03.04.2019 OSADMIN1 võrk, SSH 31.03.2019 - 07.04.2019 Töölaud ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Infotehnoloogia teaduskond ► IT kolledž ► ICA0001-EST ► Testid ► OSADMIN1 võrk, SSH 31.03.2019 - 07.04.2019 Alustatud kolmapäev, 3. aprill 2019, 15.26 Olek Lõpetatud Lõpetatud kolmapäev, 3. aprill 2019, 15.47 Aega kulus 21 min 17 sekundit Hinne 12, maksimaalne 12 (100%) https://moodle.taltech.ee/mod/quiz/review.php?attempt=567789&cmid=73422 1/7 03.04.2019 OSADMIN1 võrk, SSH 31.03.2019 - 07.04
porti suunduvad UDP paketid on vastused asja lahkunud UDP pakettidele. Viimane asjaolu annab võimaluse UDP porte skaneerida. TCP protokoll TCP (Transmission Control Protocol) on ühendusega edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks Telnet, SSH, FTP, HTTP ja SMTP. Ühendusega edastuse puhul moodustavad klient ja server andmekanali, mis tähendab, et mõlemad pooled fikseerivad pordi, mida edasisel andmevahetusel kasutatakse. Nende portide vahel toimuv andmevahetus on kahesuunaline. Ühendust alustatakse "kolmekordse käepigistusega" (ingl. k. three-way handshake), mille käigus annavad mõlemad osapooled nõusoleku andmevahetuse pidamiseks ning ühendus ka lõpetatakse kooskõlaliselt. Filtreerimise seisukohalt on oluline, et ühendust algatava poole saadetud esimese IP paketi TCP segmendi päises pole seatud ACK lipp. Kõikide järgnevates pakettides on see seatud.
leviaadress ise, kuuluvad kõnealusesse klassi. Alamklassile vastavasse võrku kuuluvate arvutite IP aadressidena võib kasutada kõiki klassi kuuluvaid aadresse peale võrgu- ja leviaadressi. Niisiis, igast klassist läheb tehilistel puhjustel kaotsi kaks IP aadressi. Kuna klassi kuuluvaid IP aadresse kasutatakse ühte võrku kuuluvate arvutite jaoks, siis tihti öeldakse ka 193.40.80.0/24-suguse asja kohta võrk, mõeldes sellele võrgule vastavate IP aadresside komplekti so klassi. Lisaks /24 notatsioonile on kombeks võrgumaski üles märkida ka nö pikal kujul. Teisendus viiakse läbi kasutades kahendarve ja arvestades, et võrgumaski (ingl. k. netmask) pikkus on nagu IP aadressi pikkuski 32 bitti. /24 näitab, et vasakpoolsed 24 bitti on seatud 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 Väljendades kaheksaseid bittide gruppe kümendsüsteemis ning eraldades neid punktiga nagu pala
· Saadab võtmejaotuskeskusele (KDC -- Key Distribution Center) päringu · KDC saadab talle tema parooliga krüptitud piletite hankimise pileti · Klient tahab logida masinasse math.ut.ee, selleks vajab ta piletit osapoolele host/[email protected] · Klient küsib selle pileti TGT abil võtmejaotuskeskuselt ja esitab selle math.ut.ee-le enda autentimiseks · math.ut.ee kontrollib seda võtmejaotuskeskusest · Klient säilitab oma pileteid kuni väljalogimiseni või nende aegumiseni, et ei peaks kogu aeg küsimas käima Arvutite kellad peavad olema sünkroniseeritud, et ajatemplid oleksid aktsepteeritavad Klassikaline Windowsi domeen · Kasutusel Windows NT ajastu Windowsites · Windowsi võrk, kus on üks ühtne kasutajatebaas · Klientmasinates võib olla ka kohalikke kasutajaid · Domeeni kasutajatebaas on domeenikontrolleris (Domain Controller) · Saab teha sekundaarseid domeenikontrollereid, kuid muutmine käib ikka primaarselt kontrollerilt
· Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administraatorid – rakenduse, andmebaasi, server, võrgu, serveriruumi • Monitooringuspetsialist • Litsentsihaldur Täiendavad funktsioonid IT infrastruktuuris • Turvaanalüütik • Infrastruktuuri arhitekt
kujule ja vastupidi. 3)Seansikiht Seansikiht võimaldab eri hostide kasutajatel luua omavahelise sideseansi. Seansid peavad olema kas täisdupleks või pooldupleks reziimis. Seansikiht juhib ja sünkroniseerib andmeülekannet ning kaitseb ülekande katkestuste eest. 4)Transpordikiht Teostab andmepakettide transporti täpses jadas ilma vigade ja kadudeta. Teeb rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määrab ja kontrollib ka nende järjekorda. Lisaks on see kiht võimeline liiklust optimeerima, ühendades eelnevaid mittetäielikke andmepakette. Selles kihis töötavad transpordiprotokollid nagu TCP, UDP ja domeeninimesüsteemi teenus. 5)Võrgukiht Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll
1)Rakenduskiht rakendusprogrammile antavad teenused 2)Esitluskiht Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetese rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi 3)Seansikiht Ühenduse loomine suhtlevate rakenduste vahel. Määratakse ära millisel kujul toimub info saatmine, sünkronisatsioon jms 4)Transpordikiht Usaldusväärse andmevahetuse garanteerimine. Tehakse rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määratakse ja kontrollitakse ka nende järjekorda 5)Võrgukiht sõnumite marsruutimine, IP aadresside tasemel tegutsemine. Tehakse andmed datagrammideks. 6)Kanalikiht vigade parandamine, sünkroniseerimine. Tehakse saabunud andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks. 7)Füüsiline kiht andmete füüsiline edastus punktist punkti. 6. TCP/IP mudel TCP/IP mudel koosneb 5-st kihist: 1)Füüsiline kiht andmete füüsiline edastamine punktist punkti
võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. Tuleb kasutada ressurssi mõistlikult!” 2) Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste, ehk erinevate võrkudega on vaja liidestuda (traadita võrk, satelliitsidevõrk jne, kõik peavad suutma suhelda omavahel). 3) Signaali genereerimine – kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja, et need oleks vastuvõtjale arusaadavad. 4) Sünkroniseerimine – saatja ja vastuvõtja ei saa näiteks samal ajal pakette saata, muidu tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja. Saatja ja vastuvõtja peavad töötama samas taktis!
Kõik kommentaarid