Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogkonna) peakiriku. Kuni 1560. aastani oli see katoliiklike Tallinna piiskoppide kirikuks, hiljemgi resideerisid seal Eesti kõrgemad vaimulikud, piiskopid ja superintendendid. · Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. · Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks, olles praegusest kõrgem ning varustatud kõrge renessansskiivriga. · Kirik põles maha 1684 kogu Toompea haaranud hiidtulekahjus, mil hävis kogu puitsisustus, varises kokku osa võlve ning kannatada said paljud raiddetailid, eriti kooriruumis. · Kiriku sisutusest tuleks mainida 13-18. sajandist pärinevaid arvukaid hauaplaate, 17
kolmeosalised ning geomeetriliselt lihtsad. Kiriku pikihoonel on neli teravkaarportaali. Võimas neljaastmeline peaportaal paikneb lõunaseinas, idast teises travees, ning on rikkalikult profileeritud. lejäänud portaalid on üheastmelised, põhjaseina portaalid arvatakse olevat algselt pärinenud lõunaseinast, kus nad asetsesid enne praeguse peaportaali valmimist. Selliselt 15. sajandil valminuna on kiriku põhikehand säilinud põhiliselt ka täunaseinas, Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks, olles praegusest kõrgem ning varustatud kõrge renessansskiivriga. Lääneküljel polnud kirikul torni kuni 18. sajandini, seal paiknes suur väliskantsli ärkel. 15. sajandil täiendati kirikut arvukate juurdeehitistega, põhjaküljele rajati servjoonvõlvidga kaetud Püha Georgi kabel, raidportaaliga kabel rajati ka kiriku edelanurka. 16-17
Juba siis oli ehitusmeistritele teada, et tegelikkuses sirged sambad näivad vaatajale alati nõgusatena. Selleks et nad paistaksid aga sirgetena, tehti sambad keskosas veidi jämedamad. Välimised sambad aga asetati 6 cm sissepoole kaldu, selleks et kõrvaldada illusiooni, nagu kukuksid nad väljapoole ümber. Peripteer on väljastpoolt rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. Parthenoni viiludel seisid skulptuurigrupid. Idaviilul kujutati jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast, lääneviilul Athena ja Poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast, mis lõppes Athena võiduga. Templi siseruumis seisis kujur Pheidiase valmistatud hiiglasuur jumalanna Athena kuju. Rühikas ja pidulik, rõivastud pikka kitooni ning relvastatud mõõga ja piigiga, rinnal egiid (kitsenahk hirmuäratava gorgo Medusa madudest raamistatud peaga), hoiab jumalanna käes Athena Nike kuju
Parthenon tähendab vanakreeka keeles 'neitsi elukohta', mis viitab jumalanna Athenale. Parthenoni põhiplaan Parthenon Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad, vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega.Peripteer on väljastpoolt rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. Parthenoni viiludel seisid skulptuurigrupid. Idaviilul kujutati jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast, lääneviilul Athena ja Poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast, mis lõppes Athena võiduga. Viimane müüt omandas Parthenoni ehitamise ajal teravalt poliitilise tähenduse, kuna Athenat peeti orjandusliku demokraatia kaitsjaks, kuna Poseidon, hobuse looja, oli ratsanike, aristokraatide patroon. Läänekülje metoobid Lõunakülje metoop
Second level Third level Fourth level Fifth level Kiriku pikihoonel on neli teravkaarportaali. Võimas neljaastmeline peaportaal paikneb lõunaseinas, idast teises travees, Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks, olles praegusest kõrgem ning varustatud kõrge renessansskiivriga. Lääneküljel polnud kirikul torni kuni 18. sajandini, seal paiknes suur väliskantsli ärkel. Click to edit Master text styles Second level Third level
meetrit ning sambad on 10,5 meetri kõrgused.Parthenoni ehitati 447-443 e.m.a.Templil on ka 92 ruudukujulist metoopi. Parthenoni tempel paikneb väga huvitaval. Kui vaadata Propüleede poolt, siis ei ei ole näha fassaadi vaid templi nurk. Esmapilgul tundub hoone palju suurem kui ta tegelikkuses on. Hoone oli rikkalikult kaunistatud skulptuuridega ja selle arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates.Parthenon on ehitatud Doori stiilis ning selle viiludel seisid skulptuurigrupid. Templi idaviilul oli kujutatud jumalanna Athena sündimist Zeusi peast ja 2 lääneviilul oli kujutatud Poseidoni ja Athena vaidlust Atika valduste pärast. Välise sammaskäigu taga oli tempel, selle siseruumi seinu ümbritses kaunistatud friis, millel oli kujutatud üle ateenaliste panatenaiade püha ajal korraldatavat pidulikku rongkäiku, kus enamiku moodustasid atika ratsanikud. Parthenoni templis seisi jumalanna Athena kuju. Selle kuju tegi Pheidias
Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad, vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega. Hoone arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. See Akrpoli peatempel oli pühendatud Neitsilikule Athenale. Peripteer on väljastpoolt rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. Parthenoni viiludel seisid skulptuurigrupid. Idaviilul kujutati jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast, lääneviilul Athena ja Poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast, mis lõppes Athena võiduga. Viimane müüt omandas Parthenoni ehitamise ajal teravalt poliitilise tähenduse, kuna Athenat peeti orjandusliku demokraatia kaitsjaks, kuna Poseidon, hobuse looja, oli ratsanike, aristokraatide patroon. Välise sammaskäigu taga olevat templi siseruumi ümbritses seinte kõrgemas osas reljeefidega kaunistatud friis, millel
servjoonvõlvidega. Vööndkaari kandvad konsoolid on külglöövides kolmeosalised ning geomeetriliselt lihtsad. Kiriku pikihoonel on neli teravkaarportaali. Võimas neljaastmeline peaportaal paikneb lõunaseinas, idast teises travees, ning on rikkalikult profileeritud. Ülejäänud portaalid on üheastmelised, põhjaseina portaalid arvatakse olevat algselt pärinenud lõunaseinast, kus nad asetsesid enne praeguse peaportaali valmimist. Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks. Võimas lääne torn rikkalikes vormides barokk-kiivriga ehitati valmis 1779. aastaks, kirikukellad ja unikaalsed sihverplaadid seati üles 1792-96. Ühe sihverplaadi läbimõõduks oli kolm ja seieri pikkuseks poolteist meetrit. Rauast kellamehhanism kaalus umbes kuussada kilo. Lääneküljel polnud kirikul torni kuni 18. sajandini, seal paiknes suur väliskantsli ärkel
tegema. SKULPTUUR ARHAILISEL AJAJÄRGUL: Esialgu olid väga tugevad Idamaade mõjud, tehti peamiselt reljeefe. Täisskulptuuridest tehti Kuuroseid (Apollon)= alasti meesfiguurid, vasak jalg ees e. kontraposti ei tuntud, näol kerge muie. Kored= riietatud naisfiguurid, näol kerge muie. Arhailine naeratus=poolmuie Selle ajastu tuntuimad skulptuurid on näiteks Vasikakandja, Türannitapjad, Zeusi tempel, Metoopid, mis kujutasid Heraklese vägitegusid. Idaviilul kujutati Oinomaost ja Pelopsi, kes valmistusid kaarikuvõistluseks (väidetavalt said sellest alguse olümpiamängud). Lääneviilul kujutati võitlust kentauride ja kreeklaste vahel. Skulptorina tegutses Pythagoros. Perioodi lõpus tegutses Myron kettaheitjana. KREEKA SKULPTUUR Esimesel õitseajajärgul 5. saj teisel poolel eKr. =kõrge stiil=KÕRGKLASSIKA. Skluptuur saavutab täieliku vabaduse loodusvormide edasi andmisel, sellega lisandub lihtsus, rahu, väärikus, harmoonia
Ateena linn sai oma nime Athena järgi, kes võitluses Poseidoniga tagas endale Atika maakonna. Poseidon lõi akropolile allika, samal ajal kui Athena torkas oma oda maasse ning sealt kasvas välja õlipuu ja kaksteist jumalat, kes mõistsid jumalate võitluse üle kohut, tunnistades Athena võitjaks. Athenale oli tema oma linnas pühendatud tähtsaim tempel akropolil- Parthenon. Templis asus kaheteistkümne meetri kõrgune kullast ja elevandiluust jumalanna kuju, templi idaviilul kujutati tema võitlust Poseidoniga. Templi ees kõrgus pronksi valatud kolossaalne skulptuur "Eestvõitleja", mille sätendavat odaotsa nägid Ateenale kurssi hoidvad meresõitjad juba ulgumerelt.(Fink 1993:62) 6.1.Athena pidustused- panatenaiad Need olid tähtsaimad pidustused Ateenas, mida peeti iga nelja aasta tagant. Sellega peeti Athena sünnipäeva. See vaatemänguline suursündmus hõlmas laulmist, tantsu ja võistlusi
ümarkaarsete petikute rida viilul, mis järgib viilu tõusu. Selline petikute rida paikneb nii pikihoone läänefassadil tornidevahelisel viilul ja pikihoone idaviilul kui ka põikhoone mõlema otsa pilt 17 viilul. Läänefassaadi petikute rida tehti identne romaani arhitektuuris levinud lahendusega. Kiriku interjööri kauneim osa on kirikusaaliga sujuvalt liidetud ja apsiidimaalidega kaetud altaripiirkond. Altaripiirkonda viib neli laia madalat trepiastet ja see on jutluseruumist eraldatud romaani stiilis kapiteelidega balustritest ja profileeritud karniisist moodustatud altarivõrega
annaabi.ee 
