suuremaid vihmu. Õlleoder peab olema terve (haigustest kahjustamata), läikiv, helekollaste, kollaste või hallikaskollaste sõkaldega ja normaalse lõhnaga (ei ole lubatud kopitus-, linnase- ega muu võõras lõhn ) Õlleoder ei tohi olla kuumenenud. Terade niiskus. Kvaliteetne tera ei tohi olla liiga kuiv ega ka niiske. Ülekuivatatud vili nõuab ettenähtust pikemat aega leotamiseks, liiga suur niiskus aga võib rikkuda säilimist ja seega ka idanevust. Meie tingimustes ei tohi odraterade niiskus olla suurem kui 15% ja väiksem kui 11%. Terade kõige soovitavam niiskusesisaldus on 13,5%. Sordipuhtus. Õlleodras ei tohi olla lisandeid: teiste teraviljade (kaer, rukis, nisu) seemneid, mehaanilisi vigastusi või kahjurite poolt rikutud teri, samuti kõrbenud ja idanenud teri. Äärmiseks piirmääraks on 2%. Samuti ei tohi terade seas olla üle 1% peen prahti (kivikesed, aganad, umbrohuseemned), mis läheb läbi 1,5mm läbimõõduga
Põhjustab adenokartsinoomi ja soomusrakulist kartsinoomi 1,350 mg/m3 (CERI, 2007). Ames'i test: negatiivne - metaboolse aktiveerimisega ja ilma selleta. Tsütotoksilisuse ja mikronukleiidide proovianalüüs inimese lümfoblastoidsetes rakkudes: positiivne. (Celanese, 2012) Äge mürgisus kaladel LC50: 124 mg/l, krooniline mürgistus LC50: 35 mg/l (Celanese, 2012). Mürgine mikroorganismidele ning pärsib taimede idanevust. Kõik uuringud on tehtud rottide peal välja arvatud ökotoksikoloogia. 3 Kokkupuude Kuna etanaal on käärimise produkt, siis on kokkupuude atseetaldehüüdiga igapäevane. Süües tomateid, leiba, õunu või muid puuvilju manustatavad inimesed endale sisse etanaali (mitosyfraudes). Atseetaldehüüd on toatemperatuuril gaasiline, seetõttu leidub teda ka õhus. Õhku satub
Taastub mikrofloora.Isepuhastamine!!! 18. Taimede risosfääri mikrofloora Maapealne-lehed, varred, õied, pead jen. Epifüüdid-paljunevad ja aenevad koos taimede kudedega(Pseudomonas Herbicola)kuivisega arvukus langeb, . Eelkõige bakterid, pärmid,hallitused, aktinomütseedid.Mikroobidele aluse panemine: rakkudes eksosmoosi tulemusel erituvad org.ained ning süsiv, AH. Kasvu soodustaad epidermise surnud rakud. ARV SUUREM- ÕITSEMISE AEG. Algusfaasis epifüüdid vähendavad idanevust, kuid moodustavad taimedel biloogilise barjääri, takistades parasiitide tungimist kudedesse. 19. Taimede epifüütne mikrofloora juured ja mugulad jne.: rohkem mikroobe kui risosfääris. Pseudomonas Herbicola, fluorescens, Myobacterium spp, Aerobacter aerogenes, Bacillus Subitilis. Jne. 20. Mikroobide elutegevust mõjutavaid tegureid viljadel. Epifüüdid mõjutavad-viljade valmimisel nende niiskusisaldus väheneb, mikroobide areng väheneb.Küpses viljas-mikroobid anabioosis
Seemned on pirnikujulised, väga väikesed: 1000 seemet kaalub keskmiselt 0,12 g. Rikkalikul seemneaastal on haab väga viljakas: saja-aastane puu võib toota 54 miljonit seemet [12], puistus võib aga viljakus väheneda: 400–500 miljonit seemet hektari kohta. Kuigi haava seemnete arv ületab mitu korda mõne teise metsapuu oma, näeme looduses siiski väga harva seemnest kasvanud noori haabu. Varem peeti selle põhjuseks haavaseemne halba idanevust. Tegelikult idaneb värskelt valminud haavaseeme hästi (85–100%). Ent imepisikesed seemned annavad väga nõrku tõusmeid, kes võivad hävida isegi tugevas vihmavalingus. Eriti ohtlik on pisikestele tõusmetele aga lopsakas rohttaimestik: lendkarvakestega seemned ei jõua maapinnani. Seetõttu võib haavaseemikuid leida üksnes lõkkeasemetelt või mujalt, kus teisi rohttaimi pole. Asjaolu, et raiestikud on sageli kattunud haavavõsaga, tuleneb selle liigi erakordselt heast võimest
eluiga; asustavad stabiilseid keskkondi; populatsiooni suurus kôigub ajas vähe; nt. inimene, tamm. 6. Ressursid. 1) Radiatsioon: taimed vôtavad radioaktiivseid elemente vastu ôhust ja/vôi mullast. Laias laastus on nii kosmiline kui ka litosfääri radioaktiivsete ainete kiirgus ökoloogiliselt tähtsusetu, kuid tuumajaamade ja -relvade kasutuselevôtt on olukorda muutnud. Môôdukas kiirgus (10-200 röntgenid, R) stimuleerib taimi, parandab idanevust ja tôusmete kasvu; > 1000 R kutsub esile mutatsioone ja väärarendeid; veel suurem kiirus pidurdab taime kasvu vôi on tappev. Kiirituse môju on ohtlikum intensiivse kasvu perioodil. Kôige tundlikumad on okaspuud ja kôige tundetumad samblikud ja samblad. 2) Mineraalained: kôigil elusorganismidel on vaja C, N, O, P, S, Zn, Fe, Mn, H, Mg, K, Ca ja Mo. Loomadel lisaks Na ja Cl (seepärast soolane toit kasulik). Vees on limiteerivateks P, Fe, ja N. Maismaal limiteerivaks N, harva ka K ja P.
pikk eluiga; asustavad stabiilseid keskkondi; populatsiooni suurus kõigub ajas vähe; nt. inimene, tamm. 6. Ressursid. 1) Radiatsioon: taimed võtavad radioaktiivseid elemente vastu õhust ja/või mullast. Laias laastus on nii kosmiline kui ka litosfääri radioaktiivsete ainete kiirgus ökoloogiliselt tähtsusetu, kuid tuumajaamade- ja relvade kasutuselevõtt on olukorda muutnud. Mõõdukas kiirgus (10-200 röntgenid, R) stimuleerib taimi, parandab idanevust ja tõusmete kasvu; > 1000 R kutsub esile mutatsioone ja väärarendeid; veel suurem kiirus pidurdab taime kasvu või on tappev. Kiirituse mõju on ohtlikum intensiivse kasvu perioodil. Kõige tundlikumad on okaspuud ja kõige tundetumad samblikud ja samblad. 2) Mineraalained: kõigil elusorganismidel on vaja C, N, O, P, S, Zn, Fe, Mn, H, Mg, K, Ca ja Mo. Loomadel lisaks Na ja Cl (seepärast soolane toit kasulik). Vees on limiteerivateks P, Fe, ja N
7.Külvisenormis arvutamine. Külvisenorm on aluseks taimkatte normaalse tiheduse kujunemisele. Külvisenormi all mõeldakse pinnaühikule külvatavat seemnehulka. Seda võib arvestada idanemisvõimeliste seemnete arvuna või kaaluliselt. Soovitatavad külvisenormid Eestis on (idanevat seemet m 2-le): talirukis 500-600; talinisu 500-550; suvinisu 500-600; kaer 550- 600; oder 400-600. Et neid külvisenorme üle viia kg/ha, on vaja teada seemne 1000 tera massi, puhtust ja idanevust. Selleks kasutatakse järgmist valemit: idanevate seemnete arv m2 x 1000 seemne mass Külvisenorm kg/ha=-------------------------------------------------------- külvise väärtuse % Külviseväärtus=idanevuse % x puhtuse % 100 8.Taliviljade karastumise faasid Rukki, nisu ja odra talvituvaid vorme nimetatakse taliteraviljadeks. Taliteraviljade peamiseks iseärasuseks võrreldes suviteraviljadega on see, et nad vajavad
5. LEHT Lehe siseehitus sõltub küllalt tugevasti konkreetsetest ökoloogilistest tingimustest, eeskätt vee ja valguse kättesaadavusest. Kui uurida lehtede ehitust ühe taimeliigi isenditel, kes on kasvanud erineva tugevusega valguses, selgub mitmeid olulisi anatoomilisi iseärasusi. Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepärilikud, pöörduvad muutused. Keskendume järgnevalt aga kohastumuslike, evolutsiooniliste muutuste vaatlemisele. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: 1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; 2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustai...
seller kartuli ja maisiga; kurgid tomati, redise ja kartuliga www. biozac.de/biozac/biogart/mischkultur.htm Kas on allelopaatiline mõju või siis liiga erinevad kasvutingimused! Väikeaedades on sobiv kasutada vahekultuure. Hilise peakapsa reavahedes varast ja nuikapsast. Kurgi ridade vahel salatit. Porgandi reavahedes kapsast. Porgand ja till tegelikult omavahel ei sobi kuid samas parandab till porgandi idanevust ja maitset. Sibula ja salati vahel on samuti allelopaatiline mõju, kuid teatud tingimustes võivad nad olla teineteisele kasulikud. Mahepõllumajanduslik tootmine püsirohumaa ja loodusliku rohumaa eest, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0.1 lü loomi ja nendest vähemalt 50% on mahepõõllumajanduslikul pidamisel 1156 kr/ha. Teravilja, söödajuurvilja, kaunvilja, tehnilise kultuuri, kartuli, mustkesa eest 1516 kr/ha. Avamaa
Kül-visenorm ei võrdu külvinormiga.Külvisenormi puhul väjend-külvise kogus pinnaühiku kohta,kas kg/ha või g/m²(kartulil t/ha).Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega. 19) Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus. Külvise kvaliteeti näitavad puhtus ja idanevus.Puhtus-kui seemnematerjal on täieli-kult puhas ja ilma lisanditeta,siis puhta seemne osakogu massist nim puhtuseks. Seda väljendatakse puhtuseprotsendina. Idanevust välj ka protsendina,võetaxe pähikult seemned 4x100 .Idanevuse keskmine on idanevuse%.Külvisekvaliteedi koondnäitaja on külviseväärtus=(puhtus% x idanevus%): 100 20) Teraviljade eelised ja puudused. Bioloogilised eelised:1)assimilatsiooni periood on pikem (120-150päeva)2)areneb tugev juurestik3)kasvavad rohkem, neil on rohkem aega.Võrsumine võib toimuda nii sügisel kui kevadel.Rukis sügisel,vähesel määral kevadel;talinisu kevadel;triticale sügisel ja kevadel
Kül- visenorm ei võrdu külvinormiga.Külvisenormi puhul väjend-külvise kogus pinnaühiku kohta,kas kg/ha või g/m²(kartulil t/ha).Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega. 19) Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus. Külvise kvaliteeti näitavad puhtus ja idanevus.Puhtus-kui seemnematerjal on täieli- kult puhas ja ilma lisanditeta,siis puhta seemne osakogu massist nim puhtuseks. Seda väljendatakse puhtuseprotsendina. Idanevust välj ka protsendina,võetaxe pähikult seemned 4x100 .Idanevuse keskmine on idanevuse%.Külvisekvaliteedi koondnäitaja on külviseväärtus=(puhtus% x idanevus%): 100 20) Teraviljade eelised ja puudused. Bioloogilised eelised:1)assimilatsiooni periood on pikem (120-150päeva)2)areneb tugev juurestik3)kasvavad rohkem, neil on rohkem aega.Võrsumine võib toimuda nii sügisel kui kevadel.Rukis sügisel,vähesel määral kevadel;talinisu kevadel;triticale
annaabi.ee 
