Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine test OSADMIN1 võrk, SSH (0)

1 Hindamata
Punktid




ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende 
haldamine    OSADMIN1 võrk, SSH 
  1. Kuidas teha vaikimisi s ätetega OpenSSH serveris kindlaks kellele kuulub avalik võti?  Siin on m õeldud kasutaja avalikku võtit, mis on serverisse kopeeritud ja millega sisse  logitakse. 
Valige  üks:  •  failis ~/.ssh/known_hosts oleva avaliku võtme kommentaari järgi 
•  failis ~/.ssh/authorized_keys oleva avaliku võtme kommentaari järgi 
•  failis ~/.ssh/config oleva kommentaari järgi 
•  failis /etc/ssh/authorized_keys oleva avaliku võtme kommentaari järgi 
•  failis ~/.ssh/voti.pub oleva kommentaari järgi    2. Kuidas teha kindlaks, millise pordi peal parasjagu OpenSSH server t öötab Ubuntu  Linuxis? 
Valige  üks:  •  netstat -tlnp | grep ssh  •  cat /etc/services | grep -iw ssh  •  ssh -V | grep 22  •  dpkg --list | grep openssh  •  ping localhost -c2 | grep ssh    3. Kuidas vaadata kas server on usaldusv äärsete masinate nimekirjas? Siin on toodud  n äitena serveri IP-aadress 192.168.10.10  Valige  üks:  •  ssh-add -R 192.168.10.10  •  ssh-keygen -R 192.168.10.10  •  ssh -R 192.168.10.10  •  ssh-keyscan -R 192.168.10.10  •  ssh-keygen -F 192.168.10.10       


4. Kus kasutatakse kasutaja SSH privaatset v õtit?  Valige  üks:  •  see kirjutatakse serverisse faili ~/.ssh/authorized_keys  •  see kirjutatakse serverisse faili /root/.ssh/authorized_keys  •  esimesel sisselogimisel kirjutatakse see kliendimasina faili ~/.ssh/known_hosts  •  ei kasutatagi (kasutajal on vaja vaid avalikku võtit võtmefailiga sisselogimisel SSH  serverisse)  •  kasutaja võtmefailiga sisselogimisel SSH serverisse    5. Kus kasutatakse kasutaja SSH avalikku v õtit?  Valige  üks:  •  kasutaja võtmefailiga sisselogimisel SSH serverisse 
•  esimesel sisselogimisel kirjutatakse see kliendimasina faili ~/.ssh/known_hosts  •  see kirjutatakse serverisse faili ~/.ssh/config  •  ei kasutatagi 
•  see kirjutatakse enne võtmefailiga ühendumist serverisse faili ~/.ssh/authorized_keys    6. OpenSSH puhul on privaatne v õti puudu kuid avalik on olemas. Avalik võti  kopeeritakse serverisse. Peale seda tegevust, milline lause on  õige?  Valige  üks:  •  kui kasutada RSA võtit vähemalt tugevusega 4096-bit siis ei ole privaatset võtit vaja 
•  sisselogimine võtmefailiga toimib kuna vaid avalikku võtit läheb selleks vaja 
•  sisselogimine võtmefailiga toimib vaid siis kui kasutatakse IP-aadressi 
•  kui kasutada Ed25519 tüüpi siis ei ole privaatset võtit vaja 
•  sisselogimine võtmefailiga ei toimi kuna privaatset võtit läheb selleks vaja    7. Kuidas ette anda mittestandardset pordinumbrit SSH ’ga Linuxis ühendumisel?  Valige  üks:  •  ssh -i ~/.ssh/XXXX kasutaja@server kus XXXX asemele kirjutada pordinumber  •  ssh kasutaja@server -pXXXX kus XXXX asemele kirjutada pordinumber  •  ssh kasutaja@server:XXXX kus XXXX asemele kirjutada pordinumber  •  ssh-keygen -o -a XXXX -b 4096 kasutaja@server kus XXXX asemele kirjutada  pordinumber  •  ssh-copy-id -i ~/.ssh/XXXX kasutaja@server kus XXXX asemele kirjutada  pordinumber    8. Kuidas veendude, et OpenSSH server on Ubuntus paigaldatud? 
Valige  üks:  •  ssh | grep server  •  cd ssh | grep server  •  dpkg --list | grep openssh-server  •  ping ssh | grep server  •  ssh -V | grep server 


9. Mida oleks alloleva veateate korral vaja teha, et saaks mainitud SSH v õtmefailiga  sisse logida? 
 
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@ 
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @ 
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@ 
Permissions 0644 for '.ssh/id_ed25519' are too open. 
It is required that your private key files are NOT accessible by others. Thi 
s private key will be ignored. 
 
ls -la ~/.ssh/ 
-rw-r--r-- 1 student student 411 Mar 11 20:56 id_ed25519 
-rw-r--r-- 1 student student 97 Mar 11 20:56 id_ed25519.pub 
-rw-r--r-- 1 student student 3243 Mar 11 20:03 id_rsa 
-rw-r--r-- 1 student student 741 Mar 11 20:03 id_rsa.pub 
 
Valige  üks:  •  chmod 600 ~/.ssh/id_rsa.pub  •  chmod 600 ~/.ssh/id_ed25519.pub  •  chmod 600 ~/.ssh/id_rsa  •  chmod 600 ~/.ssh/id_ed25519  •  chmod 000 ~/.ssh/*    10. Failis /etc/network/interfaces on read: 
 
auto lo 
iface lo inet loopback 
auto eth0 
iface eth0 inet dhcp 
auto eth1 
iface eth1 inet static 
address 192.168.0.2/24 
network 192.168.0.0 
 
Milline on v õrguliidese eth1 IP-aadress?  Valige  üks:  •  192.168.0.0  •  192.168.0.2  •  IP-aadressi ei ole teada kuna see antakse dünaamiliselt (DHCP) 
•  192.168.0.2/24  •  255.255.255.0     


11. Kuidas kontrollite  ühendust kahe samas võrgus asuva arvuti vahel? Tulemüür on  seadistamata. Teada on teise arvuti IP-aadress v õi FQDN nimi.  Valige  üks:  •  kasutades programmi ping  •  kasutades programmi ifconfig  •  kasutades programmi tracepath  •  kasutades programmi traceroute  •  kasutades programmi route    12. Milline on alloleva SSH v õtme tugevus?  4096 SHA256:2048F4rGvdxj2a6SL4/oeIcs++2z8nJEJ2fKbITwrVMYs (RSA) 
Valige  üks:  •  4096-bit  •  2048-bit  •  512-bit  •  1024-bit  •  256-bit 
ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine test OSADMIN1 võrk-SSH #1 ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine test OSADMIN1 võrk-SSH #2 ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine test OSADMIN1 võrk-SSH #3 ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine test OSADMIN1 võrk-SSH #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 199470 Õppematerjali autor
ICA0001 Operatsioonisüsteemid ja nende haldamine test OSADMIN1 võrk, SSH

Sarnased õppematerjalid

OSADMIN1
161
pdf

OSADMIN1

03.04.2019 OSADMIN1 võrk, SSH 31.03.2019 - 07.04.2019 Töölaud ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Infotehnoloogia teaduskond ► IT kolledž ► ICA0001-EST ► Testid ► OSADMIN1 võrk, SSH 31.03.2019 - 07.04.2019 Alustatud kolmapäev, 3. aprill 2019, 15.26 Olek Lõpetatud Lõpetatud kolmapäev, 3. aprill 2019, 15.47 Aega kulus 21 min 17 sekundit Hinne 12, maksimaalne 12 (100%) https://moodle.taltech.ee/mod/quiz/review.php?attempt=567789&cmid=73422 1/7 03.04.2019 OSADMIN1 võrk, SSH 31.03.2019 - 07.04

Kategoriseerimata
Network üldiselt
32
doc

Network üldiselt

porti suunduvad UDP paketid on vastused asja lahkunud UDP pakettidele. Viimane asjaolu annab võimaluse UDP porte skaneerida. TCP protokoll TCP (Transmission Control Protocol) on ühendusega edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks Telnet, SSH, FTP, HTTP ja SMTP. Ühendusega edastuse puhul moodustavad klient ja server andmekanali, mis tähendab, et mõlemad pooled fikseerivad pordi, mida edasisel andmevahetusel kasutatakse. Nende portide vahel toimuv andmevahetus on kahesuunaline. Ühendust alustatakse "kolmekordse käepigistusega" (ingl. k. three-way handshake), mille käigus annavad mõlemad osapooled nõusoleku andmevahetuse pidamiseks ning ühendus ka lõpetatakse kooskõlaliselt. Filtreerimise seisukohalt on oluline, et ühendust algatava poole saadetud esimese IP paketi TCP segmendi päises pole seatud ACK lipp. Kõikide järgnevates pakettides on see seatud.

Arvutiõpetus
Arvutivõrgud
22
doc

Arvutivõrgud

leviaadress ise, kuuluvad kõnealusesse klassi. Alamklassile vastavasse võrku kuuluvate arvutite IP aadressidena võib kasutada kõiki klassi kuuluvaid aadresse peale võrgu- ja leviaadressi. Niisiis, igast klassist läheb tehilistel puhjustel kaotsi kaks IP aadressi. Kuna klassi kuuluvaid IP aadresse kasutatakse ühte võrku kuuluvate arvutite jaoks, siis tihti öeldakse ka 193.40.80.0/24-suguse asja kohta võrk, mõeldes sellele võrgule vastavate IP aadresside komplekti so klassi. Lisaks /24 notatsioonile on kombeks võrgumaski üles märkida ka nö pikal kujul. Teisendus viiakse läbi kasutades kahendarve ja arvestades, et võrgumaski (ingl. k. netmask) pikkus on nagu IP aadressi pikkuski 32 bitti. /24 näitab, et vasakpoolsed 24 bitti on seatud 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 Väljendades kaheksaseid bittide gruppe kümendsüsteemis ning eraldades neid punktiga nagu pala

Arvutiõpetus
Andmeturve konspekt- kokkuvõte
63
docx

Andmeturve konspekt / kokkuvõte

· Saadab võtmejaotuskeskusele (KDC -- Key Distribution Center) päringu · KDC saadab talle tema parooliga krüptitud piletite hankimise pileti · Klient tahab logida masinasse math.ut.ee, selleks vajab ta piletit osapoolele host/[email protected] · Klient küsib selle pileti TGT abil võtmejaotuskeskuselt ja esitab selle math.ut.ee-le enda autentimiseks · math.ut.ee kontrollib seda võtmejaotuskeskusest · Klient säilitab oma pileteid kuni väljalogimiseni või nende aegumiseni, et ei peaks kogu aeg küsimas käima Arvutite kellad peavad olema sünkroniseeritud, et ajatemplid oleksid aktsepteeritavad Klassikaline Windowsi domeen · Kasutusel Windows NT ajastu Windowsites · Windowsi võrk, kus on üks ühtne kasutajatebaas · Klientmasinates võib olla ka kohalikke kasutajaid · Domeeni kasutajatebaas on domeenikontrolleris (Domain Controller) · Saab teha sekundaarseid domeenikontrollereid, kuid muutmine käib ikka primaarselt kontrollerilt

Andmeturbe alused
Infosüsteemide ülalhoid - konspekt
92
pdf

Infosüsteemide ülalhoid - konspekt

· Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administraatorid – rakenduse, andmebaasi, server, võrgu, serveriruumi • Monitooringuspetsialist • Litsentsihaldur Täiendavad funktsioonid IT infrastruktuuris • Turvaanalüütik • Infrastruktuuri arhitekt

Infosüsteemide ülalhoid
Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks
41
pdf

Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks

kujule ja vastupidi. 3)Seansikiht ­ Seansikiht võimaldab eri hostide kasutajatel luua omavahelise sideseansi. Seansid peavad olema kas täisdupleks või pooldupleks reziimis. Seansikiht juhib ja sünkroniseerib andmeülekannet ning kaitseb ülekande katkestuste eest. 4)Transpordikiht ­ Teostab andmepakettide transporti täpses jadas ilma vigade ja kadudeta. Teeb rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määrab ja kontrollib ka nende järjekorda. Lisaks on see kiht võimeline liiklust optimeerima, ühendades eelnevaid mittetäielikke andmepakette. Selles kihis töötavad transpordiprotokollid nagu TCP, UDP ja domeeninimesüsteemi teenus. 5)Võrgukiht ­ Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll

Arvutivõrgud
Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal
35
doc

Arvutivõrgud. Väga põhjalik eksamimaterjal

1)Rakenduskiht ­ rakendusprogrammile antavad teenused 2)Esitluskiht ­ Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetese rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi 3)Seansikiht ­ Ühenduse loomine suhtlevate rakenduste vahel. Määratakse ära millisel kujul toimub info saatmine, sünkronisatsioon jms 4)Transpordikiht ­ Usaldusväärse andmevahetuse garanteerimine. Tehakse rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määratakse ja kontrollitakse ka nende järjekorda 5)Võrgukiht ­ sõnumite marsruutimine, IP aadresside tasemel tegutsemine. Tehakse andmed datagrammideks. 6)Kanalikiht ­ vigade parandamine, sünkroniseerimine. Tehakse saabunud andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks. 7)Füüsiline kiht ­ andmete füüsiline edastus punktist punkti. 6. TCP/IP mudel TCP/IP mudel koosneb 5-st kihist: 1)Füüsiline kiht ­ andmete füüsiline edastamine punktist punkti

Arvutivõrgud
Arvutivõrgud eksamimaterjalid
46
pdf

Arvutivõrgud eksamimaterjalid

võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. Tuleb kasutada ressurssi mõistlikult!” 2) Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste, ehk erinevate võrkudega on vaja liidestuda (traadita võrk, satelliitsidevõrk jne, kõik peavad suutma suhelda omavahel). 3) Signaali genereerimine – kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja, et need oleks vastuvõtjale arusaadavad. 4) Sünkroniseerimine – saatja ja vastuvõtja ei saa näiteks samal ajal pakette saata, muidu tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja. Saatja ja vastuvõtja peavad töötama samas taktis!

Arvutivõrgud




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun