mitteadekvaatsesse, tema jaoks ei ole asi lihtsalt prillides ning kontrollis vaid eksperimendis. Kunstnik on Jaapani teadlastega koostöös loonud endale kolmanda käe, mis on kinnitatav parema käe õlavarrele ja ühendatud selle musklitega sensorite abil milliste kaudu saadud inimese lihaste elektrilised signaalid muundatakse ümber impulssideks mis võimaldavad robot-käel funktsioneerida nagu inimkäsi, “Kolmas käsi” on inimkäega identsetes mõõtudes. Et kaitsta sensoreid, on robotkäsi kaetud lateksist kattega. “See on saanud kunstnikule tuntuimaks ja kauem kasutatuimaks perfomance`i objektiks.” ( http://stelarc.org/?catID=20265 ) ”Kolmas käsi” on saanud töödeseeria tuumaks “mis uuris tehnoloogia ja proteesilise juurdekasvu lähedast liidest, mitte kui asendust vaid kui täiendust kehale. Proteesi mitte kui puuduse sümbolit, vaid pigem laienemise tunnust
Loomulik on selline, kus eksperimendi osapooled ei tea, et nende peal eksperimenteeritakse. See on lavastatud ning osa võivad võtta mõned sellised inimesed, kes on eksperimendist teadlikud ning käituvad vastavalt instruktsioonidele. Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega. Katsed on korraldatud peaaegu identsetes tingimustes. Vaatlus- jaguneb enesevaatluseks ehk introspektsioon ja väliseks vaatluseks ehk ekstrospektsioon. Introspektsioon-vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Uute ideede saamiseks analüüsitakse iseennast. Kasutatakse ka õiguspraktikas, nt uurija paneb ennast kurjategija rolli ning mõtleb, et mida ta siis teeks, kui oleks kurjategija. Ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumine jälgimine. Kasutatakse abivahendeid
Andmestik kasutatakse *olemasolevate andmete analüüsi *andmete lisakogumist ehk risk näitab, milline on haigusjuhtude tekke kiirus kogu uuritava uuritavate tunnuste väärtused valimi kõigil objektidel. valim teatud *triangulatsiooni- uurimistehnikad,uurijad,andmeallikad. perioodi vältel. CIR-Ei oma ühikuid, arvväärtused 0 ja 1 (0% ja riskigrupp rahvastikus, diagnoosiga haiged üldkogum identsetes Epidemioloogia vajadus *riiklik statistika-ettekujutus haiguse levikust 100%) vahel. Levimus kirjeldab seda osa rahvastikust, kes mingil tingimustes (riskitegur!) olev rahvastik või sama diagnoosiga samades *riskigruppide uurimine-levik enamohustatud gruppides *võimalus ajamomendil on haige. Haigestumus kirjeldab haigusvabast seisundist tingimustes olevad haiged. Tunnuste tüübid: 1.Arvulised tunnused
Plastiidid- autonoomsed, omavad enda DNA-d, ribosoome. 16.Plasmageenide olemasolu kindlaxtegemine tsütoplasmas: plasmageen on pärilikkuse kandja tsütoplasmas. 17. CMS tsütoplasmaline isaline steriilsus Alloplasmalised liinid 18.Pärilikkuse kromosoomiteooria: 1. Pärilikkuse materiaalsed kandjad paiknevad rakutuumas asuvates kromosoomides. 2. Geenid paiknevad kromosoomides lineaarselt, alleelsed geenid homoloogiliste kromosoomidega identsetes punktides (lookustes). 3. Ühes kromosoomis paiknevad geenid moodustavad liiteliste e.aheldunud geenide grupid aheldusrühmad. 4. Aheldusrühmi on samapalju kui on somaatilistes rakkudes homoloogiliste kromosoomide paare. 5. Liitelisus ei ole absoluutne konjugeerunud homoloogilised kromosoomid vahetavad lõike (crossingover). 6. Crossingover võib olla 1, 2 või enamakordne. 7
Plastiidid- autonoomsed, omavad enda DNA-d, ribosoome. 16.Plasmageenide olemasolu kindlaxtegemine tsütoplasmas: plasmageen on pärilikkuse kandja tsütoplasmas. 17. CMS tsütoplasmaline isaline steriilsus Alloplasmalised liinid 18.Pärilikkuse kromosoomiteooria: 1. Pärilikkuse materiaalsed kandjad paiknevad rakutuumas asuvates kromosoomides. 2. Geenid paiknevad kromosoomides lineaarselt, alleelsed geenid homoloogiliste kromosoomidega identsetes punktides (lookustes). 3. Ühes kromosoomis paiknevad geenid moodustavad liiteliste e.aheldunud geenide grupid aheldusrühmad. 4. Aheldusrühmi on samapalju kui on somaatilistes rakkudes homoloogiliste kromosoomide paare. 5. Liitelisus ei ole absoluutne konjugeerunud homoloogilised kromosoomid vahetavad lõike (crossingover). 6. Crossingover võib olla 1, 2 või enamakordne. 7
Teaduslik meetod kriteeriumid? Milliseid meetodeid kasutatakse psühholoogias? Meetodite kirjeldamine. Teaduslik psühholoogia 1879. W. Wundt katsed mõõta ja numbriliselt väljendada psüühilisi protsesse. Uute faktide saamiseks kasutab psühholoogia järgmisi põhilisi meetodeid: 1) Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja ) Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte, katset saab korrata identsetes tingimustes, katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega.Sageli aga kallis ja aeganõudev.Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust. ) Loomulik esperiment(tuleb vältida muutusi, mis katsealuses tekib teadmisest, et teda eksperimenteeritakse.katsealune on oma tavapärases tegevuskeskkonnas.puuduseks on
Fenotüüp - kindla organismi ehituse ja elutegevuse eripärad, mis on tingitud tema genotüübi ja keskkonna faktorite vastastikuse toimega. Fenofond - elementaarsete tunnuste kvalitatiivne koosseis ja suhteline arv mingi liigi populatsioonides. Proteoom - valkude kogum. 10. Mis on alleelid ja kuidas nad tekivad? Mis on lookus? Alleelid - uhe ja sama geeni erinevad seisundid, mis asetsevad homoloogiliste kromosoomide identsetes piirkondades. Koosnevad nukleiinhappest. Alleelid tekivad üksteisest geenmutatsioonide tagajärjel. Paaris olevad alleelid lahknevad ühekaupa sugurakkudesse. Lookus - koht kromosoomis, kus asub geen voi geenid. 11. DNA srmejäljed, PCR reaktsioon. Geeniteraapia. PCR reaktsioon - meetod, mis vimaldab lühikese ajaga amplifitseerida e. paljundada spetsiifilisi DNA segmente, kasutades väga vähest algmaterjali. DNA srmejäljed - saadud DNA varieeruvuse alusel saadakse nn. DNA srmejäljed.
muutumatuna hoida teatud faktoreid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid/muutujaid. On rajatud hüpoteesile. Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp sõltuv muutuja mida mõõdetakse sõltumatu muutuja - muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et kindlaks teha selle toimet teda huvitavale nähtusele laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhistega. Katsed on korratavad peaaegu identsetes tingimustes. Puudused: kallis ja aeganõudev loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, olukorda kontrollida, suunata või täpselt korrata 2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus.
muutumatuna hoida teatud faktoreid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid/muutujaid. On rajatud hüpoteesile. Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp sõltuv muutuja – mida mõõdetakse sõltumatu muutuja - muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et kindlaks teha selle toimet teda huvitavale nähtusele laboratoorne eksperiment - laboriseadmete kasutamine. Katseisikute tegevus on reglementeeritud juhistega. Katsed on korratavad peaaegu identsetes tingimustes. Puudused: kallis ja aeganõudev loomulik eksperiment - katseisik on tavapärases tegevuskeskkonnas. Puudused: võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, olukorda kontrollida, suunata või täpselt korrata 2. Vaatlus - sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. On rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Struktureeritud, pool-struktureeritud ja struktureerimata vaatlus.
Uurimismeetodid peavad vastama reliaablusnõudele: sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Uute faktide saamiseks kasutab psühholoogia järgmisi põhilisi meetodeid: 1) Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja a) Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte, katset saab korrata identsetes tingimustes, katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega.Sageli aga kallis ja aeganõudev.Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust. b) Loomulik esperiment(tuleb vältida muutusi, mis katsealuses tekib teadmisest, et teda eksperimenteeritakse.katsealune on oma tavapärases tegevuskeskkonnas.puuduseks 3
Uurimismeetodid peavad vastama reliaablusnõudele: sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Uute faktide saamiseks kasutab psühholoogia järgmisi põhilisi meetodeid: 1) Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja a) Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte, katset saab korrata identsetes tingimustes, katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega.Sageli aga kallis ja aeganõudev.Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust. b) Loomulik esperiment(tuleb vältida muutusi, mis katsealuses tekib teadmisest, et teda eksperimenteeritakse.katsealune on oma tavapärases tegevuskeskkonnas.puuduseks on võimatus eksperimenti kontrollida, suunata, täpselt korrata, kõiki eksperimendi
annaabi.ee 
