3.TCP/IPmudel Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina, sõltuvalt implementatsionist. Rakenduskiht (application I.) - Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht (transport I.) - Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, 3 kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht (internet I.) - Võimaidab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle.
· küsimus, kas ja/või kuidas säilitada originaale. Digitaalressursside koostalitusvõime ja pikaajalise kasutamise tagamiseks on vajalikud rahvusvahelised standardid ja kirjeldus, ettemääratletud struktuurid, metaandmed ja vahetatavad failivormingud. 22. Milline saab olema tulevik infootsingu vallas? Tulevik: isikustatud robotagendid sooritavad jätkuvalt otsingut Internetis, mis on muudetud lihtsaks spetsiaalselt nende jaoks loodud metaandmete, märksõnastike ja unikaalsete identifikaatorite abil. Nad leiavad täpselt selle, mida nende kasutajad vajavad, kuna tunnevad hästi oma otsinguharjumusi. Nad teevad seda ajal, mil kasutajad on millegi muuga hõivatud. Nad ei otsi liigset informatsiooni ega jäta märkamata midagi olulist, kus see ka ei asuks. 23. Mida võimaldab interaktiivsus ja milleks teda kasutatakse? Interaktiivsed programmid võimaldavad mittelineaarset navigeerimist multimeedia sisus, mis võib sisaldada teksti, liikumatuid ja liikuvaid pilte, heli ja videot
Seda nimetatakse KISS-printsiibiks (inglise keelest 'Keep It Simple, Stupid'). 2) Kasutage iseennast selgitavaid identifikaatoreid. 3) Struktrueerige oma programmi, kasutades tühje ridu, taandeid ja tabulaatoreid. 4) Kasutage mõistlikult kommentaare. Igal programmeerijal kujuneb aja jooksul välja oma 'käekiri', millest suur osa kajastub programmi vormistamise harjumustes - programmeerija STIILIS. Hea vormistus on hea stiili tunnuseks. 2. Identifikaatorite süstematiseerimine. Iga identifikaatori kohustuslikuks osaks peaks olema string, mis viitab identifikaatori SISULISELE tähendusele - see on ennastselgitavuse aluseks. Kui meil on vaja valida nimi muutujale, milles hoitakse väärtust pikkuse kohta, siis peaks valima mõne järgmistest nimedest: Pikkus, Length, Pikk, Len, P, L. Esimesed on paremad, viimaseid võib kasutada mõningate mööndustega. Võib kasutada ka võõrkeelseid nimetusi ja nendest tuletatud lühendeid
Viitetüüp on selline andmetüüp, kus mälupesades asuvad mitte andmed ise, vaid nende andmete aadressid ehk viited. Juurdepääs aadressile puudub. Lihttüübid: · täisarvulised: byte, short, int, long, char; · ujukomaarvud float, double; · tõeväärtustüüp boolean. Java struktuurtüüpe kasutatakse objektprogrammeerimisel -- sõned, failid, kasutajaliidese elemendid, kasutajatüübid (klassid). Javas on kasutusel järgmised kokkulepped tähtede registrite ja identifikaatorite kohta: · Klasside nimed algavad alati suure tähega MinuKlass, Jutukas · Lihttüüpide nimed kirjutatakse väikeste tähtedega -- int, short, int, long, char, boolean ...; · struktuurtüüpide nimed on soovitatav kirjutada suure tähega. Siis on kirjutamise käigus hea eristada, millega on tegu. Kui nimi koosneb mitmest osast, siis iga osa algab suure tähega. Teised tähed on väikesed Object, Collection, JButton
ujutamiseks. DSR reaktiivne marsruutimisprotokoll. 39. ATM-edastustehnika üldiseloomustus. Rakkude kommutatsioon. ATM-liikluse klassid. ATM asünkroonne edastusmeetod, mille kasutatakse laiaribalistes andmesidevõrkudes. Siin info jagatkse rakkude vahel (48 bait + 5 baidine päis). ATM kasutab statistilise multipleksimise läbi virtuaalseid kanaleid ning selles puudub vigade kontroll. Rakkude kommutatsioon käib virtuaalteede ja virtuaalkanalite identifikaatorite abil. ATM-liikluse klassid: CBR püsiv (constant) bittikiirus(eraldatakse ribalaius vastavalt rakkude suurimale sfgedusele) VBR muutuv (variable) BR(vastavalt effktisvsele rakkude sagesusele) ABR saadaolev (available) BR(vastavalt väikseimale rakkude sagedusele) UBR määratlema (unspecified) BR(ei tagata mingit ribalaijust) 40. Ülekoormuse vältimine ATM-põhises võrgus. Liikluslepe ja selle kontroll.
6. TCP/IP mudel + Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina, sõltuvalt implementatsioonist. Rakenduskiht (application l.) Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht (transport l.) Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht (internet l.) Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht (link l
ArcNet) 3. TCP/IP mudel Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina, sõltuvalt implementatsioonist. Rakenduskiht (application l.) – Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht (transport l.) – Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht (internet l.) – Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht (link l
protokolli. Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina. Rakenduskiht Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi
vanemat protokolli. Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina. Rakenduskiht – Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht – Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht – Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht – Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline
.97 C.................................................................................................................99 Qbasic........................................................................................................99 KÜMNES TEEMA: Programmide vormistamine. ...............................................102 1. Milleks on vaja programme hästi vormistada?.........................................102 4 / 115 2. Identifikaatorite süstematiseerimine. .....................................................103 3. Taanete kasutamine.............................................................................104 ÜHETEISTKÜMNES TEEMA: programmi dokumenteerimine. kommentaarid....106 PROGRAMMI PROJEKTEERIMINE JA TESTIMINE..............................................106 1. Kellele ja milleks on vaja dokumentatsiooni?.......................................106
Ülevaatliku kava saab, kui otsida kergeid ja väga kergeid peatükke. Segasemaks läheb pilt siis, kui lisada keskmisi ja raskeid punkte. Raskusastmete hinnang on subjektiivne ja tugineb suures osas magistritöö autori kogemustele. 6. Andmete filtreerimine projekti faaside klassifikatsiooni alusel ei ole vajalik. Põhikonspekti struktuuri ülesehitusel on lähtutud projekti tsüklite põhimõttest. Seda on arvestatud ka õpiobjektide identifikaatorite loomisel. Vaid ühte projektifaasi läbivaid konspekti kavasid ei ole plaanis luua. Faaside vahelejätmist saab teha põhikonspekti sees. 7. Huvitava tulemuse annab andmete järjestamine projekti juhtimisvaldkondade lõikes. Tulemuseks on konspekti kava, kus objektid on grupeeritud valdkondade lõikes. Selline konspekt sobib edasijõudnud õppurile, kes on enamasti kursis projektijuhtimise temaatikaga, kuid tahab korrata mõnda valdkonda
Vastavalt vajadusele saatjat, palju tal puhvris vaba ruumi on. Saatja püüab hoida juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks kasutatakse erinevaid protokolle. TCP on veakindel, paketid kviteerimata andmehulka väiksemana sellest vabast ruumist. erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui pannakse alati õigesse järjekorda (oluline terviklikkus, mitte 25. TCP ühenduse loomine kasutatakse nn 3 kordset unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). aeg). UDP’s ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide käepigistust(Triple hand shake). Sellist protseduuri alustab Transpordikiht – Juhib programmide omavahelist suhtlemist kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda (oluline aeg, mitte tavaliselt üks TCP ja teine TCP vastab sellele. Samas toimib võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht – terviklikkus). Oluline on ühenduse hoidmine
Kasutatakse piison reverse'i et ennetada ping-pong ringide teket (lõpmatu distants protsessor vabaneb paketi töötlemiseks, samuti on määrav võrgu koormus (kui kiiresti saab paketti edasi saata). Edastusviide aeg, mis kviteeritakse need. Kui pakette ei kviteerita, ei saa saatja akent edasi nihutada. Akna pikkus on alati pool identifikaatorite arvust. Akent nihutatakse alati siis, kui akna kõige esimene saadetud pakett on saanud ack teate. 16 sammu). kulub paketi liinile toimetamiseks. Meediumi viide aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit
operaator. Omistamise lause. 3. Aritmeetiline ja loogiline avaldis. 4. Standardprotseduurid andmete sisestamiseks ja väljastamiseks. 5. Tingimuslause. Suunamislause. Valiklause. 6. Struktuursed andmetüübid: jada, massiiv, kirje, fail. 7. Määratud kordus. Eelkontrolliga kordus. Järelkontrolliga kordus. 8. Viitmuutuja. Arvuti mälu paindlik kasutamine. 9. Alamprogrammid. Protseduur ja funktsioon. 10. Programmide vormistamine. Identifikaatorite süstematiseerimine. Taanete kasutamine. 11. Programmi dokumenteerimine. Kommentaarid. Programmi projekteerimine. Programmi testimine. 12. Struktuurprogrammeerimise põhimõtted. Objektorienteeritud programmeerimise põhimõtted. Esimesel tasemel kasutatakse näidetes samaaegselt kolme programmeerimise keelt, milleks on Pascal, C ja Basic. Siinkohal tahaks rõhutada, et antud kursuse eesmärgiks ei ole mitte
neid saame saata ja need mis on vasakul pool akent, need on juba ära saadetud ning nende käest on kviitungid käes. Need, mis on paremal, neid me saame siis saata, kui nihkutame akent edasi. Paketid on järjekorranumbritega ja kuna me ei saada enam ühte paketti, vaid mitu paketti korraga, siis on järjekorranumbrite hulk suurem ja enam ei piisa nullist ja ühest. See tähendab, et identifikaatoreid peab olema rohkem ja tüüpiliselt tehakse ringikäiv identifikaatorite hulk. Aken ei tohi olla pikem, kui on kokku identifikaatoreid. Kui on näiteks 2 paketti, mis on teele saadetud, aga mille kohta kviitungeid veel ei ole, siis need peab veel meeles hoidma, sest ilmselt need tuleb uuesti saata. Need mis on veel akna all, neid tohib veel saata, ilma et kviitungit tuleks. Kui aken on tühjaks saadetud, siis peame ootama jääma, sest see on see hulk, mida vastuvõtja suudab korraga vastu võtta
1) ladina tähestiku suurtähed A...Z, 2) kümnendnumbrid 0...9, 3) aritmeetikatehete märgid, eraldajad ja erimärgid + - : ( ) ' ? tühik. Peale selle võib kommentaarides kasutada suvalisi märke, sealhulgas ka vene tähestiku tähti. Assemblerikeelne lähtemoodul koosneb käskudest, direktiividest ja assembleri- korraldustest. Käskude kirjutamisel kasutatakse masinakäskude mnemokoode. Direktiive kasutatakse konstantide ja identifikaatorite kirjeldamiseks, mälupiirkondade reserveerimiseks, aadressiloenduri väärtustamiseks, lähteteksti ning mitut lähtemoodulit 114 sisaldava faili lõpu määramiseks. Lähtetekst võib sisaldada ka kommentaare. Assemblerikorraldused ei kuulu assemblerikeele koosseisu ja nad on ette nähtud assembleerimise juhtimiseks. ASSM-keele käsuvormingu eripära on, et ühe käsu või
annaabi.ee 
