Lisaks on kirjeldatud, millised valikulised tööd projektis tehakse ning miks need on valitud. 3.3 Nõuded süsteemile Töös on esitatud nouded kasutusjuhtudena. Projektis on olemas ka vastavalt projekti mahule töö autorite arvu järgi 15 funktsionaalset ja mittefunktsionaalset nouet. Sealhulgas kolm koormustesti. 3.4 Riskid ja vastuvõtutestid Projektis on kirjeldatud riskid, nende moju ning sagedus. Neile on antud prioriteedid ning identifikaatorid, et riskidele saaks viidata. Projektis on projekteeritud ka 30 riskipohist süsteemi voi tarkvara vastuvotutesti. Neist 18 on funktsionaalsete ja 12 mittefunktsionaalsete nouete testi. Nende hulgas ka 3 koormustesti. Testid on tuletatud nouetest ja riskide hinnangust. Samuti on iga test viidanud selle aluseks olevale noudele ja riskile. Projektis on kirjeldatud ka vastuvotmise kriteeriumid. 3.5 Vastuvõtutestimine ja esmane hinnang
märke. Moodus esitada sümboleid kahendkoodides, loetakse optilise seadmega. Säästab aega ja vähendab vigu andmete sisestamisel. Märgitakse tooteid, artikleid, rühmapakendeid, aluseid, konteinereid, vaguneid. Odavad, kiiresti ja usaldusväärselt tuvastatavad. Saadetiste jälgimine , registreerimine veoprotsessis ja kaupade käitlemisel. EAN koodisüsteemid. 13. RFID ja nende kasutamine tarneahelas. Mida saame teada Automaatse tuvastamise tehnoloogia. Raadiosageduslikud identifikaatorid automaatseks tuvastamiseks ja info edastamiseks. Mikrokiip. Detailsem tuvastamine, lugemiskaugus, võime lugeda üheaegselt paljude tagide infi. Jälgitav vastavate seadmetega ilma inimese sekkumiseta, füüsilise ja optilise kontaktita. Võimaldab automatiseerida materjali voogusid tarneahelas, lähetamis- ja vastuvõtutoiminguid, info kogumist, saadetiste jälgimist. Vigade arvu ja kadusid vähendada. Logistikaprotsessi läbipaistvus. 14. RFID süsteemi kasutamise eelised
· Funktsionaalsetest keeltest esimene on Lisp, 1962, J. McCarthy, LISt Processing - MIT · Loogilistest keeltest esimene on Prolog, 1971, PROgramming in LOGic - Marseille Univ. · OOP alused Simula, 1967 · Smalltalk - "puhas" OOP · C++ , 1986, B. Stroustrup, OOP · ML, Haskell, Scheme - funktsionaalsed · Java, 1995, Sun - OOP Programmeerimiskeelt iseloomustavad: 1. leksika - kuidas panna kirja elementaarseid "sõnu" antud keeles - nimed (identifikaatorid), konstandid (arvud, stringid, tõeväärtused jne.), võtmesõnad (reserveeritud nimed), eraldajad jne. 2. süntaks - antud keele grammatikareeglid. Erinevalt loomulikest keeltest ei ole programmeerimiskeeltes mitte midagi peale hakata süntaktiliselt vigaste tekstidega. 3. semantika - keelekonstruktsioonide tähendus, s.t. kuidas interpreteeritakse süntaktiliselt korrektset programmi. 4. stiil ja programmide koostamise metoodika
Kliendi_seisund Kliendi seisundi nimetus. TELLIMUS Andmebaasi esitatud tellimused klientide poolt. Tellimuse nr (PK) Unikaalne number igale tellimusele. Tellimise kuupäev Kuupäev millal tellimus esitati. Kliendi_id (FK) Kliendi id, kes tellimuse esitas. Kauba hind Tellitud kauba hind. Kauba_id Tellitud kauba identifikaatorid. Tellimuse_seisund C Viide tellimuse seisundile. Tellimuse vastuvõtja (FK) Kes võtab tellimuse vastu. 13 Arve nr (FK) Unikaalne number igale arvele. Kas Tellimus on esitatud, täiendust vajav, üle vaadatud, TELLIMUSE SEISUND kinnitatud. Seisundi_id (PK) Unikaalne identifikaator. Tellimuse_seisund Tellimuse seisundi nimetus.
pind (nt elektroonika komponendid). Vöötkoodidele esitatavad nõuded, kontroll Praktiliselt ei ole võimalik situatsioon, kus õigesti genereeritud ning esitatud vöötkood, mis vastab vöötkoodilugeja lubatud parameetritele, ei ole lugemisseadme poolt loetav. Loetud informatsiooni õigsus on tagatud koodi ehitusega. Vöötkoodid sisaldavad lisaks kodeeritud märgijadale erinevaid lisamärke, nagu algus- ja lõpumärgid, kooditüübi identifikaatorid ja kontrollnumbrid. Lineaarses vöötkoodis on vähemalt kahe erineva laiusega triipe. Laia ja kitsa triibu omavahelist suhet iseloomustab koodisuhe N (ratio). Nii elemendi laius kui ka koodisuhe peavad olema konstantsed kogu koodi ulatuses. Vöötkood Need suurused arvestatakse usaldusväärsete vöötkoodigeneraatorite poolt automaatselt ja on õiged. Vöötkoodi trükikvaliteet 1982
Metafoor: teatri lava kardina langetamine/tõstmine Eeltingimused kirjeldavad, millised andmed peavad olema registreeritud. Järeltingimustes näidatakse. Andmeobjektide loomine ja kustutamine Atribuutide väärtuste muutumine Seoste tekkimine ja katkemine Operatsiooni leping andmete muutmisoperatsiooni kohta: Andmebaasioperatsioonide lepingute kontrollimine: Andmebaasioperatsioonide identifikaatorid peavad olema lisatud kasutusjuhu laiendatud formaadis tekstikirjeldusse Lepingu järeltingimuses peab olema näidatud ka seoste tekkimine/kadumine Lepingu järeltingimustes ei tule kirjeldada muutusi väljaspool andmebaasi nt. muudatus kasutajaliideses või väljaspool arvutisüsteemi Andmebaasioperatsioonide lepingute järeltingimustes tuleb kirjeldada ainult seda, mis operatsiooni tulemusel andmebaasis muutus. Seda, mis jäi samaks, ei ole vaja kirja panna! 19
puudutava informatsiooni sisestamist, muutmist ja edastamist, vähendades andmesisestuse aega, vigade arvu, vajadust paberdokumentide kasutamise järele ning võimaldades saadetiste liikumise jälgimist reaalajas. Auto ID on objektide automaatse tuvastamise, nende kohta andmete kogunüse ja nende otse arvutisüsteemi sisestamise (s.t. inimese sekkumiseta) meetodite üldnimetus. Auto ID tehnoloogiateks loetakse vöötkoode, raadiosageduslikud identifikaatorid (RFID), optilist tähetuvastust (OCR), biomeetrilisi ja magnetribasid, kiipkaarte (smart card) ning häältuvastamist (voice recognition). Allpool põhjalikumalt kolmest esimesest, kui laonduse/logistika seosukohalt suurimat tähtsust omavast. 1) Kõige laiemalt levinud vöötkoodid. Vöötkood kodeerib toodet, isikut, aadressi jms. tähistava numbri- ja/või tähekombinatsiooni eri jämedusega püstjoontest koosneva vöödiks. Viimast loetakse spetsiaalse optilise lugemisseadme: skänneriga
Lähtetekst võib sisaldada ka kommentaare. Assemblerikorraldused ei kuulu assemblerikeele koosseisu ja nad on ette nähtud assembleerimise juhtimiseks. ASSM-keele käsuvormingu eripära on, et ühe käsu või direktiivi mitme nimega märgendamisel peavad märgendid olema eri ridades näiteks: LABELA: ;ESIMENE NIMI LABELB: MOV B,M ;TEINE NIMI Käsule MOV B,M võib osutada nii märgendiga LABELA kui märgendiga LABELB. ASSM-keele identifikaatorid koosnevad tähtedest ja numbritest, kusjuures esikohal peab olema täht. Identifikaatori pikkus pole piiratud, kuid assembler arvestab unikaalsuse määramisel vaid esimest viit sümbolit. Transleerimisel võib assembler omistada identifikaatorile väärtuseks mingi mäluaadressi. Sellist väärtustatud identifikaatorit nimetatakse defineeritud nimeks. Identifikaatorit, mis jääb transleerimisel väärtustamata, nimetatakse mittedefineeritud nimeks
- Määratakse kõik teadaolevad atribuudid ja seostatakse need olemitega või suhetega. (Oluline on rõhutada, et siin 28 ei leita välisvõtme atribuute, sest välisvõtmed on seotud relatsioonilise mudeliga.) - Määratakse atribuutide domeenid. - Määratakse objekti unikaalsed identifikaatorid - kandidaat- ja primaarvõtme atribuudid. - Kontrollitakse, kas mudelis on liiasusi või mitte. - Kontrollitakse mudeli kooskõla kasutaja protsessidega. - Vaadatakse loodud mudel üle koos kasutajatega. Protsessivaade Protsessivaates tegeldakse funktsionaalse allsüsteemi sündmusvaates leitud andmebaasioperatsioonidele nn. lepingute koostamisega. Lepingu osadeks on: Operatsiooni nimetus;
Pärime kõik andmed tabelist laenutused ning lisaks ka üks rida, kuhu kirjutatakse palju päevi on möödunud laenutuse kuupäevast tänani (tänase aja saamiseks on olemas MySQL sisseehitatud funktsioon NOW()) ja paneme sellele uuele reale nimeks duration. Nüüd while tsüklis käime kõik tulemuse read läbi ning moodustame Laenutus klassi objektide massiivi. Peale seda pärime isikuid tabelist isikud, et neid pärast select elemendis näidata. Nüüd pärime ka raamatuid, mille identifikaatorid ei leidu $laenutatudRaamatud - sest selectis näitame ainult neid raamatuid, mis pole veel laenutatud. 9.1 Turvaline php.ini konfigureerimine PHP konfiguratsioon asub failis php.ini, mida igaüks saab oma arvutis välja otsida. Selle sees on hulk seadistusi, aga vaatame ainult kaks, mis võivad kaasa tuua tõsiseid probleeme. 1. Register_Globals: väga oluline seadistus (võib olla sisse või välja lülitatud (on/off)). Juhul kui register_globals on sisse lülitatud -
ühenduse FTP serveriga. Seejärel edastab kasutaja oma nime ja passi, mis edastatakse üle TCP ühenduse. Kui autentimisega on kõik OK, saab kasutaja hakata faile üles/alla laadima. Seega, suht HTTP sarnane (mõlemad jooksevad TCP peal), aga suurim erinevus on, et FTP avab kaks TCP ühendust paraleelselt, et faile edastada: control connection ja data connection. Control connection on isikliku info saatmiseks nt paroolid, identifikaatorid, kaughosti muutmise käsud, failide “Put” ja “Get” käsud edastatakse ka selle ühenduse kaudu. Data connection on selleks, et fail päriselt ka saata. Because FTP uses a seperate control connection, FTP is said to send its control information out-of-band (Kuidas tõlkida seda???). HTTP ja SMTP samas on in-band. Terve ühenduse jooksul peab FTP server “meeles hoidma” kasutajat (maintain state). Kui
Seepärast ei ole seoste veeru täielik täitmine vajalik. Oluline on täita lahtrid siis, kui õpiobjekt sobib kasutamiseks konspekti erinevates peatükkides. Andmebaasis on kokku 487 kirjet. Tõenäoliselt muutuvad õpiobjektide hulk ja andmed reaalsete õppematerjalide loomisel. Peale andmete sisestamist katsetati erinevaid päringuid: 1. Mõned õpiobjektid korduvad. Samast sisust hoolimata on need kirjed saanud erinevad identifikaatorid. See aitab meeles pidada kohad konspektis, kus objekti korrata tuleb. Et õpiobjekti koostamisel peetaks silmas erinevate peatükkide kontekste, on sisestatud info sõltuvuste veergu “IsPartOf”. Andmebaas võimaldab korduvate peatükkide väljafiltreerimist. Korduvalt on kasutatud 66 objekti. 36 2. Hetkel puuduvad andmebaasist võtmesõnad ja autori andmed
1" >
annaabi.ee 
