Eesti rahvaarv 16. sajandi keskpaigaks ligi 300 000 inimeseni. Linnadest olid suuremad Tallinn, mile elanike arv küündis 15. sajandil 7000-8000 inimeseni ja Tartu 5000-6000 elanikuga. Euroopa suurlinnadega võrreldes polnud seda just palju. Näiteks Rootsis ja Soomes polnud sellal ühtegi nii suurt linna. Stockholm oli Tallinnaga võrreldes vaid linnake, Helsingit polnud aga veel olemaski. Helsingi asutati alles aastal 1550 kalurikülade ühendamise teel, et idakaubanduses Tallinnale konkurentsi pakkuda ja järgmise paarisaja aasta vältel näis see katse ebaõnnestuvat. Soome tähtsaimaks linnaks oli keskajal Turu. Ülejäänud Eesti linnade elanike arv oli umbes tuhat (Adamson, Valdmaa 1999: 46). Linna valitses raad. Näiteks Tallinna raad koosnes algul 24 liikmest, kellest pooled valitsesid ühel, pooled järgmisel aastal. Hiljem kujunes rae suuruseks 14 eluaegset liiget, lisaks neli bürgermeistrit ja linnasündik seadusetundjana
töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi (damaskuse teras - Tootsi damasseri rauad). Idamaade ja Bütsantsiga kauplemisest lõikasid kasu eelkõige Itaalia linnad, millistest olulisemateks olid Veneetsia, Genova (Genau), Pisa, mis võitlesid omavahel tõsiselt turgude ja kauplemisõiguste pärast. Puhuti toimusid kaubandustülide tõttu tõelised sõjad, mille käigus rünnati üksteise laevu ning tegeldi ka mererööviga. Ainsaks pidurdavaks teguriks idakaubanduses oli väärismetallide nappus Euroopas ning kaupade kõrged hinnad. Oli tavaline, et maitseainekaubandusest said idamaised kaupmehed, kes maitseaineid euroopa kaupmeestele vahendasid mitmesajakordset kasumit. Samal ajal oli see aga ka jõuks, mis XV sajandi II poolel Euroopa meresõitjate pilgud Atlandile pööras. Suure Maadeavastuse põhjuseks oligi vajadus leida otsetee rikastesse vürtsimaadesse ja maadesse, kust oleks võimalik leida kulda ja
Kirja on pandud värssides. Kroonika pole originaalis säilinud. Säilinud ümberjutustustena hilisemates kroonikates ning sarnaselt kahele varasemale, on seda võimalik ka eesti keeles lugeda. Jüriöö ülestõus sai alguse 1343. aastal. Erinevate jõudude kaalutlused: · Taani juba enne Jüriöö ülestõusu puhkemist oli Taani huvitatud Põhja-Eesti müügist. Ühelt poolt seetõttu, et kaubandus, mis läbi P-Eesti toimus, ei toonud enam nii palju sisse, kuna Idakaubanduses hakkas domineerima Hansa liit. Ta ei saanud seda tulu, mida lootis saada. Teiselt poolt olid siinsed vasallid liialt iseseisvad. Kun oli kaugel, asehalduritel polnud nii palju võimsust. - Vasallid olid huvitatud endise olukorra säilimisest, ei olnud müügist huvitatud, sest nemad olid kättevõidelnud terve rea vabadusi, eesõigusi, ja ei olnud kindel, kas neeb
Hoeneke, kes oli Liivi ordu preester. Kroonika oli saksa keeles, pandi kirja samal ajal kui ülestõus toimus - 1340ndate keskel. Originaal pole säilinud, ta on säilinud ümberkirjutatud kroonikates, nt B. Russoni kroonika. Olukord enne ülestõusu: Ülestõus puhkes põhja-Eestis, mis oli Taani valdustes. Taani tahtis oma alad Põhja- Eestis maha müüa. Ta tahtis müüa sellepärast et: 1) sest ta ei suutnud siinseid vasalle ohjeldada 2) tulu läks Hansa Liidule ja Taani tulud idakaubanduses vähenesid. *Taanil oli olemas eelkokkulepe Orduga, et Ordu ostab alad ära. Ordu oli huvitatud ostmisest. 1341. oli sõlmitud eelkokkulepe, et Ordu ostab Taani alad ära, aga reaalse lepinguni vele polnud jõutud. Aga Rootsi oli ka Taani aladest huvitatud, sest ta oli Muistse Vabadusvõitluse ajal aladest ilma jäänud. Rootsi oli omandanud endale Soome nign tahtis alasid veelgi laiendada. Põhja-Eesti vasallidele oleks meeldinud, kui asjad oleks jäänud nii nagu nad olid.
Kellatornid ehitati neile palju hiljem. LINNAD. Täiesti uue nähtusena tekkisid Eestis 13. sajandil linnad: Tallinn, Tartu, Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide ning Viljandi, 14. sajandi esimesel poolel veel Narva ja Rakvere. Neist Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi kuulusid Hansa Liitu. Hansa oli peamiselt Põhja-Saksa kaubalinnu hõlmav ühendus, mis muu hulgas hoidis enda käes kaubavahetust Venemaaga. Eesti linnad tekkisidki eelkõige kaubanduslikel põhjustel; idakaubanduses olid Tallinn ja Riia peaaegu monopoolses seisundis. Pärnu, Viljandi ja Tartu kuulusid Hansa Liitu seetõttu, et tollal oli veel käsutatav veetee Pärnu jõge, Võrtsjärve, Emajõge, Peipsit ja Lämmijärve mööda Pihkvasse ning sealt edasi Novgorodi. Maapinna pideva kerkimise tõttu lakkas see veetee hiljem olemast. Rakvere, Paide ja Haapsalu olid vaid haldus- ja käsitöökeskused, mis võlgnesid oma olemasolu linnusele. Alevitest eristas neid ainult linnaõiguse olemasolu.
töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi. Idamaade ja Bütsantsiga kauplemisest lõikasid kasu eelkõige Itaalia linnad, millistest olulisemateks olid Veneetsia, Genova (Genau), Pisa, mis võitlesid omavahel tõsiselt turgude ja kauplemisõiguste pärast. Puhuti toimusid kaubandustülide tõttu tõelised sõjad, mille käigus rünnati üksteise laevu ning tegeldi ka mererööviga. Ainsaks pidurdavaks teguriks idakaubanduses oli väärismetallide nappus Euroopas ning kaupade kõrged hinnad. Oli tavaline, et maitseainekaubandusest said idamaised kaupmehed, kes maitseaineid euroopa kaupmeestele vahendasid mitmesajakordset kasumit. Samal ajal oli see aga ka jõuks, mis XV sajandi II poolel Euroopa meresõitjate pilgud Atlandile pööras. Suure Maadeavastuse põhjuseks oligi vajadus leida otsetee rikastesse vürtsimaadesse ja maadesse, kust oleks võimalik leida kulda ja
Hoenke. Kirja on see pandud Alam-Saksa keeles. See pandi kirja värssides. See kroonika pole originaalis säilinud. See on säilinud ümberjutustustes hilisemates kroonikates ning ka seda on võimalik eesti keeles lugeda. Taani 1. Oli huvitatud Põhja-Eesti müügist, sest kaubandus, mis läbi P- Eesti toimus, ei toonud enam kuigi palju sisse. Idakaubanduses hakkas domineerima HANSA Liit ja järelikult Taani ei saanud enam tulu, mida ta oli lootnud saada Venemaalt. 2. Teine põhjus oli selles, et siinsed vasallid e läänimehed olid liiga iseseisvad, peremehed. Kuningas oli kaugel. Niisiis, Taani tahstis eesti alu müüa juba enne jüriöö ülestõusu. vasallid Toetasid endist olukorda, lootsid nende säilimisele
Kaubandus: - Vahemerekaubandus: kuni 13 saj. araabia ja bütsantsi kaupmehed, seejärel Itaalia kaupmehed kuld ja vürtsid pangakontorid (vahetus, krediit) - Läänemere ja Põhjamere kaubandus võim Saksa kaupmeestel 1160 Hansa koondis, kuhu 14 16 saj kuulus 170 linna (Eestist 4: Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi; suurimad Novgorod, Köln, London) KOGE uut tüüpi mahukas laev Hansa idakaubanduses tähtsad Tallinn ja Riia §22 Keskaja ülikoolid ja teadus 1. Definitsioonkaart: 2. 1445 (või 1446) leiutab sakslane Johann Gutenberg Euroopas trükikunsti 1456 Piibel trükituna 3. Leonardo da Vinci (1452 1519) kuulus Itaalia kunstnik, arhitekt, leiutaja, loodusuurija §23 Romaani ja gooti stiil X XII saj romaani stiil (ümarkaared, vähe kaunistusi, monumentaalne, raskepärane, jämedad sambad)
töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi (damaskuse teras - Tootsi damasseri rauad). Idamaade ja Bütsantsiga kauplemisest lõikasid kasu eelkõige Itaalia linnad, millistest olulisemateks olid Veneetsia, Genova (Genau), Pisa, mis võitlesid omavahel tõsiselt turgude ja kauplemisõiguste pärast. Puhuti toimusid kaubandustülide tõttu tõelised sõjad, mille käigus rünnati üksteise laevu ning tegeldi ka mererööviga. Ainsaks pidurdavaks teguriks idakaubanduses oli väärismetallide nappus Euroopas ning kaupade kõrged hinnad. Oli tavaline, et maitseainekaubandusest said idamaised kaupmehed, kes maitseaineid euroopa kaupmeestele vahendasid mitmesajakordset kasumit. Samal ajal oli see aga ka jõuks, mis XV sajandi II poolel Euroopa meresõitjate pilgud Atlandile pööras. Suure Maadeavastuse põhjuseks oligi vajadus leida otsetee rikastesse vürtsimaadesse ja maadesse, kust oleks võimalik leida kulda
annaabi.ee 
