Valmikud mulgustavad lehti, talvituvad mullas. Raisamardiklased talvituvad valmikuna kivide all, mullas. Haukamissuised. Valmikud ja vastsed kahjustavad lehti, 1 pk. Kahetiivalised. Leinasääsklased munevad mulda, vastsed kahjustavad juuri. Kaevandikärblased munevad lehe sisse, vaglad-taimemahl ja parenhüüm. Mitu pk aastas. Õiekärblased talvitub nukuna mullas. Munevad mulla sisse. Vastsed kahjustavad idanevaid seemneid, iduvarsi ja maa-aluseid võrseid. Kasulikud lülijalgsed Kiletiivalised. Käguvamplane täismoone, parasiteerivad paljudel erinevatel kahjuritel. Valmikud toituvad nektarist, lehetäide mesinestest, taimemahlast. Vastsed toituvad peremees-putukast, mille tulemusel peremees hukkub. Emane muneb otse peremehe sisse. Muna toitub peremehe kehavedelikust, vastse areng toimub peremehes
Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse tema happesuseks, nende hulk ehk kontsentratsioon määrabki mulla reaktsiooni, mida iseloomustatakse pH kaudu Mulla reaktsioon mõjutab suurel määral nii taimede kui ka mikroorganismide elu ning taimede saagi suurust 60. Väetisnormi arvutamine. 1) Väetise ülesanne: Lämmastiku vajadus 75 kg/ha Toimaine 25% Mitu kilo väetist läheb vaja 100 25 X 75 x=300 61. Külvisenormi arvutamine Külvisenorm: Seeme : idanevaid seemneid m2 400-500 1000 seemne mass g Puhtus % Idanevus % Idaneva seemne arv * 1000 seemne mass = kg/ha Idanevus % (Idanevus *puhtus)
Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse tema happesuseks, nende hulk ehk kontsentratsioon määrabki mulla reaktsiooni, mida iseloomustatakse pH kaudu Mulla reaktsioon mõjutab suurel määral nii taimede kui ka mikroorganismide elu ning taimede saagi suurust 60. Väetisnormi arvutamine. 1) Väetise ülesanne: Lämmastiku vajadus 75 kg/ha Toimaine 25% Mitu kilo väetist läheb vaja 100 25 X 75 x=300 61. Külvisenormi arvutamine Külvisenorm: Seeme : idanevaid seemneid m2 400-500 1000 seemne mass g Puhtus % Idanevus % Idaneva seemne arv * 1000 seemne mass = kg/ha Idanevus % (Idanevus *puhtus)
METS JA TEMPERATUUR Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks lepad ja sarapuu õitsevad märtsi lõpus-aprillis, kui keskmine õhutemperatuur on ca 2º C. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2-3º C ja mulla temperatuur 0,1-0,2º C. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0º C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5º C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35º C. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini. Temperatuuri mõju fotosünteesile: Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0-40(50)º C, kusjuures optimaalne on enamasti 15-25º C. Optimumtemperatuur oleneb puu liigist. Harilikul tammel suureneb
Peamine taimne valguallikas on nii loomade kui ka inimesele liblikõieliste (herne, oa, sojaoa jt) seemned, sojauba ja maapähkel sisaldavad ka väärtuslikke õlisid ja vitamiine. Suure õlisisaldusega päevalille, rapsi, soja jt seemnetest ning oliivipuu viljadest valmistatakse toiduõli. Puuvilju ja aedvilju kasut nii värskelt kui ka töödeldust. Toiduks kasut lillkapsa ja brokkoli õisikuid. Kohvi- ja kakaopuu viljade seemneid kasut jookide valmist, kakaost tehakse šokolaadi. Odra idanevaid seemneid kasut õlle valmistamiseks. Toidu maitsestamiseks kasut piparde vilju või seemneid, vanilliorhidee kauntest saadakse vaniliini. Tarvitatakse ka nelgipuu ja torkava kappari õienuppe ja safrankrookuse emakasuudmeid. Ravimina kasut nt viirpuumarju südametegevuse toetamiseks, arooniamarju vererõhu alandamiseks jm. ravitoime on teekummeli, saialille, pärna jt õitel. Puuvillapõõsa seemnekesta kiududest saadakse lõnga kangaste valmistamiseks ja vatti.
Tugev valgus põhjustab ka viljakatel muldadel intensiivset alusmetsa kasvu, mis takistab järelkasvu teket ja arenemist. Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 7.2 Mets ja temperatuur Soojuse tähtsus Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema kui temperatuur on vaevalt üle 0C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema +5C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35C. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini. Temperatuuri mõju fotosünteesile: Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0-40C, kusjuures optimaalne on enamasti 15-25C, kuid see oleneb puu liigist. Hingamine: algab puudel suhteliselt madalal temperatuuril
puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks lepp õitseb märtsis-aprillis, kui keskmine õhutemperatuur on ca 2 kraadi. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2-3 kraadi ja mulla temperatuur 0,1-0,2 kraadi. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0 kraadi. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5 kraadi juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35 kraadi. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini. Temperatuuri mõju fotosünteesile: Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0-40 (50)
kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on 2º C. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2...3º C ja mulla temperatuur 0,1...0,2º C. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0º C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5º C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35º C. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini. Temperatuuri mõju fotosünteesile: Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0...40(50)º C, kusjuures optimaalne on enamasti 15...25º C. Optimumtemperatuur oleneb puu liigist
liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on 2º C. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2...3º C ja mulla temperatuur 0,1...0,2º C. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0º C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5º C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35º C. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini. Temperatuuri mõju fotosünteesile seisneb selles, et kõrgema temperatuuri korral tungib CO2 kergemini läbi protoplasma ja fotosüntees intensiivistub, samuti suureneb transpiratsioon.
annaabi.ee 
