsioonide (hoiakud, teadmised) formeerimisel, kus jälgitakse kaudselt grupiga seotud sotsiaalseid tegevusi, s.h. ka oma liikmete teksti ning kõnet (van Dijk 1998) Ideoloogilisus kõnes ja kirjas n Ideoloogilisus tekstis väljendub selle kaudu, kuidas erinevad grupid kasutavad keelt kui üldmõistetavat ning kuidas teatud väiteid esitatakse kui üldkehtivaid. n Diskursiivsed praktikad on ideoloogilised niikaua, kui nad sisaldavad tähistusi, mis toetavad võimusuhete säilimist või restruktureerimist. n Ideoloogia võib väljenduda: n eksplitsiitselt, nt. teatud kindlate teemade valiku, majanduslike ja
See-eest on vene kultuuri Eestis tihtilugu rõhutatult eraldatud eesti rahvuskultuurist. (Näiteks võib tuua debatti vene telekanali vajalikkusest Eestis, kuigi kohalike venelaste seas läbiviidud küsitlused näitavad, et vajadus selle järgi puudub. Valdav osa venekeelsest elanikkonnast vaatab niigi pidevalt erinevate Venemaa telekanalite saateid, Eestit puudutava informatsiooni saab aga kätte ka eestikeelsest televisioonist). Vene kultuurile on üldse omane kõrgendatud ideoloogilisus eesti või ingliskeelse kultuuriga võrreldes, mis tingis ja tingib ka praegu raskusi erinevate kultuuride vahelises suhtluses ja kooseksisteerimises. Vene kultuur tänases Eestis -- vana ja uus, argine ja kõrge Eesti iseseisvuse taastamise järel sündisid uuesti vene kultuuriühingud, milledest suurim -- `Slaavi Haridus- ja Heategevusühingute Liit' -- pärines tegelikult juba 1923. aastast. Kultuuriühingute taasasutamine näib
See-eest on vene kultuuri Eestis tihtilugu rõhutatult eraldatud eesti rahvuskultuurist. (Näiteks võib tuua debatti vene telekanali vajalikkusest Eestis, kuigi kohalike venelaste seas läbiviidud küsitlused näitavad, et vajadus selle järgi puudub. Valdav osa venekeelsest elanikkonnast vaatab niigi pidevalt erinevate Venemaa telekanalite saateid, Eestit puudutava informatsiooni saab aga kätte ka eestikeelsest televisioonist). Vene kultuurile on üldse omane kõrgendatud ideoloogilisus eesti või ingliskeelse kultuuriga võrreldes, mis tingis ja tingib ka praegu raskusi erinevate kultuuride vahelises suhtluses ja kooseksisteerimises. Ühiskondliku surutise tingimustes omandas kirjandus 1970. aastail eripärase staatuse vaba mõtte ja rahva südametunnistuse kandjana. Alltekstide ja allegooriate abil omandas vaim leidlikkust võimu tsensuurivõrgust läbilipsamiseks. Tänu odavatele hindadele olid raamatud
Kui midagi on endast mõistetav, siis see ei rajane kogemusel. Keele mõju teadusmetodoloogiale Iga maailam üles ehitav printsiip on keelest sõltuv, kuid keeli on väga palju. Peamised eesmärgid on olnud tuvastada tõde ja nendest tõeprintsiipidel ühiskond üles ehitada. Ajalooline taust ja filosoofilised eelkäijad · Ratsionalismi ja progressiusu kriitika - · Sotsiaalteaduslik kriitika - · Hermeneutika traditsioon - · Mihhail Bahtini ja Balentin Volosinovi keele ideoloogilisus zanriteooria iga teksti tähendus sõltub selles, mis zanris teda esitatakse loomulikus keskkonnas olev tekst, asteades ta erinevasse zanrisse muutub teksti mõte. · Analüütiline filosoofia enne kõike seisukoht, et filosoofia probleemid on ennekõike keeleprobleemid kõik filosoofilised küsimuses, mis ei võimalda ühest vastust, on tingitud keele enda vasturääkivustest. Keelestruktuur lähtub teataval viisil maailmastruktuuriga.
“ Imidzikujundus kommunikatiivse tegevusena eeldab vähemalt kahte osapoolt: saatjat ja vastuvõtjat. Imidž – saatja kommunikatiivne atribuut Kujutlus – vastuvõtja tõlgendus. Imidži (kui kujutluse) omadused: Mälulisus Kujundlikkus Modaalsus Subjektiivsus Hinnangulisus Terviklikkus Leon Festinger’i kognitiivse dissonantsi teooria: kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla on pingeseisund, mis tuleneb vastuoluliste tajude ja mõtete ühitamisest. Ideoloogilisus – ta ei saa olla ideoloogiliselt neutraalne, ta peab kandma väärtusi, mis oleksid lahtiräägitavad kas deviisina, sloganina või pikema tekstiga. Tema jaatavas paatoses peitub vastandliku ideoloogia eitus, ta vastandub mingile teisele imidžile. Suvalisus – imidž on konstruktsioon, mille taga on kellegi suva, ta ei ole tekkinud iseenesest, ta on loodud. Imidži antropomorfsus: Imidž vahendab kauba näol kujutlust suhtluspartnerist, kes on kauba taga ning see
Kriitilisus ei või tähendada hinnanguid enne analüüsi. Kui ajakirjanduskeelt kritiseerida, tuleb seda kõigepealt kirjeldada, sest alles siis saab hinnangut anda. Kriitilised lingvistid seadsid eesmärgi uurida, missugune on ideoloogiline keelekasutus, mis vahendeid kasutab ja kuidas seda on võimalik keeleteaduslikust vaatepunktist analüüsida ning kuidas esineb üksikutes tekstides. Teatud liiki tekstides on võimusuhetel suurem roll kui teistes, ideoloogilisus mõnes suurem kui teises. Kõige külgetõmbavam on olnud avaliku keelekasutuse võimusuhete uurimine. Avalik keelekasutus on institutsioonide keelekasutus. Tänapäeva ühiskonna sotsiaalse praktikaga seotud institutsionaalsed tekstiliigid on ajakirjandustekstid, poliitika- ja majanduskeel, ametnike ja kodanike suhtlemine. Neis tekstides tõuseb keele ja võimu suhe eriliselt esile, sest teksti looja ja vastuvõtja pole võrdses positsioonis
Rikub kindlaid koode ja Barthesi jaoks tähendab see, et lugeja ise peab võtma endale aktiivse rolli, ta ei saa olla sells kirjutatavas tekstis pasiivine. · Mõiste Jouissance (joovastus, mõju) o tekstist purjusolek, ekstaas. Kohati seotud seksuaalse energiaga. Stuard Hall · Cultural of studies teoreetik · Kaasaegsete kulutuuri uuringute keskus · S. Hall: Probleem oli (nagu vasakpoolsete kultuuriteoorikutel oli) ideoloogilisus. · See, mida Hall rõhutab, on see, et ideoloogia ei tööta nagu sirgjooneline poliitpropaganda. · Einevuste kaudu toimub propaganda. · Hall: inimesed ei tõlgenda neile antud tekste ühteviisiisi. Kaob ära ettemääratud aspekt. · Halli käsiltus puudutab rohkem televisoooni. Kodeerimine ja dekodeerimine. Komunikatsiooni suhtel mille sees (de)kodeerimine aset leiab, on 3 faktorit: Saatja -> sõnum <- vastuvõtja
Kuidas liiguvad informatsiooni vood? Kuidas inimesed teada saavad sellest pakkumisest? Juhul kui me midagi teame midagi selle ,,pakkumise" välja struktuurist on suur tõenäosus osata paremini ära arvata mis liiki pakkumistel on suurem sanss selles kultuurikeskkonnas mõjule pääseda. · Ideoloogia Loomulikult on sellisel pakkumise väljal alati võimu küsimus. Et see väli ei ole võimu suhtes neutraalne. Seal toimub kas näiteks ideoloogilisus sest ehkki meil on põhjust Althusseri teooriasse suhtuda skepsisega ning selles mõttes et prantsusmaa kus ta elas ei olnud niisugune ideoloogiliseerutud totaalne süsteem, kuid see ei tähenda et selliseid totaalseid süsteeme tegelikkuses olemas ei pruugi olla. Me võime küll ette kujutada riike, ja ajaloost on näited, kus ideoloogia on enda kontrolli alla võtnud kõik elusfäärid ja tsensor hoolitseb selle eest, et ideoloogiaga
Imidz saatja kommunikatiivne atribuut. Kujutlus vastuvõtja tõlgendus. (Karvonen 2005) IMIDZi (kui kujutluse) omadused: · Mälulisus · Kujundlikkus · Modaalsus · Subjektiivsus · Hinnangulisus · Terviklikkus Leon Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Kognitiivne dissonants e tunnetuslik ebakõla on pingeseisund, mis tuleneb vastuoluliste tajude ja mõtete ühitamisest. ideoloogilisus ta ei saa olla ideoloogiliselt neutraalne, ta peab kandma väärtusi, mis oleksid lahtiräägitavad kas deviisina v. sloganina v. pikema tekstiga. Tema jaatavas paatoses peitub vastandliku ideoloogia eitus, ta vastandub mingile teisele imidzile. suvalisus imidz on konstruktsioon, mille taga on kellegi suva, ta ei ole tekkinud iseenesest, ta on loodud
annaabi.ee 
