Singapur, Tai, Vietnam · Kagu-Aasia alla loetakse Indohiina poolsaarel ning Euraasia ja Austraalia vahelistel saartel asuvaid riike ja maid. · Kagu-Aasia Maade Assotsioon (ASEAN) - rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on Kagu- Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine. Rahvastik · Kagu-Aasia on asustatud väga ebaühtlaselt. Jõgede delta-alad ja vulkaanilised platood on väga tihedalt asustatud. Mägialad ja idapoolsemad saared on hõredamini asustatud. · Demograafiline üleminek pole veel lõppenud, kuid peaaegu kõigis riikides sündimus langeb ja iive väheneb. Noorte osatähtsus rahvastikus on veel suur, kuid väheneb tasapisi. · Regiooni iseloomustab suur väljaränne. Tsivilisatsioonid ja usundid · Kagu-Aasia on usuliselt väga kirju regioon, kus hinduismile lisanduvad budism, islam ja kristus. · Kohalikku tsivilisatsiooni ei ole Kagu-Aasias kujunenud.
Kilbist läänepool laiuvad Suurtasandiku preeriad. See on tõeliselt viljakas piirkond. Veel kaugemal läänes, Vaikse ookeani ääres asub mägismaa, mida piiravad Kaljumäestik ning Rannikuahelik. Suure järvistu ümbruses ja Saint Lawrence'i jõe äärsel madalikul valitseb hea kliima ja seepärast on ka sealsed maad üles haritud ning sinna on koondunud suurem osa rahvastikust. Lõpuks, Atlandi ranniku provintsid ning riigi 4 idapoolsemad saared kujutavad endast madalate, rannikuga paralleelselt kulgevate Apalatši mägede jätku. Riigi kõrgeim tipp on läänepiiril asuv Logan (5959 m). 1.3 Saared Kanada rannikud, eriti aga arktiline, on tugevasti liigestatud ja nende lähedal asub arvukalt saari. Atlandi rannikul on tähtsaimad Newfoundlandi, Cape Bretoni, Prints Edwardi ning Anticosti saar ja Nova Scotia poolsaar. Vaikse ookeani ranniku lähedal asuvad Vancouveri saar ja Kuninganna Charlotte'i saarestik
mitmeks erinevaks suureks piirkonnaks: 1. Kordiljeerid, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini. Mägine ala, leidub metallimaake. 2. Suure järvistu ja St. Lawrence’i jõe äärne madalik, kus valitseb hea kliima ning sellepärast on ka sealsed maad üles haritud ja sinna koondunud suurem osa rahvastikust. 3. Mägised Atlandi ranniku provintsid ning riigi idapoolsemad saared kujutavad endast madalate, rannikuga paralleelselt kulgevate Apalatši mägede jätku. 4. Hudsoni lahe äärne ala on ulatuslik madalala, mis on äärmiselt vesine ning soostunud. Tänu sellele on see üks vähestest kohtadest maailmas, kus on nii palju turvast. Igikelts katab suurema osa antud ala. 5. Hudsoni lahest läände jääv Suur tasandik, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas. Seal on preeriad ehk Põhja-Ameerika parasvöötme rohtlad, mille
Tai, Laos, alad, budism, asustatud. ja jõgede deltades. le ettevõtetele metalle ja Pirma, suhteliselt islam ja Mägised alad Ekvatoriaalsetel kerg- kui ka naftat. Brunei, mägine kristlus. ja aladel on peamiselt masinatööstuse Vietnam maastik. idapoolsemad istandused, sest s. Leidub saared maa on soostunud. Tööstusettevõtt erinevaid hõredalt Põllumajandus on ed koonduvad metallimaak asustatud. suhteliselt suurlinnadesse. e(Sn, Ni, Cu Demograafilin töömahukas ja Agraarajastu
Kagu Eesti on Eestis nii sademete rohkeim kui ka sademete vaeseim paik. Sealset sademete territoriaalset jaotumist enim mõjutavaks teguriks on kohalik reljeef. Kõrgustikel ja nende tuulepealsetel nõlvadel sajab maha suurem hulk sademeid kui tuulealustel nõlvadel ja madalikel. Kuna valdav enamus sademeid toovaid õhumasse saabub Eestisse edelasektorist, s.o lääne ja lõuna ilmakaarte vahelt, siis kõrgustike vastavad nõlvad on ka kõige niiskemad. Samas aga kõrgustike idapoolsemad servaalad on suhteliselt väiksemate sademetega. Kõige kuivemateks aladeks Kagu Eestis on madalamad alad ja eelkõige Peipsi järve rannikumadalik. Kõige sademeterohkeimaks piirkonnaks Kagu Eestis on Haanja kõrgustik, Sakala kõrgustik ja Valga nõgu. Kõige väiksemad sademete aastasummad on esinenud Peipsi madalikul. 9. KOKKUVÕTE Käesolevas referaadis anti põgus ülevaade sademetest üldiselt. Üldiselt oli seletatud erinevaid sademete liike
Haub emaslind. Toidulaud. Pesitsusajal toitub putukatest, muul ajal on peamiselt taimetoiduline. Sööb seemneid, kõrsi, marju. Arvukus. Eestis pesitseb 1,5 2,5 miljonit paari, Euroopas elab 130 240 miljonit paari. Põldlõoke Põldlõoke saabub esimeste sulailmadega märtsis. Linnud lahkuvad augusti lõpus või septembri algul. Pesitseb enamuses Euroopas, Aasias ja PõhjaAafrikas. Läänepoolsemad linnud on rohkem paiksed, idapoolsemad rändavad talveks lõuna poole. Talvituvad LääneEuroopas, Aasia lõunaosas ja PõhjaAafrikas. Sulestik on tal pruunikas, heledama alapoolega, ähmaste tumedate triipudega pugualal, seljal ja lagipeal. Pealael on põldlõokesel väike tutike. Kõhualune on kergelt kollakas. Isas ja emaslind on väga sarnased, neid on looduses võimatu eristada. Maapinnal kõnnib, harvem ka hüppab. Enamasti laulab õhus.
Leidub erinevaid metallimaake (Sn, Ni, Cu jt.) ja fossiilkütuseid (maagaas jt.). Bruneis leidub ka naftat. Kogu regioonis on märkimisväärsed metsavarud (üleraie). Valitsevad usundid Väga palju erinevaid usundeid. Peamisteks on konfutsianism, hinduism, budism, islam ja kristlus. Rahvastik ja asustus Asustus on väga ebaühtlane. Jõgede delta-alad ja platood on tihedalt asustatud. Mägised alad ja idapoolsemad saared hõredamalt asustatud. Demograafiline üleminek alles käib, kuid kõikides riikides iive väheneb. Regiooni iseloomustab ka suhteliselt suur väljaränne. Põllumajandus Liigniiskus pärsib põllumajandust. Aastas võimalik saada 2 kuni 3 saaki. Maad haritakse peamiselt platoodel ja jõgede deltades. Ekvatoriaalseltel aladel on peamiselt istandused, sest alad on liigniisked ja soostunud
(oluline hõbeda kaal). Eesti ühiskonnast tuuakse välja 2 erinevat versiooni: ühiskond enam-vähem võrdne vs valitses küllaltki suur varanduslik ebavõrdsus, esile kerkinud ülikud, kes teisi juba maksustanud. Vahekord naabritega: idenfitseeriti end pigem kihelkonna/maakonna järgi, eestlase identideeti polnud. Põhja pool soome hõimud (polnud ühtsed, läänepool pärissoomlased, idapool hämelased, kõige idapoolsemad karjalased). Idas Narva jõe taga vadjalased. Kagus idaslaavlased. Lõunas rannikuäärne piirkond liivlased, muidu läti hõimud (kuralased, veel idapool sengalid, siis latgalid). Üle mere läänes rootslased. Sugulasrahvastest naabritega pole konflikte välja toodud pole. Teistega toimusid vastastikkused rünnakud, relvakonfliktid. Muinasaja lõpuni oli tegemist võrdväärsete vastastega, eestlased ei jäänud kuidagi alla teistele. 1187 põletati maha Rootsi oluline keskus Sigtuna
konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie Saksamaa lõhestamine · Saksamaa oli sõjas kõige rohkem kannatada saanud. Maa majanduslik potentsiaal oli täiesti välja kurnatud ning Saksa ühiskond elas üle rasket psühholoogilist kriisi. Suur osa territooriumist, eelkõige idapoolsemad alad, annekteeriti naabrite poolt. Miljonid sakslased aeti neilt aladelt minema, sajad tuhanded hukkusid deporteerimise käigus. Endise monoliitseideoloogilise, poliitilise, õigusliku ja kultuurilise süsteemi äkiline kokkuvarisemine põhjustas sakslastes meeltesegadust ning pessimismi tuleviku suhtes. · Olukorra muutis raskemaks veel see, et okupatsioonitsoonideks jagatud maa jäi võitjariikide vahel teravnevate vastuolude pantvangi
" LISAKS: Hellenism. Üldiseloomustus. Vanaaja konspektist. Hellenism tähistab perioodi Alex Suure sõjaretkest kuni Vahemere idaosa langemiseni roomlaste võimu alla. Per alguseks kujunenud suured riigid mõlemal pool: Rooma domineeris Itaalias, hellenistlikud riigid ida pool. Järk-järgult Rooma neelas need riigid alla. Hel lõpp eri piirkondades erinev (vastavalt sellele, millal roomlastele alistati): 146. eKr Kreeka ja Mak Rooma ülemvõimu alla; Vahemere idapoolsemad piirkonnad püsisid kauem, viimane oli Egiptus, mille 30. eKr a-l Augustus (???või Octavianus???) vallutas. See on hellenismiperioodi igal-juhul-lõpp. Tähistas ka Rooma vabariigi lõppu, ainuvalitsejaks seal. Allikad. Üsna halvasti kirjalike allikatega kaetud. Paljud lõigud väga halvasti tuntud. Seetõttu hel per-i pol ajaloo kirjutamine detailides võimalik ei ole. See-eest on säilinud palju epigraafilist materjali (raidkirju), mis võimaldavad kohalikku olustikku vaadelda
annaabi.ee 
